Connect with us

Opiniaun

Universidade Nu’udar Dalan Aufklärung

Published

on

“Seorang intelektual harus adil sejak dalam pikiran, apalagi dalam perbuatan”, Pramoedya Ananta Toer.

“Atu eskola ka lae mós moris ne’e nia objetivu ida de’it, oinsá atu hetan osan”, kolega barak dehan ida-ne’e ba ha’u. Sira para tiha eskola, iha uma de’it, halo servisu ruma, ka trata dokumentu ba rai-liur. Moris ne’e simplifika de’it ona ba servisu no osan. Ita mós hanoin hanesan ne’ebá ka lae? Se diferente, tanbasá? 

Agora, saida mak ita hakarak buka iha fatin ne’e? Rihun ba rihun mak kada tinan tama universitáriu. Iha tempu hanesan, rihun mak gradua iha universidade sira. Ida sai, enkuantu seluk tama. Pergunta prinsipál mak ida-ne’e: ita tama mai universidade atu halo saida no sira sai hosi universidade hodi ba halo saida? ‘Servisu’, ida-ne’e mak ita hanoin. No, ida-ne’e mak sosiedade hanoin ba ita. Entaun, la diferente ho saida mak kolega sira ko’alia. Eskola mós servisu, la eskola mós servisu. Servisu-osan, no vice versa. Hotu-hotu ba para iha osan. Daudaun ne’e universidade sai de’it hanesan mákina produsaun ida atu prodús de’it merkadoria hodi komersializa iha merkadu.

Advertisement

Hahusuk no problema sira ne’e lori ita ba kestiona fila-fali universidade nia papél. Aleinde ne’e, ita presiza kestiona fila-fali, no beibeik, kona-ba estudante universitáriu sira-nia funsaun loloos. Maibé, buat ida ke klaru no justifikadu ona iha istória umanidade nian, katak universidade nu’udar espasu atu adkire siénsia no funsaun universitáriu ka intelektuál nian mak sai matadalan ba sosiedade.

Sékulu XVIII ba kotuk, mundu ne’e sei nakukun. Liurai sira maka ukun. Sé mak koko atu kontra, nia sei mate. Intelektuál ka sientista no intelektuál lubuk ida mak mate tanba hato’o krítika ba liurai nia dominasaun. Liurai hanesan reprezentante Maromak nian iha mundu. Lia-loos mai de’it hosi versaun ida, hosi liurai. Louis XIV, liurai Fransés deklara dala-ida iha istória katak “Ha’u mak Estadu, no estadu mak Ha’u”. La iha liberdade no autonomia. Ema la iha liberdade atu hanoin independente, hotu-hotu tenke hanoin de’it tuir saida mak  liurai hanoin. Liurai nia ideia sai dominante, no asegura hosi igreja iha altura ne’ebá. Períodu istóriku ne’e ema hanaran sékulu nakukun (Zaman Kegelapan).

Filózofu modernu sira hamriik hodi kontra ukun tirania hosi liurai. Só iha de’it úniku rekursu ne’ebé bele utiliza hodi reziste hasoru tradisaun liurai nian: rásio/rasionalidade. Hosi ne’e, moris ona filozofia rasionalizmu Franseza, ramu filozofia ida-ne’ebé defende podér rásio nian perante podér liurai nian. Podér liurai sentraliza de’it iha ema ka grupu balun nia liman, uza hodi hanehan ema seluk. Enkuantu, podér rásio eziste iha ema-hotu, ka ema ida-idak iha podér ne’e, no uza hodi realiza nia-an sai livre, independente no autónomu.

Filozofia rasionalizmu ne’e mosu hosi matenek-na’in sira. Matenek la’ós milagre ida ne’ebé monu tun hosi lalehan, maibé adkire liuhusi lee livru, peskiza, análize, observasaun, hakerek no diskusaun. La seluk-la-leet, matenek ne’e adkire iha espasu ida be hanaran akademia, ka ohin-loron temi nu’udar universidade. Matenek-na’in sira dezenvolve rasionalidade umana no defende katak iha ema ida-idak nia isin-lolon, iha podér/rásio ne’ebé nia bele uza hodi hanoin. Ema ida-idak bele uza nia rásio hodi hanoin no esplora nia poténsia iha sosiedade. Bainhira ema ida-idak bele hanoin ona maka nia sei sai livre no autónomu. Descartes nia liafuan karik dehan cogito ergo sum, ka “Ha’u hanoin maka Ha’u eziste”. 

Dezenvolvimentu filozofia rasionalizmu ikusmai, prátikamente, rezulta revolusaun Franseza. Liurai nia ukun-kro’at no liman-besi hetan rezisténsia hosi movimentu populár. Ema hotu-hotu ezije liberade atu hanoin no halo atividade. Revolusaun ne’e bazeia ba slógan tolu: liberte, egalite no fraternite (Liberdade, Fraternidade no Igualdade]. Era foun komesa mosu ona. Aufklärung, movimentu ba naroman. Temi nune’e tanba ema iha ona autonomia atu hanoin rasik, no ema bele halo atividade ekonómika ho liberdade, sein limitasaun hosi liurai. Absolutizmu naksobu iha Europa, mosu naroman iha sosiedade, períodu ne’ebé temi nu’udar sékulu naroman (Zaman Pencerahan).

Advertisement

Hatada-an ba istória refere, universidade nu’udar dalan Aufklärung nian. Nia nu’udar espasu atu adkire koñesimentu sientífiku sira. Iha universidade, ita bele apriende barak, diskusaun, peskiza no hakerek. Hanesan filózofu sira adkire koñesimentu no uza hodi esplika Europa, muda sékulu nakukun ba naroman, universidade hanesan espasu ne’ebé ita hetan matadalan sientífiku ka siénsia hodi utiliza ba kompriende sosiedade no dezenvolve sai di’ak liután. Universidade nu’udar fatin atu ita konstrui rásio ne’ebé bele utiliza ba muda sosiedade. Nia nu’udar espasu atu ita hetan lampra hodi haroman sosiedade. Tanba ne’e, kompara ho ema-sira ne’ebé la konsege asesu edukasaun, ita só iha únika diferénsia: ida iha siénsia enkuantu seluk iha esperiénsia.

Atualmente, rásio ida oinsá mak ita hetan ona ka atu hetan iha universidade? Ita moris iha mundu ida globalizadu tebes. Mundu ne’ebé merkadu mak regula ita hotu. Ita moris tuir de’it ona ritmu merkadu nian. Sé mak la iha kbiit, nia sei mate-hamriik. Ita hotu-hotu mo’ut tuir ona sirkulasaun osan iha merkadu. Iha osan mak buat hotu fásil. Realidade ne’e muda buat hotu sai sasán ne’ebé bele fa’an iha merkadu, hosi hahán, ospitál, bee, eskola, nst. “Ida de’it mak ita la selu, dada-iis no hosu”, kolega ida dehan mai ha’u.

Mudansa ne’e halo ita lakon esénsia umana nian. “Iha mak indivíduu, sosiedade la eziste, ka nabeen tiha ona”, dehan Margaret Thatcher, Primeira Ministra Inglaterra tinan 1975-1990. Rásio ne’ebé ita konstrui iha universidade ohin-loron mak ‘rasionalidade instrumentál’. Universidade ohin-loron, sai de’it ona mákina ka dalan atu prodús razaun instrumentál. Katak prodús de’it intelektuál ne’ebé egoístiku, individualístiku no anti-sosiál. Rásio instrumentál signifika matenek ne’ebé ita hetan sai de’it instrumentu atu hetan lukru iha sosiedade.  

Kontráriu ho razaun instrumentál, universidade nu’udar dalan Aufklärung, signifika ita tenke repozisiona nia papél hodi prodús razaun krítiku ka rasionalidade krítiku. Kampuz tenke sai fatin atu fornese siénsia ba ema hodi utiliza ba muda sosiedade. Iha pontu tolu ne’ebé presiza subliña hodi hatuur fila-fali papél universidade nian. Ita bele haree de’it ida-ne’e iha pilár tolu universidade nian: apriende, peskiza no serví.

Primeiru, universidade hanesan espasu atu kasa siénsia no uza hodi dezenvolve sosiedade. Sein aprendizajen, la iha mós koñesimentu. Meiu atu apriende bele liuhusi diskusaun, leitura, hakerek no tuir aula. Interasaun entre dosente no estudante nia objetivu mak atu transmite no dezenvolve siénsia. Aula aprendizajen la’ós fatin atu halo omilia. Dosente ho estudante nu’udar sujeitu ne’ebé apriende ba malu, ka temi nu’udar kontradisaun ne’ebé kompleta malu (kontradiksi yang saling melengkapi). Nune’e, espasu universitáriu tenke demokrátiku.

Advertisement

Segundu, siénsia ne’ebé apriende no adkire tenke utiliza ba peskiza. Liuhusi peskiza maka siénsia bele dezenvolve ba oin no iha posibilidade ba siénsia foun atu mosu. Sein peskiza, la iha siénsia, no ita sei la hatene siénsia ida nia poténsia atuál. Sentidu seluk, rásio tenke sai prátiku, ka rásio realiza nia-an sai reál, dehan Hegel, filózofu hosi Alemaña. 

Terseiru, serví umanidade. Ba sé mak ita mai tuur iha banku akadémiku? Siénsia ne’ebé ita adkire ka hetan tenke utiliza ba rezolve sosiedade nia problema. Dedika-an ba sosiedade nu’udar morál ida-ne’ebé aas liu iha mundu ne’e. Apriende siénsia no halo peskiza hodi identifika problema sira. Hafoin ida-ne’e, fó solusaun liuhusi dedikasaun. Tanba ne’e mak kampus tenke sai fatin ba produsaun rasionalidade krítiku, hodi harii espíritu solidáriu, sakrifísiu no dedikasaun ba umanidade.

Ita hosi ne’ebé, iha ne’ebé no atu ba ne’ebé? Seráke ita ne’e intelektuál, ka prosesu atu sai intelektuál ida? Husu tok ba ita-nia an. “Kaum intelektual adalah kaum yang menempatkan nalar (pertimbangan akal) sebagai kemampuan pertama yang diutamakan, yang melihat tujuan akhir upaya manusia dalam memahami kebenarannya dengan penalarannya”, dehan Pram, intelektuál no eskritór hosi Indonézia.

Utilizasaun rásio (nalar) hodi haree asuntu ida sai hanesan xave importante iha vida intelektuál nian. “Labele uza ain-tuur, maibé kakutak”, Ida-ne’e mak liafuan ne’ebé loro-loron ita ko’alia. Ema intelektuál tenke iha kapasidade no abilidade hanoin, análize no argumentasaun. Objetivu hosi hanoin maka atu fó solusaun ba problema sira iha sosiedade, la’ós kontráriu. Hanoin ho baze siénsia hodi kompleta esperiénsia iha sosiedade. Hanoin, analiza no fó solusaun signifika fó input no output ba ita-nia nasaun.

Pram énfaze katak fó input no output de’it la natoon atu justifika intelektuál nia papél. “Intelektuál berarti dituntut juga kemampuan untuk melihat hari depan. Dan hari depan hanya dapat digalang dengan perhitungan dan amal hari ini”. Kapasidade no abilidade hanoin la signifika tuir de’it normalidade atuál. Ita ejizidu atu hanoin hakat-liu limite sira ne’ebé fó hosi sistema no ema-seluk ne’ebé iha podér. Kolonializmu Portugés no invazaun Indonézia bele naksobu tanba povu Maubere konsege hanoin borus parede sistema kolonializmu no okupasaun nian. Isin-lolon bele koloniza, maibé kakutak nunka-mais sai objetu ba kolonialista. Tanba ideia ne’e abstratu, nia hanesan anin ne’ebé suut ba mai, kadavés halo ita malirin, no dala-ruma mós bele hamonu ai-huun boot ida.

Advertisement

Hateke dook, kle’an no hanoin hakat-liu fronteira prezente nian signifika ezije pozisaun intelektuál nian iha kontestu atuál. “Bicara tentang sikap adalah bicara tentang tempat berdiri, bicara tentang tempat berdiri adalah juga bicara tentang jarak yang telah ditempuh. Tempat berdiri pada giliranya hanyalah bagian dan medan yang tak terbatas. Dari tempat berdiri orang menghadapi jarak yang masih harus ditempuh. Sikap adalah faktor dalam yang akan menentukan bagaimana jarak di depan akan ditempuh”, Pram afirma.   

Agora daudaun, rihun ba rihun ne’ebé tama universidade, konserteza katak iha ona lalatak iluzaun ne’ebé hakarak duni tuir. Antes ka daudaun ne’e, ita imajina ona kursu ne’ebé bele prodús ita atu hetan lalais servisu iha merkadu. Iha ita-nia jornada, dala-barak ita sai dilema no stress bainhira la konsege sai duni ita-nia lalatak. Hanesan intelektuál sira ne’ebé gradua ona no stress tanba la konsege moris tuir lei merkadu nian, ka lakon iha kompetisaun. Mundu ezije ita atu haree malu nu’udar adversáriu, no ne’e mak dalan ba fin do mundo loloos. Apokalípse la signifika lalehan monu tun hanehan rai. Maibé, ita mak hamosu liuhusi oinsá ita organiza ita-nia an no ita-nia sosiedade.  

Sá esperansa mak ita hakarak harii iha ita-nia jornada akadémiku? Dependente ba elite sira, ba avó sira, hanesan ita-nia nasaun dependente ba Europa, Amérika, Australia, nst. Papél intelektuál mak tenke autónomu no independente. Nune’e, iha jornada aprendizajen nian, rásio tenke konstrui ba objetivu umanidade nian. Rasionalidade krítiku, la’os instrumentál. No, ida-ne’e só bele realiza bainhira intelektuál aprende ho dixiplina, lee livru, hakerek, peskiza no diskusaun. Seluk, intelektuál tenke integra-an iha komunidade hodi dedika-an, sakrifika-an, no sai matadalan ba serví umanidade.    

Pere-Maman, UNITAL 12  Fevereiru 2025

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Diskursu Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian iha Okaziaun Aprezentasaun Proposta Lei Orsamentu Jerál Estadu ba 2026

Published

on

By

Parlamento Nacional, Díli 5 Novembro 2025

Suas Excelências

Senhora Presidente Parlamento Nacional       

Vice-Presidentes Parlamento Nacional

Advertisement

Ilustres

Senhoras no Senhores Deputados

Senhoras no Senhores Membros Governo

Senhoras no senhores,

(more…)

Advertisement

Continue Reading

Opiniaun

Sai Lian ASEAN nian: To’o Ona Tempu Mídia Nasionál Sira Ko’alia Timor-Leste Nia Kompromisu

Published

on

By

Hosi: Renato ”Apaa Sege’ da Costa

(more…)

Continue Reading

Opiniaun

Esteitmentu husi Institutu La’o Hamutuk Kona-ba Adezaun Timor-Leste ba Membru Plenu ASEAN Ba Dala-11

Published

on

By

Introdusaun

Simeira ASEAN ba dala 46 liu ba iha Kuala Lumpur, Primeiru Ministru Malázia deklara ba públiku katak, Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN (full member) sei ofisializa iha Simeira ASEAN ba dala 47 iha fulan Outubru 2025. Tuir mai, Governu da sia organiza grupu traballu inter-ministerial nu’udar responsavel ba implementasaun rekomendasaun ne’ebé deside iha Simeira ASEAN 46 iha Malázia. Ekipa traballu ne’e enkontru no diskute halo ajustamentu ba lei no polítika balun tuir matadalan (roadmap) ne’ebé simu husi ASEAN. Governu komprimidu katak, antes Simeira iha fulan Outubru, preparasaun intermus polítika, lei balun, teknikamente no institusionalmente finaliza ona, liuliu akordu ekonomia prinsipál sira. Ambisaun boot ne’e ignora realidade katak Timor-Leste iha kapasidade ki’ik de’it atu prodús sasán ne’ebé bele fa’an iha ekonomia formál (ekonomia ne’ebé uza osan). Bainhira Timor-Leste adere ba ASEAN, bele redús soberania estadu atu proteje povu Timor-Leste husi dominasaun ekonómiku ASEAN.

(more…)

Continue Reading

Trending