Hatutan.com, (25 Outbru 2024), Díli-IX Governu Konstitusionál liuhosi Ministériu Koordenadór bá Asuntu Ekonómiku (MKAE) fó hanoin bá ekipa tékniku interministerial sira ne’ebé mak envolve maka’as iha prosesu adezaun Timor-Leste nian bá Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) atu idaidak hatene nia papél iha faze pos-adezaun bá OMK.
Lee Mós: Governu TL Submete Protokolu Adezaun no Instrumentu Aseitasaun Akordu Subsídiu Peska bá OMK

MAKE halo dezaminasaun bá dirijente no funsionáriu sira iha Salaun Ministériu Transportes no Komunikasaun (MTK), Caicoli-Díli, ho tema “Asegura Kumprimentu ho Nia Aliñamentu, Kona-bá Papél Ministériu sira iha Faze Pos – Adezaun bá OMK”. Foto/Rogério Pereira Cárceres
Iha Sesta, 25 Outubru 2024, MAKE realiza atividade dezaminasaun ida bá dirijente no funsionáriu sira iha Salaun Ministériu Transportes no Komunikasaun (MTK), Caicoli-Díli, ho tema “Asegura Kumprimentu ho nia Aliñamentu, Kona-bá Papél Ministériu sira iha Faze Pos – Adezaun bá Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK)”.
Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór bá Asuntu Ekonómiku, Ministériu Turizmu no Ambiente nia Asesór Prinsipál Jorge Rui de Carvalho Martins, esplika, objetivu hosi atividade ne’e, ida mak atu reforsa papél liña ministériu sira, ne’ebé maka envolve maka’as tebes iha prosesu adezaun timor-leste bá OMK.
Iha loron 30 fulan-Agostu 2024, formalmente, sekretáriadu OMK iha Jenébra, deklara no rejístu Timor-Leste hanesan membru plena ka membru nakonu bá organizasaun komérsiu mundiál, bá membru 166. Ida ne’e, previléjiu ida, no mós progresu di’ak ida, maibé, ne’e aprezenta mós dezafiu sira. Dezafiu estruturál no dezafiu funsionál. Estruturál ne’e, haree liubá padroens sira ne’ebé maka Timor tenke kumpri imediata, iha faze tranzisoens bá pos-adezaun ne’e, to’o tinan oin.
“Ne’e saida de’it. Ne’e ita iha lejislasaun 21; rezolusaun 20 tenke aprova tinan ida ne’e, ida (1), tinan oin. Entaun, objetivu prinsipál hosi enkontru, ohin ne’e, atu bolu fali atensaun bá ekipa tékniku interministerial sira, para atu hatene didi’ak sira nian papél iha fulan-rua nia laran, novembru, dezembru ne’e saida mak sira tenke halo,” Asesór Prinsipál Jorge Rui de Carvalho Martins, hatete bá Hatutan.com, hafoin eventu ne’e iha Salaun MTK.
Koordenadór Jerál bá Gabinéte MKAE, Turizmu no Ambiente ne’e hatutan, eventu ohin loron nian, sira dezamina mós informasaun mais klaru kona-bá pozisaun Timor-Leste nian iha OMK, nomós loke atu fahe informasoens bá funsionáriu MTK sira no ho liña ministériu sira, kona-bá importánsia papél sira nia ministériu nian iha prosesu adezaun bá OMK ne’e rasik.
Ministériu Transporte no Komunikasaun nia iha negosiasaun bilaterál, iha mós negosiasaun plurilaterál, iha ne’ebé mak iha aspetu tékniku, sira hanaran ITA ho IT One, expantion, (Information Technology Agreement) ka Akordu Informasaun ho Teknolójia. Ida ne’e, MTK liuhosi ANC (Autóridade Nasionál no Komunikasaun) mak responsábiliza.
“Entaun, ne’e ita konkorda, bolu nia negosiasaun plurilaterál, entaun, sira tenke komprende didi’ak sira nia funsaun, sira nia responsábilidade, kuandu Timor la’o ona sai membru nakonu, para ita bele ezérse ona ita nia funsaun, hanesan nasaun membrus,” nia esplika.
Maibé, agora, TL seidauk iha forsa ida atu koalia, tanba sei haree hela aliñamentu interministerial sira bá asuntu OMK nian. Tanba ne’e, loke dalan bá komérsiu, fásil bá komérsiu globál. Koalia komérsiu, koalia buat boot, la’os buat ki’ik. Ne’e komesa hosi informasaun teknolójia, iha produtu hosi setór produtivu, non-produtivu sira, ita koalia hotu iha ne’e.
Kona-bá dezafiu sira, Asesór prinsipál bá MKAE ne’e dehan, dezafiu boot bá Timor-Leste ida maka dezafiu bá tempu, ida fali, dezafius bá prontidaun Timor-Leste nian. Prontidaun, signifika, ita hatene hela katak, TL iha lingua bá komitmentu ne’e iha 31. Ema bolu commitment language iha negosiasaun bilaterál ho plurilaterál, multilaterál.
“Agora, ita nia 31 ne’e, iha 20 mak ita kumpri ona, prontu ona. Maibé, tanba tempu, ho tán bá atividade ne’ebé maka iha, ministériu barak maka seidauk de’it prontu ho sira nia esbosu bá lei 20 ne’e. Lei 20 ne’e, signifika, ita fahe bá ministériu, puré-zemplu, transportes komunikasoens, MKAE rasik, Agrikultura, Justisa, Saúde, Komérsiu Indústria, ect-ect, ne’e mak ita iha 20 ne’e,” Jorge esplika.
Hosi lei 20 ne’e, MKAE nian iha lima, tolu submete tiha bá ona Parlamentu Nasionál (PN), hela rua mak sira sei serbisu hela atu kompleta. Ho ida ne’e mak ohin re-lembra fali sira, para hothotu haree, maizumenus to’o iha fulan-dezembru ne’e, bele hetan hotu ona aprovasaun. Parlamentu bele aprova ona lei sira, no Governu liuhosi Sorumutu Konsellu Ministrus, bele aprova ona dekretu-lei ho regulamentu sira.
“Agora, dezafius internál loos ne’e mak rua ohin ne’e, tempu versus fokus no atividades, bá atu finaliza padraun sira ne’ebé mak bele fó vantájen bá ita, atu ezerse ita nia funsaun hanesan membrus plena bá OMK,” tenik nia.
Molok ne’e, ekipa tékniku sira MKAE hala’o tiha ona mós dezaminasaun bá dirijente no funsionáriu sira iha Ministériu Agrikultura Peska, Pekuária no Floresta (MAPPF), Ministériu Komérsiu Indústria (MCI-Sigla Portguês), no MTK rasik hala’o ona dala-tolu, tanba sira mak maka’as liu, depois ho Ministériu Justisa (MJ) mós la’o ona, hela Ministériu Saúde (MS), ho ministériu sira seluk.
MKAE planeia hela atu hasoru malu mós ho prezidente autórididade munisipiu sira ho mós administradór sira postu administrativu nian sira, iha ne’ebé possibilidade sei hala’o iha Dili, iha loron 08 Novembru 2024, iha Centro de Convenções de Dili (CCD). Maibé, Koordenadór Jerál bá Gabinéte MKAE, Turizmu no Ambiente ne’e dehan, sira sei koordena nafatin ho Vise-PM, Francisco Kalbuadi Lay, tanba nia mak hanesan Xefe Negosiadór, atu bele halo abertura, hafoin, ekipa tékniku sira diskute.
Ekipa sira mós sei la’o nafatin, sei tun bá terrenu, para halo konversa ho xefe suku, organizasoens sosiedade sívil nian, iha munisípiu, iha rejionál. Tanba iha nasionál, Dili, sira kuaje fulan rua la’o tiha hotu ona.
“Ne’ebé, iha konkordánsia mútua ida kapás tebtebes, no ho sosiedades sívil sira nasionál, ami tenta para atu halibur ideias hamutuk, para bele sai hanesan ema bolu dehan, relatóriu mutin, papél mutin ida, ou white papers ida ke tau hanoin hotu hamutuk, para ita bele oferese bá governu. Sai referénsia balu bá sira nia desizaun polítika ruma, ligadu dezenvolvimentu ekonómia, dezenvolvimentu komérsiu, dezenvolvimentu komérsiu no dezenvolvimentu nasaun nian,” hateten Jorge Martins.
Jornalista: Rogério Pereira Cárceres