Opiniaun
Diskursu Sua Exselensia Vise-Primeiru Ministru no Ministru Koordenador ba Assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay iha Konferensia Nivel Aas Kona-bá Post-Asesu OMK Timor-Leste
Published
12 months agoon

Konferensia nivel aas kona-ba Post-Asesu OMK Timor-Leste
“Maximiza benefísiu husi membru OMK no Kria sinerjia boot liu ho integrasaun rejionál
Hanesan dalan atu alkansa objetivu dezenvolvimentu Timor-Leste nian iha tinan 2030″
Exelensia Vise-Diretor-Jeral OMK nian, Embaixadora Xiangchen Zhang

Vise-Primeiru Ministru no Ministru Koordenador ba Assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay
Ami hakarak hato’o ami-nia benvindu espesiál ba imi-nia ezemplu, DDG Zhang, no delegasaun ba sidade furak no istóriku iha Dili, ne’ebé hale’u ho paizajen tasi nian ne’ebé furak no furak tebes, no mós ho paizajen foho-mean. Ha’u mós hakarak hato’o ha’u-nia benvindu ba ita-boot sira-nia ezemplu no partisipante sira ne’ebé iha diferensa iha Konferensia nivel aas ida-ne’e.
Ha’u hakarak hahú hodi hato’o ha’u-nia apresiasaun maka’as ba peritu tékniku sira husi Sekretariadu OMK nian ne’ebé hala’o workshop ida-ne’ebé folin-boot iha semana ida kona-ba kompromisu sira husi OMK nian hafoin adezaun, semana kotuk. Ha’u komprende katak sesaun sira-ne’e matenek tebes no fó orientasaun substansial bainhira ami prepara atu aprezenta ami-nia notifikasaun inisiál ba OMK to’o fulan ida-ne’e nia rohan. Partisipasaun ativu husi ami-nia ekipa téknika sira husi ministériu relevante sira fó ona ekipamentu ba Timor-Leste atu aselera implementasaun no kumprimentu ba ami-nia regra sira OMK nian no kompromisu sira kona-ba asesu ba merkadu.
Exelénsia sira, vizita Sekretariadu OMK nian marka pasu importante ida iha Timor-Leste nia viajen nu’udar membru foun ida husi Organizasaun. Sai membru formalmente Timor-Leste iha mapa komérsiu mundiál nu’udar partisipante ativu iha sistema komérsiu multilaterál. Ami rekoñese ida-ne’e nu’udar oportunidade ida-ne’ebé interesante no mós nu’udar empreza ida-ne’ebé signifikante.
Timor-Leste haree nia adezaun ba OMK no integrasaun kontinua iha Akordu Komersiu Rejional ASEAN nian hanesan oportunidade krítiku atu aselera reforma doméstika sira no atinje ninia objetivu sira husi Planu Estratejiku Dezenvolvimentu (2011-2030). Prosesu hirak-ne’e haree hanesan interligadu no esensiál ba realizasaun vizaun Timor-Leste nian kona-ba ekonomia ida-ne’ebé modernu no diversifikadu to’o tinan 2030, kompletu ho infraestrutura ho kualidade aas no klase médiu ida-ne’ebé di’ak.
Reformas ne’ebé luan no lalais ne’ebé hala’o ona iha preparasaun ba membrus hirak-ne’e fó ona benefísiu signifikativu, moderniza nasaun no estabelese enkuadramentu legál ida-ne’ebé forte no instituisoens funsionamentu. Timor-Leste antisipa impaktu pozitivu boot liu tan bainhira tama formalmente ba organizasaun hirak-ne’e.
Husik ha’u fó informasaun jerál badak kona-ba progresu pos-desesaun ne’ebé ami hahú ona dezde ami-nia membru. Iha jerál, ami prevee ona atrazu balun iha aprovasaun ba lejizlasaun 21 ne’ebé iha dokumentu Planu Asaun Lejizlativa OMK nian (LAP). Ida-ne’e liu-liu tanba tempu ne’ebé presiza atu finaliza no halo konsulta interna. Maske ami halo ona progresu balun, liuliu kona-ba aprovasaun ba estatutu Autoridade Administrasaun Portu, kadoras ba aprovasaun ba Kodigu Insolvensia iha Parlamentu Nasional, Lei Kompetisaun, inkorporasaun Prosedimentu Lisensiamentu Importasaun nian iha alterasaun ba Kodigu Alfandega, no integrasaun revizaun Servisu Postal nian iha estatutu Autoridade Nasional Komunikasaun nian, no lejislasaun sira seluk nafatin di’ak tebes. Esbosu lei sira-ne’e balun agora aprezenta ona atu hetan aprovasaun iha semana hirak oin mai.
Iha tempu hanesan, parte importante balun, liu-liu parte sira ne’ebé iha impaktu ekonómiku signifikativu, hanesan Lei Ami mós observa dezafiu balun atu aprova lei sira iha Ministeriu Agrikultura, Peskas, Peskas no Floresta (MAPFF) nia laran no fiar katak apoiu ne’ebé di’ak liu bele fó benefísiu atu aselera aprovasaun ba lei sira-ne’e.
Ita rekoñese papél importante husi envolvimentu no priorizasaun governu nian ba susesu LAP nian. Tanba ne’e, Governu reforsa fali ninia kompromisu tomak atu aprova lejislasaun ne’ebé di’ak iha inísiu tinan ida-ne’e. Kompromisu ida-ne’e reflete ona iha integrasaun lei hirak-ne’e ba prioridade LAP Governu nian ba tinan 2025, hodi asegura esforsu dedikadu no alokasaun rekursu sira ba aprovasaun iha tinan ida-ne’e nia laran.
Ita rekoñese tomak ita-nia obrigasaun foun sira-nia intrikasaun, no serbisu ne’ebé ita presiza atu aliña ita-nia regulamentu doméstiku ho prinsípiu OMK no ASEAN. Armonizasaun ida-ne’e sai nu’udar xave atu fasilita komérsiu no atrai investimentu. Ita fiar katak membru OMK sira kontinua hala’o papél importante hodi apoia ita-nia inisiativa governasaun diak. Atu asegura tranzisaun ida-ne’ebé di’ak, ami dezenvolve ona dokumentu Vizaun no Estratejia Post-Asesu ne’ebé esplika pilár prioridade sira ba implementasaun ne’ebé susesu. Faze pos-adezaun ida-ne’e aprezenta oportunidade ida-ne’ebé folin-boot atu aselera tan reforma importante sira, loke ita-nia poténsia ekonómika, no realiza ita-nia vizaun kona-ba nasaun ida-ne’ebé iha moris-di’ak ho klase médiu ne’ebé boot, saudavel no edukadu di’ak.
Atu asegura implementasaun pos-adezaun ne’ebé susesu, Timor-Leste dezenvolve ona dokumentu orientasaun ida-ne’e (VEPA) liuhusi esplika vizaun no estratéjia pos-adezaun nian. Dokumentu ida-ne’e ko’alia liu kona-ba realizasaun nasaun nian iha prosesu adezaun nian, no mós avalia ninia preparasaun doméstika ba faze implementasaun, no identifika dezafiu potensiál sira ne’ebé asosiadu ho membru OMK.
Atu asegura implementasaun pos-adezaun ne’ebé susesu, Timor-Leste dezenvolve ona dokumentu orientasaun ida-ne’e (VEPA) liuhusi esplika vizaun no estratéjia pos-adezaun nian. Dokumentu ida-ne’e ko’alia liu kona-ba realizasaun nasaun nian iha prosesu adezaun nian, no mós avalia ninia preparasaun doméstika ba faze implementasaun, no identifika dezafiu potensiál sira ne’ebé asosiadu ho membru OMK.
Bazeia ba dokumentu ida-ne’e, ami mós dezenvolve ona Planu Asaun Post-Asesu hodi asegura implementasaun efetiva ba ami-nia kompromisu sira. Planu ida-ne’e ninia objetivu mak atu antisipa dezafiu potensiál sira no apoia dezenvolvimentu infraestrutura no rekursu umanu sira ne’ebé presiza hodi optimiza ita-nia adezaun tomak ba Organizasaun no ita-nia integrasaun komérsiu iha rejiaun ne’e. Planu Asaun ne’e hanesan dokumentu ida-ne’ebé evolve, sujeitu ba revizaun sira, tanba ita monitoriza no halo revizaun ba ita-nia progresu implementasaun no hadi’a ita-nia aprosimasaun.
Timor-Leste fiar katak komérsiu mak motór dezenvolvimentu nian, no Timor-Leste iha poténsia boot ne’ebé sei esplora hela. Nu’udar membru kompletu, ita sei bele diversifika ita-nia ekonomia, sai parte ida husi ekonomia globál nia kadeia valór no lori oportunidade negósiu sira ne’ebé liu husi fronteira. Ita sei bele hadi’a kualidade moris jerál ita-nia Povu nian no asegura ita-nia kreximentu ekonómiku jerál. Ita sei sai di’ak liu atu atrai investidór estranjeiru sira no ita-nia kompañia sira sei iha oportunidade di’ak liu atu dezenvolve no haluan iha ita-nia fronteira sira iha ekonomia globalizadu ida.
Exelénsia sira, atu konklui, ho ita-nia reforma sira ne’ebé la’o daudaun, ne’ebé hala’o iha preparasaun ba membru OMK no nu’udar membru ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziatiku nian, ita hakarak atu kria nasaun ida-ne’ebé iha sistema jurídiku ida-ne’ebé forte no instituisaun sira ne’ebé funsiona di’ak, hodi bele sai lider proativu ida iha nivel globál no rejiaun nian.
Iha enserramentu, Exelensias, Hau espera duni katak Sekretaria OMK bele halibur informasaun ne’ebé sufisiente durante imi-nia vizita semana rua, tanba imi sei hasoru malu ho parte-interesada oin-oin – husi Governu iha nivel hotu-hotu, parseiru dezenvolvimentu sira, ONG sira, no akadémiku. Informasaun hirak-ne’e sei sai valór tebes hodi avalia Timor-Leste nia progresu inisiál nu’udar membru foun ba OMK.
You may like

Vise-PM Francisco Kalbuadi Prontu Responsabiliza Delegasaun TL Bá Abu Dhabi

Governu Aprezenta Vizaun Estratéjika Hitu Kona-bá Pos-Adezaun Timor-Leste Bá OMK

Timor-Leste Sei Organiza Festivál Internasionál Foka bá Promosaun Arte-Kultura, Turizmu, Siénsia no Teknolojia

Vise Primeiru-Ministru Francisco Kalbuadi husu Funsionariu Kontratadu Konkore tuir Lei Funsaun Públiku

Governu Fa’an Ona Foos Kada Saku 25kg ho Folin $12.00

LSi Business School Atribui Doutór Onoráriu bá Vise Primeiru-Ministru Francisco Kalbuadi Lay
Opiniaun
Prestasaun Hanesan, Tratamentu Diferente! Refleksaun kona-ba Regime Funsonáriu iha Timor-Leste
Published
4 weeks agoon
13/01/2026
Hakerek nain; Quintiliano A. Belo
Opiniaun
Nota Simples Iha Inísiu Tinan Foun: Sé Mak Sei Konta Timor-Leste Nia Istória Iha ASEAN?
Published
1 month agoon
05/01/2026
Husi: Rosario Maia*
Opiniaun
Diskursu Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian iha Okaziaun Aprezentasaun Proposta Lei Orsamentu Jerál Estadu ba 2026
Published
3 months agoon
05/11/2025
Parlamento Nacional, Díli 5 Novembro 2025
Suas Excelências
Senhora Presidente Parlamento Nacional
Vice-Presidentes Parlamento Nacional
Ilustres
Senhoras no Senhores Deputados
Senhoras no Senhores Membros Governo
Senhoras no senhores,

Rekrutamentu Kadetes PNTL Diskriminativu, Ministériu Interiór ho Komandu PNTL Dezobediénsia Ba Desizaun Tribunál

Komisaun B Sei Buka Faktu Diskriminasaun iha Rekrutamentu Kadetas Foun PNTL

PNTL Kaptura Suspeitu JG ho UF Ba Kazu Violasaun no Koasaun Seksuál

Kandidatu Ajente PNTL Na’in-50 Submete Keixa Ba PDHJ

Deskonfia, Familiarizmu iha Rekrutamentu Kadetes Foun PNTL

DIT Hahú Introdús ba Estudante Sira Kona bá Seguransa ba Dadus Importante

IGJ Legaliza Corais Timor bá Atividade Futu-Manu

STOP PRESS: Ministru Nino Pereira Konsumu Dose Kontamina ho Frasku Halo Nanál Kanek no Ran

Indonesia dan Timor-Leste Perkuat Kerjasama Ekonomi, Sosial Budaya, dan Pariwisata

Governu Indika BTK Hadi’a Trotoár Naksobu iha Área Bebora

Asesu Gratuita HATUTAN.com

Hafoin Ferias Judisiáriu PGR Sei Ko’alia Kazu Set-top Box RTTL,E.P

Xefe Estadu TL Kondekora Militár Korea Súl Ne’ebé Mate iha Oé-Cusse

PCIC Detein MG Lori Osan Falsu Hosi Inglaterra

PR Simu Karta Kredensial Husi Embaixadór Brunei Darussalam ho Reinu España
Trending
Dili4 days agoOfisiál Mídia SEKOMS Impede Jornalista Hatutan.com Halo Kobertura iha RTTL,E.P
Nasionál1 week agoKonferénsia Imprensa Konjunta Albanese-Xanana, SEKOMS “Limita” Liberdade Imprensa
Nasionál1 week agoPM Anthony Albanese Husu Governu Timor-Leste Aumenta Traballadór Timoroan Ba Na’in-10.000
Justisa & Krime4 days agoTribunál Rekursu Deside Estadu Selu Kompensasaun bá Gil da Costa “Puto Naldo Rei”, Antigu Prezidente RTTL,E.P
Nasionál1 week agoPM Xanana Aprésia Hatutan.com Kestiona Liberdade Imprensa iha SEKOMS Nia Oin
Saúde1 week agoIha HNGV, Família Kous De’it Pasiente Moras Dengue Tuur iha Kadeira Hodi Baixa no Hetan Tratamentu
Dili5 days agoAsidente Tráfiku iha Área Eskola UNAMET, Joven Na’in-rua Lakon Vida
Saúde1 week agoPrezidente Ramos-Horta Dehan Imposivél Evita Kazu Moras Dengue iha Timor-Leste














