Ekonomia
Debate OJE 2026 iha Jeneralidade, Komisaun C Hato’o Rekomendasaun Forte Bá Governu
Published
3 months agoon

Hatutan.com, (05 Novembru 2025),Díli—Debate Orsamentu Jerál Estadu (OGE-sigla portugés) 2026 iha faze jeneralidad, Kuarta (05/11/2025), Komisaun C Parlamentu Nasionál ba asuntu Finansas Públika hato’o rekomedasaun forte bá IX Governu Konsititusionál hodi anota no sai hanesan prioridade.

Loron dahuluk debate OJE 2026 iha faze jeneralidade iha PN, Kuarta (05/11/2025). Foto/ Marcelino Tomae
Rekomendasaun hosi komisaun C ne’ebé haktuir husi Deputada Aliança de Araújo, husu bá Governu atu hadi’a ezekusaun orsamentu hodi reforsa mekanizmu monitorizasaun no avaliasaun bá projetu investimentu sira, garante ezekusaun orsamentál ne’ebé efisiente, transparente no foka bá rezultadu konkretu bá populasaun.
“Garantia sustentabilidade finanseira, tenke reforsa diversifikasaun fontes reseitas públikas, liu-liu aumentu reseitas naun-petrolífera, no ténke garante jestaun prudente bá rekursus fundu petrolíferu, hodi bele garante estabilidade fiskál iha médiu no longu prazu,” Deputada Aliança da Conçeição de Araújo hato’o relatóriu Komisaun C ne’e durante debáte jeneralidade OJE 2026.
Nia hatutan Governu tenke hametin koordenasaun interinstitusionál, esensiál tebes atu hametin koordenasaun entre ministériu setoriál sira, munisípiu sira no parseiru dezenvolvimentu sira hodi garante koerénsia no komplementaridade iha ezekusaun programa investimentu públiku sira.
Rekomenda mós bá Governu atu promove parseria públiku privada (PPP) atu enkoraza partisipasaun setór privadu nian iha finansiamentu no implementasaun projetu estruturante sira, liu-liu iha área enerjia renovável, abitasaun, turizmu no transporte, atu nune’e, bele hasa’e investimentu produtivu no hamenus presaun bá orsamentu públiku.
Komisaun C sujera bá Governu atu konsolida kapasidade téknika no desentralizasaun, ezekusaun polítika públika sira ne’ebé efetivu presiza hametin kapasidade téknika no jestaun nian iha nível lokál,
Konsolida mós mekanizmu desentralizasaun administrativa no finanseira, hodi hakbesik servisu públiku sira bá sidadaun sira
Nia afirma Governu tenke integra sustentabilidade no inovasaun esensiál atu inkorpora kritériu sustentabilidade ambientál, inovasaun teknolójika, no transformasaun dijitál iha programa no projetu investimentu hotu-hotu, hodi kontribui bá modernizasaun ekonómika no institusionál nasaun nian.
Rekomendasaun komisaun C husu aselera reforma bá reseita Naun-Petrolífera no Propria Ministériu Finansas no Servisu reseita federál aselera no aprofunda reforma tributária no administrativa.
Objetivu prinsipál ténke diversifika fonte reseita sira no hamenus dependénsia bá reseita mina-rai ne’ebé volátil. Importante tebes atu reforsa kapasidade kobransa reseitas naun-petrolíferas hosi Administrasaun Sentrál no reseitas rasik hosi seguransa Sosiál no RAEOA , hodi investe tendénsia tun ne’ebé observa ona, atu nune’e bele garante sustentabilidade fiskál bá longu prazu.
Governu presiza hametin efisiénsia no transparénsia iha jestaun bá despeza públika, hodi garante katak aumentu ne’ebé rejista iha Administrasaun Sentrál tradús iha melloramentu efetivu iha servisu no investimentu sira ho impaktu sosioekonómiku diretu.
Nia afirma katak Governu presiza halo akonselavel atu halo revizaun bá sustentabilidade finanseira sistema Seguransa Sosiál nian, atu nune’e bele garante kontinuidade bá ninia funsaun esensiál sira no protesaun bá benefisiáriu sira, maski ho eskluzaun Fundu Rezerva nian hosi perímeiru orsamentál.
“Rekomenda atu promove autónomia finanseira boot liu hosi RAEOA, liuhosi diversifikasaun hosi nia fonte reseita rasik no mekanizmu jestaun ne’ebé efisiente liu, hodi hamenus dependénsia ne’ebé aumenta bá transferénsia sira hosi administrasaun sentrál,” nia afirma.
Nia subliña hodi husu bá Governu atu buka ekilíbriu boot liu iha distribuisaun setoriál bá gastu sira, reforsa gradualmente investimentu iha setór edukasaun, Saúde no sosiál sein kompromete estabilidade makro ekonómika. Nune’e mós akonsellavel atu rasionaliza gastu administrativu no optimiza efisiénsia gastu iha Servisu Jerál Administrasaun Públika nian, hodi kanaliza kualker poupansa bá área sira ne’ebé iha impaktu diretu bá kualidade moris populasaun nian.
Governu ténke promove avaliasaun sistemátiku ida kona-bá efikásia despeza públika nian, atu nune’e bele garante katak rekursu sira ne’ebé aloka korresponde bá rezultadu tanjível sira iha dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál país nian.
Governu ténke adota medida sira atu hametin sustentabilidade Fundu Petrolíferu nian, hodi limita levantamentu sira aas liu rendimentu Sustentável Estimadu (RSE) no promove diversifika fonte finansiamentu sira.
Di’ak atu fó prioridade bá reseita sira ne’ebé la’ós petrolíferu no optimiza efisiénsia despeza públika nian, atu nune’e bele hamenus dependénsia bá fundu no garante estabilidade fiskál iha médiu no longu prazu.
Nia afirma, implementa medida estruturál sira hodi hamenus dependénsia bá Fundu Petrolíferu, hodi promove aumentu iha reseita naun-petrolífera liuhosi reforsu kobransa impostu no diversifikasaun ekonómika. Nune’e mós akonsellavel atu hametin planeamentu no prioritizasaun bá despeza sira, nune’e mós estabelese limite prudensiál sira bá levantamentu sira hosi RSE, atu nune’e bele garante sustentabilidade fiskál iha médiu no longu prazu no minimiza risku bá dezekilíbriu orsamentál sira iha future.
Nia haktuir, molok atu kontrata dívida públika foun tenke fó prioridade bá ezekusaun tomak bá projetu sira ne’ebé finansia ona hosi empréstimu sira ne’ebé iha ona, hametin jestaun no monitorizasaun bá dezembolsu sira.
Nia dehan, Governu presiza halo ona implementasaun mekanizmu rigorozu bá monitorizasaun ezekusaun kontratu infraestrutura no projetu sira.
Nia subliña, adopta medida atu reforsa mobilizasaun reseitas próprias, partikularmente reseitas naun-petrolíferas, no kontrolla ho rigorozu despezas korrentes atu bele hamenus dependénsia bá fundu petrolíferu, atu implementa jestaun fiskál ne’ebé prudente sustentável liu, ho projesaun reseita no despeza ne’ebé realistiku.
Komisaun C rekomenda katak transferénsia orsamentu bá Programa Merenda Eskolár ténke halo iha inísiu tinan fiskál atu nune’e bele garante ezekusaun programa ne’e tuir tempu no kontínua iha eskola hotu-hotu.
Komisaun C rekomenda katak ezekusaun orsamentál Institutu Nasionál Seguransa Sosiál ténke integra tomak no atualiza iha Portál Transparénsia, hodi garante eskrutíniu públiku no responsabilizasaun.
Komisaun C rekomenda katak dekretu bá Ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu nian bá tinan 2026 ténke promulga iha fulan-dezembru tinan 2025 nia rohan, hodi permite orsamentu ne’e tama iha vigór iha inísiu tinan fiskál nian.
Jornalista: Marcelino Tomae
You may like
Ekonomia
Governu Hasai Millaun US$4.5 Husi OGE 2026 Halo Pagamentu Saláriu Décimo Terceiro 2025
Published
4 weeks agoon
12/01/2026
Hatutan.com (12 Janeiru 2025),Díli— Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, informa Governu hasai kuaze millaun US$4.5 husi Orsamentu Jerál Estadu (OGE, sigla portugés) tinan fiskál 2026 hodi halo pagamentu ba saláriu decimo terceiro 2025 nian.

Hatutan.com, (29 Dezembru 2025), Díli–Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómia (MCAE- sigla portugés) dúvida ho dadus produsaun hare-kulit iha Sentru Nasionál Lojistika (CLN) tanba la hatudu dadus konkretu.
Ekonomia
BCTL ho BNU Halo Kooperasaun Hametin Indústria Finanseira no Impulsiona Dijitalizasaun Ekonomia TL
Published
2 months agoon
05/12/2025
Hatutan.com, (05 Dezembru 2025), Díli— Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL-sigla portugés) no Banco Nacional Ultramariño (BNU) halo kooperasaun liuhusi atividade Fórum CEO hodi hametin industria finanseira no impulsiona dijitalizasaun ekonómia iha Timor-Leste.

Rekrutamentu Kadetes PNTL Diskriminativu, Ministériu Interiór ho Komandu PNTL Dezobediénsia Ba Desizaun Tribunál

Komisaun B Sei Buka Faktu Diskriminasaun iha Rekrutamentu Kadetas Foun PNTL

PNTL Kaptura Suspeitu JG ho UF Ba Kazu Violasaun no Koasaun Seksuál

Kandidatu Ajente PNTL Na’in-50 Submete Keixa Ba PDHJ

Deskonfia, Familiarizmu iha Rekrutamentu Kadetes Foun PNTL

DIT Hahú Introdús ba Estudante Sira Kona bá Seguransa ba Dadus Importante

IGJ Legaliza Corais Timor bá Atividade Futu-Manu

STOP PRESS: Ministru Nino Pereira Konsumu Dose Kontamina ho Frasku Halo Nanál Kanek no Ran

Indonesia dan Timor-Leste Perkuat Kerjasama Ekonomi, Sosial Budaya, dan Pariwisata

Governu Indika BTK Hadi’a Trotoár Naksobu iha Área Bebora

Asesu Gratuita HATUTAN.com

Hafoin Ferias Judisiáriu PGR Sei Ko’alia Kazu Set-top Box RTTL,E.P

Xefe Estadu TL Kondekora Militár Korea Súl Ne’ebé Mate iha Oé-Cusse

PCIC Detein MG Lori Osan Falsu Hosi Inglaterra

PR Simu Karta Kredensial Husi Embaixadór Brunei Darussalam ho Reinu España
Trending
Dili4 days agoOfisiál Mídia SEKOMS Impede Jornalista Hatutan.com Halo Kobertura iha RTTL,E.P
Justisa & Krime4 days agoTribunál Rekursu Deside Estadu Selu Kompensasaun bá Gil da Costa “Puto Naldo Rei”, Antigu Prezidente RTTL,E.P
Nasionál1 week agoPM Xanana Aprésia Hatutan.com Kestiona Liberdade Imprensa iha SEKOMS Nia Oin
Saúde1 week agoIha HNGV, Família Kous De’it Pasiente Moras Dengue Tuur iha Kadeira Hodi Baixa no Hetan Tratamentu
Dili5 days agoAsidente Tráfiku iha Área Eskola UNAMET, Joven Na’in-rua Lakon Vida
Saúde1 week agoPrezidente Ramos-Horta Dehan Imposivél Evita Kazu Moras Dengue iha Timor-Leste
Saúde1 week agoMS Élia dos Reis Amaral Husu Komunidade Labele Soe Lixu Arbiru
Polítika5 days agoKomisaun A Preokupa Servisu Asesór iha Ministériu Sira








