Hatutan.com, (12 Fevereiru 2025), Díli–Banku Mundiál Timor-Leste nia relatóriu (Janeiru 2025) haktuir gastu aas Governu nian nu’udar porsaun ida husí produtu interna brutu (PIB) iha Timor-Leste no retornu modestu ba investimentu husi ninia Fundu Petrolíferu bele fó impaktu ba nasaun nia fiskál tempu naruk nian.
Lee Mós: Relatóriu Ekonómiku Timor-Leste: Merkadu Traballu Fraku no Fundu Petrolíferu Bele Mohu iha 2035

Reprezentante Banku Mundiál Timor-Leste, Bernard Harborne aprezenta relatóriu ekonomiku Timor-Leste (Janeiru 2025) ba jornalista sira iha Edifisiu Banku Mundiál iha Lecidere, Díli, Kuarta (12/2/2025). Foto/Banku Mundiál
Reprezentante Banku Mundiál Timor Leste, Bernard Harborne hateten Timor-Leste iha momentu ida ne’ebe importante atu kria empregu no hasa’e kreximentu, nasaun hetan enkorajamentu atu hadi’a efisiénsia gastu nian no diversifika nia ekonomia.
“Ho reforma fiskál ne’ebé loos, hanesan governu hala o daudaun nasaun bele halo tránzitu husi gastu ne’ebe aas ba retornu ki’ik ba investimentu estratéjiku ne’ebé dudu kreximentu, hamenus kiak, no asegura nia futuru,” Bernard Harborne hateten iha konferénsia imprensa iha ámbitu publika relatóriu ekonómiku Timor-Leste (Janeiru 2025) ne’ebé hala’o iha edifísiu Banku Mundiál iha Lecidere, Díli.
Relatóriu Ekonómiku Timor-Leste haktuir transforma gastu públiku ba kreximentu aas, identifika katak despeza públiku ho nivel médiu porsentu 85 husi PIB entre 2013 no 2023, no médiu kreximentu PIB nafatin iha porsentu 1.3 tinan-tinan.
“Durante periodu ne’ebé hanesan, porsentu 42 husi populasaun moris iha liña pobreza nasionál nia-okos,” relatóriu ne’e subliña importánsia atu garante sustentabilidade ba tempu naruk Fundu Petrolíferu nian, ne’ebé sai nafatin fundasaun ba estabilidade fiskál Timor-Leste nian.
Harii hosi roteiru adezaun ASEAN nian no lejizlasaun ne’ebé foin lalais ne’e promulga, hanesan lei sira kona-ba aprovizionamentu no jestaun finanseira públika, Banku Mundiál haree katak Governu presiza hakle’an nia ajenda reforma nian.
Rekomendasaun partikulár husi Banku Mundiál ba governu Timor-Leste:
- Hasa’e Efisiénsia Despeza nian Hamenus gastu sira ne’ebé la efisiente liuhosi hamenus programa sira ho impaktu ki’ik no muda rekursu sira husi kustu rekorrente sira, hanesan saláriu no subsídiu sira, ba setór sira ho impaktu aas hanesan infraestrutura, edukasaun, no saúde
- Hametin Sustentabilidade Fiskál: Liu tiha tempu atu kumpre regra Rendimentu Sustentável Estimadu atu prezerva Fundu Petrolíferu no diversifika korrente reseita sira liuhusi hadi’a kobransa impostu..
- Hasa’e Jestaun Finanseira Públika: Rasionaliza prosesu aprovizionamentu, hametin jestaun investimentu públiku, hamenus atrazu projetu, no implementa planu orsamentál bazeia ba programa hodi asegura despeza sira aliña ho rezultadu sira ne’ebé bele sukat.
Relatóriu Banku Mundiál nian ne’e subliña nesesidade atu investe iha infraestrutura, kapitál umanu, no produtividade agríkola enkuantu rezolve inefisiénsia sira iha gastu públiku, atu nune, bele salvaguarda Timor-Leste nia saikle fiskál no harii ekonomia ida ne’ebé reziliente no inkluzivu.
Jornalista : Leopoldina de Carvalho