Connect with us

Edukasaun

Rezolusaun PN Kona-bá Kestaun Eis-Profesór Kontratadu 2023 Aprova ho Unanimidade

Published

on

Hatutan.com, (27 Maiu 2024), Díli- Parlamentu Nasionál iha loron 27 fulan-Maiu 2024, halo diskusaun no votasaun bá projetu rezolusaun Nú.38/VI[1ª] kona-bá kestaun profesór kontratadu 2023 ho votasaun unaminidade, nune’e Parlamentu Nasionál ho Governu husu profesór kontratadu sira prepara aan atu tuir teste bolsu kandidatu ne’ebé loke iha segundu faze.

Lee Mós: Eis-Profesór Kontratadu Kontinua husu PPN Solusiona Sira-Nia Problema

“Distintu deputadu no audiénsia tomak rezultadu votasaun afavór-59, kontra zero (0) abstensaun zero (0) ne’ebé rezolusaun ne’e ho nian efetiva pasa ho unaminidade,” Prezidente Parlamentu Nasionál Maria Fernanda Lay deklara iha plenária PN, Segunda (27/05/2024).

Advertisement

Profesór kontratadu sira halo marxa iha Díli, Segunda (22/01/2024). Foto/Dok.Elio dos Santos da Costa

Prezidente komisaun G  ne’ebé trata Asuntu Edukasaun, Joventude, Sidadania no Kultura, Armando dos Santos Lopes espliká konteudu loloos kona-bá diskusaun votasaun projetu rezolusaun Nú.38/VI[1ª] sobre a questaõ dos profesores contratados em 2023. Katák kestaun  profesores kontratadu sira ne’ebé mak durante ne’e voluntáriu iha eskola teritóriu tomak, hahú husi ensinu Pre-Eskolar, Ensinu Báziku, Sekundáriu no Sekundáriu Jerál ho Teknikú Vokasionál sira ne’ebé durante ne’e sira serbí duni bá edukasaun durante tinan barak ona. Signifiká katák profesór kontratadu sira 1.499 ne’ebé asina iha fulan-Abríl, no dekretu lei sai iha 31 fulan-Maiu 2023, entaun profesór voluntáriu ne’e la’ós sira de’it ne’e purvolta 7.000.

“Ita entrega ona bá Ministériu Edukasaun atu halo prosesu atu haree fali sira-nia avaliasaun dezempeñu no mós atu halo mós selesaun administrativu sira ne’ebé tama ona rekejitu no sira ne’ebé mak foin daudaun tuir teste  atravez texse elektronika no passa ona ita bele esklui ona no sira ne’ebé seidauk ita bele prolonga ona ka kontinua sira nian kontratu bele rezolve problema ne’ebé mak iha primeiru períodu ita haree katák falta profesór sira,” Deputadu Armando Lopes dos Santos esplika iha plenária.

Membru PN  ne’ebé sai proponente hanesan mós membru komisaun G iha Parlamentu Nasionál ne’ebé trata asuntu Edukasaun, Joventude, Sidadania no Kultura, Gabriel Soares haktuir Prezidente Parlamentu Nasionál konvida komisaun G ne’ebé mak partidu hotu-hotu, inklina hodi halo traballu ne’ebé mak PPN bá komisaun G oinsá halo traballu oinsá iha relasaun ho eis manorin na’in sira nian destinu.

“Komisaun G diskuti no kuidadu ho didi’ak tanba de’it  atu deside ita nian maluk sira nia destinu. Ami komisaun G ho hanoin katák reprezentasaun partidu hotu, maibé ami la prega partidu A B iha ami nian rentos, maibé hanesan reprezentante povu ne’ebé mak tuur iha komisaun G oinsá atu haree kona-bá asuntu edukasaun iha Timor-Leste,” Deputadu Gabriel Soares hateten iha diskusaun plenária PN.

Ho nune’e komisaun G aprezenta sira nian pareser dalarua bá PPN no aprésia bá PPN tanba no fin  hasai resolusaun estadu hodi haree povu Timoroan tomak.

“Ho nune’e ami nia rezolusaun ne’  estadu nian ne’ebé mak atu atende estadu nia rekursu tanba rekursu estadu nian ne’ebé mak ita sei atende hodi lori fali sira ida-idak bá nian fatin hodi atende ita oan sira nesesidade liuliu hamriik hanesan manorin na’in iha alunu estudante sira nian oin para bele fahe sira nian matenek no bukae bá ita nian oan sira,” Nia hatutan.

Advertisement

Testu orijinál projeitu rezolusaun ne’ebe le’e sai husi Sekrertaria Meza, Deputada  Virgina Ana Belo katak, projetu rezolusaun ne’e mosu atu konsidera impaktu desizaun la renova kontratu profesór ne’ebé selebra no atuál situasaun prosesu ensinu aprendizajen iha eskola públika.

Ho rezolusaun ne’e atu konsidera parte bo’ot eskola públika enfrenta karénsia profesór hodi providensia serbisu edukasaun ho kualidade ba alunu.

Pondera kontribuisaun oioin profesór tinan barak ona liu husi sira- nia prestasaun servisu ba sistema edukasaun, ho ida-ne’e konstitui kna’ar imperativu Estadu garante asesu edukasaun kualidade.

Konsiente nesesidade ne’ebé hasoru ho solusaun ida iha tempu badak no médiu prazu ba situasaun defisil iha ensinu no aprendizajen iha Timor-Leste.

Iha rezolusaun ne’e, tuir termu artigu 9 númeru 2 aleinea b) iha rejimentu Parlamentu Nasional reune iha plenária rezolve mak rekomenda pontu rua; Bá dahuluk, husu Governu atu prosede realiza avaliasaun dezempeñu ba eis profesor sira hotu, prosede avaliasaun dezempeñu ba eis manorin hotu no reklamente, kontinua envidar esforsu hotu hodi prosede kontratasaun profesór hirak ne’e, iha kazu hetan ona rezultadu di’ak iha avaliasaun no rezolusaun nee husu atu Instrui ba profesor sira-ne’e kontinua konkore iha kursu oioin rekrutamentu ho bolsa kandidatu.

Advertisement

Daruak, deklara apoiu ba prosesu rekrutamentu, por méritu, inisia husi Ministériu Edukasaun ho Komisaun Funsaun Públika (KFP).

Projetu rezolusaun ne’e mai husi proponente, Deputadu Gabriel Soares, Firmino Taequi, Mateus da Cruz (CNRT), Armando dos Santos Lopes, Manuel Henrique Noronha (PD), Mariquita Soares (FRETILIN).

Husi sorin seluk, Vise-Ministru Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa haktuir dezde IX Governu nian mandatu iha inisiu 2023 haree bá kuadru legál sira ne’ebé mak iha Ministériu Edukasaun ne’e atu guia prosesu sira tomak bá dezemvolvimentu bá setór edukasaun  no halo avaliasaun bá rejimentu sira ne’ebéiha kontinua kaer bá prinsípiu bá Governu anteriór ne’ebé distinge ona iha lei 31/32/34 2023 mak lori mai to’o ohin loron mak hamosu ingresu espesiál hodi rezolve tiha númeru sira ne’ebé mak pronúnsia ona

“Agora semana ida-ne’e hein de’it publikasaun bá aktu sira bá segunda faze bá teste bolsa kandidatu no laloke tán rejista bá sira seluk konta nafatin sira ne’ebé 12.000-itál atu prepara aan bá sira ne’ebé mak teste iha primeira faze laliu atu tuir nafatin labele lakon vontade,” Adérito Hugo da Costa haktuir iha Plenária PN.

Jornalista Estajiária : Zita Menezes

Advertisement

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Edukasaun

Elimina Diresaun Inspesaun Auditória no Kontrolu Kualidade Bazeia Ba Estatutu Foun UNTL

Published

on

Hatutan.com, (25 Novembru 2025), Díli-Despaxu Reitór Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL)  hodi hapara ka elimina tiha Diresaun Inspesaun Auditória Kontrolu Kualidade UNTL bazeia ba estatutu foun UNTL nian rasik.

(more…)

Continue Reading

Edukasaun

Deskonfia, MS ho FDCH Prátika Familiarizmu iha Bolsa Estudu

Published

on

Hatutan.com, (20  Novembru), Díli—Bankada FRETILIN alega Ministériu-Saúde (MS)  ho Fundu  Dezenvolvimentu  Kapitál Humanu (FDCH-sigla portugés ) prátika familiarízmu bá prosesu bolsa estudu.

(more…)

Continue Reading

Edukasaun

Reitór UNTL Halakon Diresaun Inspesaun Auditória no Kontrolu Kualidade Tanba Sei iha Fiskál Úniku

Published

on

Hatutan.com, (17 Novembru 2025), Díli- Ministru Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK) José Honório da C. P. Jerónimo, klarifika katak Reitór Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), João Soares Martins, suspende ka halakon tiha Diresaun Inspesaun Auditoria Kontrolu Kualidade tanba bazeia ba Estatutu UNTL nian.

(more…)

Continue Reading

Trending