Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

Reinu Unidu Apoiu Timor-Leste Nia Adezaun bá Komunidade Ekonómiku ASEAN

Published

on

Hatutan.com, (09 Abríl 2024), Díli – Reinu Unidu kontinua hatudu sira-nia kompromisu hodi apoia Timor-Leste nia adezaun bá Komunidade Ekonómiku ASEAN (KEA).

Lee Mós: Reinu Unidu Kompromete Apoiu TL Nia Dezenvolvimentu Ekonomia, Saúde no Nutrisaun

Bandeire Ofisiál Reinu Unidu. Foto/Espesiál

Sita hosi komunikadu imprensa ne’ebé Hatutan.com asesu, Tersa (09/04/2024), haktuir  foin lalais ne’e, servisu hamutuk ho Internasionál Cowater, Reinu Unidu fó asisténsia téknika kle’an bá Governu Timor-Leste kona-bá kumpre rekizitu Tratadu Komérsiu Livre ASEAN (KLA), inklui liu husi workshop loron lima kona-bá dezenvolvimentu lejizlasaun preferénsia orijen (RO).

Liu hosi esforsu ida-ne’e ajuda ona Timor-Leste atu halo progresu signifikativu hodi implementa eskema sertifikasaun orijen bá produtu ‘Halo iha Timor-Leste’ atu benefisia hosi preferénsia komérsiu. Progresu ne’e, lori Timor-Leste besik liu tan bá adezaun KEA.

Advertisement

Projetu Flagship Reinu Unidu hodi suporta Timor-Leste nia adezaun bá Komunidade Ekonomia ASEAN lansa iha fulan-Dezembru, tinan kotuk, durante vizita hosi Foreign, Commonwealth and Development Office’s (FCDO), Professor Adnan Khan.

“Objetivu hosi projetu ne’e atu ajuda Governu Timor-Leste hodi implementa rejime preferénsia orijen, inklui dezenvolvimentu eskema sertifikasaun ‘orijen nasaun’ iha nível nasionál, ne’ebé sei permite kompañia lokál sira iha Timor-Leste benefisia hosi akordu komérsiu rejionál no global bainhira nasaun ne’e hakarak halo integrasaun ekonómiku ho nasaun viziñu no nasaun sira seluk,” sita hosi komunikadu imprensa ne’e.

Regras orijen fortifika nasaun sira hanesan Timor-Leste atu aproveita kompletamente vantajen komparativu no esensialmente partisipa iha kadeias valor global. Liuhosi  fó klareza no serteza kona-bá orijen produtu sira, regras ne’e sei permite Timor-Leste atu asesu ba akordu komérsiu preferensiál no tama iha merkadu foun. Ida-ne’e nia rezultadu sei estimula investimentu, iha kria kampu traballu, no hahú diversifikasaun ekonómiku, no fundasaun ba dezenvolvimentu sustentável.

Embaixador Britániku bá Indonézia no Timor-Leste, Matthew Downing, hateten nia kontente katak projetu ne’e no permiti Timor-Leste atu halo progresu substansiál bá dezenvolve eskema sertifikasaun orijen, ne’ebé ida-ne’e sei ajuda tebes Timor-Leste asesu bá merkadu no akordu komérsiu foun.

“Ha’u kontinua iha esperansa ba ha’u nia apoiu iha Timor-Leste nia adezaun bá ASEAN. Projetu ne’e parte ida hosi ami nia parseria ne’ebé buras ho Timor-Leste, ne’ebé sei kontinua hela hafoin anúnsiu katak Reinu Unidu sei hafoun ka reativa nia embaixada iha Dili,” nian hateten.

Advertisement

Embaixador Britániku ba ASEAN, Sarah Tiffin hateten projetu ne’e hatudu demonstrasaun boot ida bá nia kompromisu hanesan Parseiru Diálogu ASEAN atu apoia Timor-Leste durante prosesu ba sira nia adezaun ba ASEAN. Tan ne’e di’ak tebes atu haree progresu Timor-Leste nian iha diresaun bá membru KEA, no Reinu Unidu hamriik hamutuk ho Timor-Leste no suporta sira nia jornada ba futuru abertu, konektadu, no prósperu.

Hafoin diskusaun virtual ho Governu Timor-Leste no parseiru dezenvolvimentu iha fulan-Agostu no fulan-Setembru 2023, hakloot  nia servisu iha  tinan finanseiru ikus bá projetu espesífiku ida de’it.

Tanba Projetu ne’e implementa liu hosi Fundu komérsiu no Investimentu (TAF2+) no FCDO (Foreign, Commonwealth & Development Office) Reinu Unidu nian no maneja hosi Cowater Internasionál – kompañia dezenvolvimentu internasionál boot ne’ebé iha esperiénsia pedasu  asesoria Timor-Leste kona-bá sira nia adezaun bá OMK.

Dezenvolvimentu eskema sertifikasaun orijen nasaun iha nivel nasionál mak pre-rekizitu bá adezaun bá Akordu Komérsiu ASEAN kona-bá Bens  (ASEAN Trade in Goods Agreement) ATIGA, elementu núkleu hosi KEA (Komunidade Ekonomia ASEAN). Sertifikadu orijen mak dokumentu ne’ebé uza iha tranzasaun komérsiu internasionál atu konfirma produtu ida ne’ebé listadu prienxe ona rekijitu sira atu konsidera produtu ne’e orijen hosi nasaun ida.

Iha momentu ne’e, Timor-Leste laiha sistema atu emiti sertifikadu sira ne’e, no iha barreira sira kona ba kalkulasaun persentajen konteúdu orijen iha Timor-Leste, no mós halo verifikasaun kualidade. Ausénsia husi sertifikadu ne’e halo difisil liu ona ba esporadores Timor-oan, no ba Timor-Leste  atu halo integrasaun iha kadeia valor global tanba ne’e Governu Timor-Leste identifika Reinu Unidu hanesan parseiru dezenvolvimentu ida atu fó apoiu iha área ida-ne’e.

Advertisement

Jornalista Estajiáriu:  Lazaro Pereira Quefi

 

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Indonesia Salurkan Rp 4,4 Miliar Dukung Program Reformasi Manajemen Keuangan Timor-Leste

Published

on

Hatutan.com, (16 Mei 2024), Dili– Pemerintah Republik Indonesia melalui Lembaga Dana Kerja Sama Pembangunan Internasional (LDKPI) atau Indonesian AID menyalurkan bantuan dengan nilai Rp 4,4 miliar untuk pelaksanaan program reformasi manajemen keuangan Timor-Leste (Financial Management Reform Program): Development of Public and Private Accounting Standards dan Executive Development Program: Indonesian Government Financial Management System Training for Timor-Leste.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

18 Maiu 2024, Aero Dili Lansa Vou Dahuluk Díli-Oecusse

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli—Aviaun komersiál Timoroan nian, Aero Dili, Sábadu 18 fulan-Maiu 2024, halo inaugural flight ka lansa vou dahuluk bá Rejiaun Administrativu Espesiál Oe-Cusse Ambeno (RAEOA).

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

ENERPROCO Vs Timor Gap, Prontu Ona bá Tribunál Arbitrajen iha Singapura

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli—Kompañia konsultór  internasionál ENERPROCO  rejistu ona kazu disputa kontratuál hasoru empreza estatál Timor nian, Timor Gap tanba sira konsidera jestór atuál Timor Gap hapara sira-nia kontratu la tuir prosedimentu kontratuál inklui seidauk halo pagamentu bá sira tuir fatura ka invoices lima (5) ne’ebé mak sira submete ona bá Timor Gap.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending