Connect with us

Opiniaun

“GREATER SUNRISE: TASI NE’EBÉ KAER ESPERANSA, TESTE SOBERANIA NO DETERMINASAUN POLITIKA IHA FUTURU”.

Published

on

Hakerek na’in : Miguel Freitas Faluchay

(Artigu ne’e hakerek la reprezenta instituisaun ne’ebé ha’u hakna’ar an hodi servisu maibé hanesan Liberdade espresaun ida atu ezerse hanoin hodi forma opiniaun publika)

Introdusaun

Advertisement

Iha orizonte súl, iha ne’ebé laloran no anin Tasi Timor haksesuk malu maibé dezde uluk rai hela esperansa buras ida. Tasi la’os hatudu de’it  ninia espansaun azúl, maibé sai mós silénsiozu ba raan no matan-been husi povu Timor nia luta, hodi hatudu katak  Tasi nia monok sai ona sasin bá istória moruk sira ne’ebé povu enfrenta iha tempu kolonializmu no invazaun Indonéziu ba kauza libertasaun pátria nian.  Povu hetan sofrimentu oi-oin maibé la lakon esperansa, tanba situasaun moruk ne’e, hola parte  autodeterminasaun ba ukun rasik an.

Esperansa ba povu kona-ba Tasi Timor ne’ebé  riku ho  potensialidade ba rekursu naturais nu’udar  símbolu pozitivu. Esperansa  ne’e subar hela promesa foun, la’os sai de’it fonte subsisténsia ba peskadór sira, maibé agora kaer ona potensiál enerjétiku hodi transforma nasaun nia oin. Husi tasi nia kle’an  mosu Greater Sunrise nu’udar válor esperansa, negosiasaun, no polítika dezenvolvimentu nian bá futuru Timor-Leste. Husi ne’e kedas  moris mehi boot ida atu lori rikusoin mina no gás husi tasi okos mai rai maran, ho totalmente ba nasaun nia independénsia.

Promesa ba prosperiedade, soberania no define identidade  nasaun  ne’ebé foin harii no foin hahú konstrui  dezenvolvimentu ne’e la’ós buat fásil, maibé esperansa no orgullu ba nasaun nia identidade ne’e importante, konfiansa iha matenek atu kria planu vizaun no misaun mak determina, bainhira esperansa sira ne’e realiza liuhosi jestaun ne’ebé justu no harmonioza, signifika valór esperansa ba  interese nasionál realiza ona, tanba Greater Sunrise ida ne’ebé boot liu la’ós de’it kona-ba esplorasaun rekursu naturál sira, maibé kona-ba harii futuru ida ne’ebé di’ak.

Istoria No Negosiasaun Fronteira Maritima

Viajen  ba mehi  nunka fásil. Negosiasaun naruk ho parte estranjeiru sira, interese ne’ebé kompete, mundu modernu ho anvasu  teknolojia  sai dezafiu ne’ebé tenke ultrapasa.  Husi akordu ida-idak ne’ebé hetan la’ós de’it kestaun númeru no kontratu sira, maibé teste ida ba povu no líderansa sira nia abilidade atu mantein soberania hodi asegura futuru ekonómiku nasaun. Esperansa hirak ne’e hanesan  teste morál no polítiku ida, oinsá bele jere rikusoin ho  determinasaun kona-ba promesa independénsia nian, nune’e bele sai istória ida ne’ebé moruk no midar iha futuru.

Advertisement

Iha tinan 1989, Australia no Indonézia halo akordu kona-ba tasi Timor, iha tempu ne’ebé Timor Leste sei hola parte nu’udar provínsia 27 Indonézia nian, iha Akordu ida-ne’e estipula katak Indonézia no Austrália sei esplora hamutuk área tasi Timor, ho reseita ne’ebé fahe ba 50-50. Akordu refere  ratifika no tama ein vigór iha loron 9 fulan Fevereiru tinan 1991.

Hafoin  tinan 2002, Timor Leste restaura ninia independénsia maibé seidauk hetan direitu ho totalmente nu’udar soberanu tanba laiha fronteira marítima permanente, maski  Timor-Leste hetan dezafiu kompleksu  hasoru nasaun jigante Austrália maibé lideransa Timor la lakon estratéjia ho mudansa tátika ne’ebé mosu husi lideransa Xanana Gusmao.  Istória hakerek, mundu haree ho matan ba nasaun ki’ik, ne’ebé ultrapasa presaun hosi nasaun boot tanba konsege lori problema tasi Timor hodi rezolve  iha Tribunal internasionál Deng Haag. Ida ne’e kulminante bainhira Timor-Leste asina akordu kona-ba delimitasaun fronteira marítima ho definitivu iha Nova Iorke iha tinan 2017, hanesan  vitória diplomátika ida ne’ebé afirma nasaun nia soberania, ratifika lihosi  Resolusaun Nu. 15/2019, loron 27 Agostu,

Greater Sunrise Hanesan Símbolu Soberania no Dignidade

Rekorda fali katak Kay Rala Xanana Gusmão sempre iha esperansa, nu’udar lider vanguarda ne’ebé uluk kaer kilat hasoru invazaun Indonézia no depois sai hanesan símbolu unidade nasionál. Ba Xanana, Greater Sunrise la’ós de’it kona-ba ekonomia, maibé hola parte ba dignidade no soberania.  Iha poezia Mar meu,  ho liafuan katak “husi ha’u-nia tasi, nakdoko sira mai husi ró sira. Ha’u hateke ba lalehan, ne’ebé nakfera. Tasi nia hamnasa sira maka hakilar agonia nian. Anin ne’ebé kmaan, rai-rahun no raan nia morin, lian mate nian, tasi nia dukur, rate nia fatuk sira, no ki’ik sira ne’ebé furak, trasa Pátria nia destinu”,  mensajen husi poezia  ne’e  espresa sentimentu hodi hanoin futuru labarik sira nian  tanba durante ne’e tasi Timor  seidauk totalmente fornese rezultadu no benefísiu ba sira.  Xanana Gusmao nafatin iha komitmentu  ho valór espetativa  katak  futuru Greater Sunrise totalmente sei fó prosperidade -ba povu no nasaun.

Filózofu Imanuel Kant, mai ho nia afirmasaun katak espetativa no esperansa nu’udar valór ba hanoin sira, tanba hanoin mak fonte prinsipál atu dezenvolve koñesimentu hodi hamosu ideia inovativu, signifika husi hanoin mak bele enkoraja ema hotu bele luta, hodi konkretiza sira nia mehi, ne’ebé sei iha valór no util  ba sosiedade hotu. Immanuel Kant nia reflesaun sira justifika prosesu polítika dada kadoras husi tasi laran mai rai maran, maski to’o ohin loron nafatin sai tópiku diskusaun iha sosiedade nia leet, tanba kestaun dúvida ne’ebé mosu husi  diverzensia polítika,  maibé governu atuál kontinua esforsu no nafatin ezersísiu maka’as  atu dezenvolve projetu Kosta Súl iha área Natarbora, ho objetivu atu diversifika ekonomia nasionál no independénsia enerjetika tuir meta ne’ebé aliña ona iha padraun Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku Nasionál 2011-2030 (RDTL 2011,165).

Advertisement

Iha vizaun nasionál ne’ebé temi iha planu estratéjiku dezenvolvimentu mak prepara infraestrutura nesesária ba dezenvolvimentu petroliferu tenke implementa iha kosta súl, prepara dezenvolvimentu baze lojístika, dezenvolve refinaria petrolífera ho kompleksu petrokímika, dezenvolve fábrika gás natural likefeitu, dezenvolve zona kosteira súl, no  instala dezenvolvimentu kona-ba estudus jeolójiku no seitór minerais.

Konstitusionál No Papél Lideransa Nu’udar Baze Esperansa Nasionál 

Iha preámbulu konstituisaun Republika demokrátiku Timor Leste, subliña katak importánsia atu mantein defende independénsia nasionál no defende no tane aas sidadaun sira nia direitu fundamentál sira.  tanba ne’e iha artigu 2, soberania no konstitusionalidade, iha Alinea 1 haktuir katak soberania haktuur metin iha povu, ne’ebé hala’o soberania ne’e tuir lei inan haruka, enkuantu iha artigu 6 kona-ba objetivu estadu nia, iha alínea a haktuir katak defende no garante nasaun nia soberania.

Hanesan mós iha lei kona-ba atividades Petrolifera, iha DEKRETU-LEI No.18/2020, Nu’udar estadu  independente husi Repúblika Demokrátika Timor-Leste, kaer direitu soberania ba ema hotu, rekursu naturál sira ne’ebé eziste iha rai okos, inklui petróleu, bazeia ba konstituisaun iha Artigu 139, kona-ba rekursu sira maka propriedade Estadu nian.

Dispozisaun ida ne’e klarifika katak jestaun rekursu naturál sira, inklui Greater Sunrise, hola parte iha mandatu konstitusionál. Soberania la’ós símbolu de’it, maibé responsabilidade ida ne’ebé tenke salva guarda liuhosi polítika sira ne’ebé favorese ba povu. Ho liafuan seluk, kada pasu diplomátiku no jestaun enerjia nian tenke tuir prinsípiu konstitusionál sira hodi proteje interese nasionál, Tuir  lei fundu petroliféru inklui Tax  ka Fiscal Regime, mining code  no Production Sharing contruct define atu kobre Área Dezenvolvimentu Petróleu (JPDA) iha Tasi Timor. Governu Timor-Leste no Austrália, oras ne’e dadaun hamutuk ho parseiru sira Greater Sunrise Joint Venture nian (TIMOR GAP, E.P., Woodside Energy no Osaka Gas), sei forma baze legál no kontratuál projetu nian, kona-ba atividades petróleu,  nune’e futuru bele benefisia povu no nasaun hodi garante sustentabilidade independénsia nian.  

Advertisement

Esperansa Polítika iha Lideransa Sira nia Ain Fatin

Durante ne’e governu Tmor Leste ho komitmentu hodi  foka ba prosesu dezenvolvimentu Greater Sunrise, ho aspetu prinsipál rua mak asegura, partilla ekuitativa ba benefísiu rekursu naturál sira, no promove infraestrutura no dezenvolvimentu ekonómiku iha kosta súl kona-ba projetu Greater Sunrise.

Esforsu Governu Timor Leste  hahú husi negosiasaun fronteira marítima, kontinua halo negosiasaun diplomátiku ho nasaun Australia, oinsá bele dezenvolve infraestrutura, partisipasaun sosiedade nian, no melloramentu kapasidade rekursu umanus.  Husi aspetu hirak ne’e governu mai ho mekanizmu  polítika rasik hodi estabelese lasu amizade ho parseiru estratéjiku sira kona-ba dezenvolvimentu  Greater Sunrise nune’e bele garante diversifikasaun ekonómiku no dezenvolvimentu sustentavel ne’ebé util ba povu no nasaun atu moris dignu no prospero.

Governu liuhosi Ministru Petrôleu no Rekursus Minerais-MPRM, iha loron 19 Fulan Setembru  Tinan 2023 halo diskusaun Woodside kona-ba implementasaun konseitu dezenvolvimentu Greater Sunrise. Iha Diskusaun hato’o pontus importante  kona-ba diskusaun aberta, oinsá atu aselera prosesu dezenvolvimentu Greater Sunrise. Pozisaun  husi Governu nafatin ho komitmentu no konsistente katak  rekursu minarais iha tasi laran tenke dada  mai Timor Leste mak foin bele halo produsaun , enkuantu husi Woodside respeitu desizaun husi estadu Timor Leste  maibé bazeia ba konseitu  estudu foun ne’ebé dadaun la’o hela.

Politika governu liuhosi Ministru Petrôleu no Rekursus Minerais-MPRM hato’o planu atu materializa preparasaun hodi hala’o koloborasaun ho nasaun parserial sira ne’ebé halo produsaun, konsumidór, investor no finansiadór internasionál sira hodi asegura papél LNG, forte nafatin hodi apoia tranzisaun enerjétika globál ne’ebé sustentável.

Advertisement

Iha  fulan Jullu tinan 2025,  Delegasaun boot  Woodside husi nasaun Australia  konsege marka prezensa iha Timor-Leste.  delegasaun Woodside konsidera hanesan priviléjiu boot, atu kolabora ho governu Timor ba dezenvolvimentu kampu Greater Sunrise nian. Oportunidade ida ne’e, delegasaun Woodside lideradu husi Jullie Fallon hanesan Visi Presidente ezekutivu tékniku hasoru malu ho prezidente Republika José Ramos Horta, Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão no mós Ministru Petrôleu no Rekursu Minerais Fransisco da Costa Monteiru la’ós formalidade diplomátiku maibé iha liafuan no jestu polítiku esperansa nian, fiar katak projetu tasi mane sai hanesan fatór determinante  ba ekonomia  soberania nasaun nian.

Jullie Fallon realsa katak  vizitasaun ida ne’e hanesan istória boot tanba prezensa refere ho forsa tomak  sai mós pasu dahuluk ne’ebé forte tebes atu dezenvolve hamutuk projetu Greater Sunrise.  Iha okaziaun hanesan, Lider másimu governu da sia Kay Rala Xanana Gusmão mós sente kontente hodi diskute hamutuk, oinsá bele entende malu no iha intensaun di’ak atu dada kadoras mai Timor Leste, nune’e bele halo ona produsaun.

Iha sorin seluk delegasaun Woodside mós hasoru malu ho Prezidente Repúblika, Jose Ramos-Horta. Iha enkontru refere, Ramos-Horta subliña Timor-Leste nia relasaun exelente no estavel ho nasaun sira iha mundu tomak, destaka sira nu’udar fundasaun krusiál hodi atrai no asegura projetu investimentu ho eskala boot hanesan dezenvolvimentu fábrika LNG Timor iha Kosta Súl.

Iha vizita Delegasuan Woodside ne’e konsege fanu Jullie Fallon nu’udar visi prezidente tékniku,  apresia  tebes komitmentu lider nasionál Kay Rala Xanana Gusmão no Jose Ramos Horta, no sente onradu tanba konsidera nu’udar pasu importante hodi aprofunda sira nia kolaborasaun ho governu Timor Leste, atu bele servisu hamutuk hodi bele avansa ba dezenvolvimentu kampu Greater Sunrise.

Ministériu Pêtroleu no rekursu Minerais, Francisco da Costa Monteiro mós afirma esforsu sira ne’ebé hala’o daudaun hosi Estadu Timor hodi dezenvolve infraestrutura sira ne’ebé presiza, hosi Covalima to’o Natarbora, ho hanoin ida atu alkansa  vizaun ba tempu naruk hodi kria indústria nasionál  ne’ebé sólidu no sustentavel.

Advertisement

Antes ne’e mós Governo hasoru malu ona  ho Kompaña Woodside, liu husi nia CEO (Chief Executive Officer)  Meg O’Neill,  Iha Fulan Novembru Tinan 2023.

Hosi apresiasaun ne’e nota katak lideransa sira nia ain fatin mais prioridade hodi bele konkista esperansa ida. istória Timor Leste hatudu ona iha pasadu. Nu’udar  nasaun ne’ebé moris husi luta naruk, no ninia polítika forma husi narativa reziliénsia. Kay Rala Xanana Gusmão, ne’ebé uluk  nu’udar komandante ein sefi das FALINTIL lidera rezisténsia armada, mak konsege manán funu no restaura ukun rasik an iha loron 20 Maiu Tinan 2002. Ohin Xanana  Gusmão lidera nafatin prosesu funu foun ida ne’e ho forma seluk.  Xanana Gusmǎo, nafatin iha komitmentu, povu Timor Leste nafatin fó fiar katak  mehi atu lori  rikusoin Timor nian iha tasi laran sei to’o nia tempu atu lori mai iha rai maran ho nia utilidade ba povu no nasaun.  

José Ramos Horta, nu’udar diplomata seniór ne’ebé iha esperiénsia barak, hare dezenvolvimentu projetu tasi mane la’ós de’it hanesan tranzasaun ekonómika, maibé mós hanesan estratéjia diplomátika ida atu koloka Timor Leste nu’udar na’in ba setór enerjétiku ne’ebé presiza mós konta ho nia.

Valiedade  Teoria Iha Narativa  Kona-Ba Determinasaun Polítika Iha Futuru

 Delegasaun Woodside lideradu husi Jullie Fallon aprofunda komitmentu atu lori projetu Greater Sunrise ba oin ho modalidade tolu mak sai prinsipiu fundametais hodi hasoru malu ho governu Timor Leste, mak hanesan intensaun diak, komprimeisiu ba tempu naruk no aliñamentu ba interesse sira.

Advertisement

Husi komitmentu ida ne’e hatudu katak Woodside lori sinál no esperansa polítika di’ak mai Timor Leste tanba durante ne’e kompaña refere mak halo esplorasaun ba Greater Sunrise iha tasi Timor, espetativa mak bele mellora servisu ka kooperasaun internasionál, atu bele dezenvolve Greater Sunrise iha futuru tuir polítika Governu Timor Leste nian. Husi prezensa ne’e nota katak estadu Timor Leste mós konsidera hanesan pasu importante ida atu reforsa estratéjia ho  preparasaun kualidade iha aspetu polítika, ekonomia, sosiál inklui seguransa no defeza atu labele tama iha lasu dependénsia.

Iha kontestu Teoria Valor-Esperansa husi Victor H. Vroom (1964), mak sei define núkleu kona-ba apoiu estadu no povu Timor Leste nian, ne’ebé relevante ba fiar, espetativa polítika dada kadoras, tanba prezensa Woodside atu hatene no identifika preparasaun komunidade no sistema governasaun nian, perante  benefísiu no valór kolaborasaun ba intereses projetu Greater Sunrise nian.

Bazeia ba teoria refere, projetu Greater Sunrise sei simu no hetan apoiu enkuantu povu absolutamente fó fiar ba Governu atu hala’o ezersísiu ba polítika dada kadoras inklui dezenvolvimentu. Valór no benefísiu ne’ebé  mak povu Timor Leste sei hetan benefísiu mak hanesan  diversifikasaun ekonómiku, oportunidade hodi loke kampu traballu no bele fó prosperu ba povu no nasaun.

Rejultadu no valór benefísiu bele la tuir governu no povu Timor Leste ninia espetativa enkuantu laiha estabilidade polítika no konfiansa povu ein jerál. 

Istória Kosta Súl: husi Aproximasaun Analítiku Valor-Esperansa ba Aspirasaun Moris Nian

Advertisement

Iha Suai, Fatin ba projetu tasi mane, nu’udar mós baze fornesimentu ba dezenvolvimentu ekonomia iha futuru. Esperansa komunidade hein ho antisipasaun  boot tebes.

Vise-Prezidente Ezekutivu Woodside Energy rekoñese importánsia husi kontaktu diretu iha terrenu no espresa nia apresiasaun ba oportunidade atu aprende liután kona-ba prioridade dezenvolvimentu nasionál no vizaun estratéjiku Timor-Leste nian ba rejiaun Kosta Súl. Prezensa  Delegasuan Woodside ne’ebé hetan apresiasaun husi Julie Fallon, tanba komunidade ho sentimentu boot tebes, iha ne’ebá lian na’in mós ko’alia katak “ ami proteje rai ida ne’e ho tempu naruk, agora ami hakarak, ami nia nasaun mak dezenvolve rasik projetu tasi mane nune’e futuru ami nia oan sira bele moris  di’ak”.

Julie Fallon manifesta katak interesse duni atu  atu servisu hamutuk hodi dezenvolve Greater Sunrise no sei servisu hamutuk  ho governu Timor Leste atu dezenvolve  Kosta Súl hamutuk ho parseiru joint venture sira seluk.

Iha Natarbora, sai mós sentru ba fábrika LNG, refinaria petróleu, petrokimiku. Espíritu no antusiaismu komunidade nian, hodi simu vizita Delegasuan Woodside konsege hafanu sentimentu no kognitivu Julie Fallon, Nia  apresia kona-ba  Sentimentu pozitivu husi komunidade sira inklui komitmentu lider nasionál hanesan forsa koletiva atu bele dada kadoras mai Timor Leste, nune’e bele fó benefísiu ba povu no nasaun Timor Leste.

Husi apresiasaun Woodside no mós antusiaismu komunidade Suai no Natarbora, hanesan esperansa boot kona-ba valór Kosta Súl nian. Hatudu duni katak povu iha fiar no esperansa, Governu Timor Leste sei hetan desizaun ne’ebé di’ak no hetan valór ne’ebé boot, bainhira tama ona iha faze implementasaun kona-ba dezenvolvimentu Greater Sunrise.

Advertisement

Esperansa povu nota no liu hosi espresaun katak projetu Kosta Súl sei fó benefísiu direita ba sira no sira sei partisipa ativamente bainhira projetu hala’o ona. Valór husi esperansa mak iha potensialidade atu fó moris di’ak ba sira inklui aliserse ba soberanu nasionál metin liu tan.

Aprosimasaun analítiku husi Valor-Esperansa hatudu sinal di’ak benefisiu direitamente ho espetativa tanba kompaña woodside direitamente halo observasaun no haré partisipasaun komunidade ho transparente. Husi hanoin Jullie Fallon konfirma hodi hatudu komitmentu no apresia kondisaun ne’ebé governu Timor Leste kria ona iha Kosta Súl hanesan estratéjia  no sai hanesan aliserse soberania nasional hodi dezenvolve rasik rekursu natural sira.

Konkluzaun: Simu Loro-Matan Sa’e Daruak

Projetu Greater Sunrise la’ós atu halo de’it esplorasaun ba rekursu naturais, maibé sai mós reflesaun  esperansa koletiva ba nasaun Timor Leste ne’ebé tinan barak ona luta ba soberanu totál no permanente tanba ne’e governu Timor Leste nafatin ho komitmentu polítika ne’ebé klaru hodi hatudu ba nasaun Australia liu husi kompaña Woodside inklui Joint Venture sira katak kadoras tenke mai Timor Leste mak foin halo produsaun.

Vizitasaun husi kompaña Woodside hanesan istória boot no prezensa tomak  sai mós pasu dahuluk ne’ebé forte tebes atu dezenvolve hamutuk projetu Greater Sunrise. Objetivo prinsipál delegasaun mai ho modalidade mak hanesan hatudu intensaun diak, komprimisiu ba tempu naruk no aliñamentu ba interesse sira kona-ba dezenvolvimentu projetu Kosta Súl inklui tau importánsia husi kontaktu diretu iha terrenu no espresa apresiasaun ba oportunidade atu aprende liután kona-ba prioridade dezenvolvimentu nasionál no vizaun estratéjiku Timor-Leste.

Advertisement

Iha kuadru teóriku kona-ba Valór-Esperansa  deskobre katak projetu ne’e la’ós  de’it enkuadra ba kontratu negósiu entre Governo no Kompoña maibé iha pontus rua ne’ebé importante nu’udar baze fundamentál mak hanesan:

  • Espetativa rasionál katak implementasaun projetu Greater Sunrise sei justu no efisiente.
  • Valór ne’ebé sei hetan ho forma benefísiu ne’ebé konkretu ba povu mak kampu traballu, infraestrutura, edukasaun, diversifikasaun ekonómiku no hametin identidade nasionál.

Nasaun ki’ik hanesan Timor Leste iha istória polítika ne’ebé hetan hosi forma oioin, hosi luta no sakrifísiu, esperansa mak sai forsa sosiál. Governu kontinua mantein kredibilidade, transparénsia no partisipasaun públiku sei hametin espetativa ho pozitivu. Vise-versa  enkuantu esperansa ba destribuisaun iha futuru la tuir valor espetativa ma sei  nakfilak  deskonfiansa no rezisténsia sosiál.

Greater Sunrise, nu’udar projetu nasional, bele sai loron matan foun ida bainhira dezevolvimentu lao ona, hodi bele fo naroman ba povu no nasaun iha futuru,  buat sira ne’e hotu depende politika governu no apoiu masimu hosi povu no politika nain sira atu luta hamutuk ba interese nasional, ho nune’e bele knaliza enerjia ne’e  tuir  esperansa povu nian, atu aproveita  rikusoin mina no gás hosi tasi mai rai maran, ho totalmente.

Soberania  atu  define identidade  nasaun  mak hahú konstrui uluk  dezenvolvimentu maske la fásil, maibé esperansa no orgullu ba nasaun nia identidade ne’e importante, konfiansa iha matenek mak determinasaun, esperansa sira bele realiza liuhosi jestaun ho justu, valór esperansa ba  interese nasionál kona-ba Greater Sunrise boot liu mak dignidade no integridade nu’udar soberano total la’ós atu halo  de’it esplorasaun.

Povo no nasaun nia esperansa ho valor presibidu loloos, Timor leste Lo’os deit materializa vitoria ho politikamente independete, hosi kolonialista no invazores Indoneziu, maibé sai mós nasaun ida ne’ebé bele konkritiza diresaun ba nia dezenvolvimentu nasional.

Referensia:

Advertisement
  1. Konstituisaun Repúblika Demokrátiku Timor Leste
  2. Dokumentu planu Estrategia dezevolvimentu nasionál, husi link:

https://www.laohamutuk.org

  1. Id ofisial husi Jullie Fallon ne’ebé hakerek artigu no fo apresiasaun ba Governu Timor Leste no komunidade iha Suai no Natarbora.
  2. Teori motivasi dalam pengambilan Keputusan “ membahas bagaimana harapan dan nilai mempengaruhi prioritas program kerja pemerintahan. Setiawan(2018)
  3. https://telkomuniversity.ac.id/17-teori-komunikasi-massa-menurut-para-ahli-mahasiswa-ilmu-komunikasi-wajib-tahu/
  4. Teori Pengharapan Nilai (The Expectacy-Value Theory)
  5. https://timor-leste.gov.tl/?p=44689&lang=en&n=1
  6. https://id.tatoli.tl/2023/11/21/woodside-tunjukan-komitmen-kembangkan-proyek-greater-sunrise/
  7. https://id.tatoli.tl/2024/04/08/studi-konsep-ekonomi-untuk-proyek-greater-sunrise-telah-dimulai/
  8. https://id.tatoli.tl/2025/06/23/menteri-francisco-ungkap-target-gas-pertama-greater-sunrise-pada-2032/
  9. Id Ofiasiál Facebook husi Ministériu Petrôleu no rekursu Minerais
  10. Id Ofiasiál Facebook Prezidente Repúblika Timor Leste Jose Ramos Horta

Hakerek na’in : Miguel Freitas Faluchay

E-mail               : faluchay288@gmail.com

Kontaktu          : +67077066710

Estudante Programa Pós Graduasaun Siénsia Komunikasaun Sosiál Universitas Mercu Buana  Jakarta-Indonézia.

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Diskursu Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian iha Okaziaun Aprezentasaun Proposta Lei Orsamentu Jerál Estadu ba 2026

Published

on

By

Parlamento Nacional, Díli 5 Novembro 2025

Suas Excelências

Senhora Presidente Parlamento Nacional       

Vice-Presidentes Parlamento Nacional

Advertisement

Ilustres

Senhoras no Senhores Deputados

Senhoras no Senhores Membros Governo

Senhoras no senhores,

(more…)

Advertisement

Continue Reading

Opiniaun

Sai Lian ASEAN nian: To’o Ona Tempu Mídia Nasionál Sira Ko’alia Timor-Leste Nia Kompromisu

Published

on

By

Hosi: Renato ”Apaa Sege’ da Costa

(more…)

Continue Reading

Opiniaun

Esteitmentu husi Institutu La’o Hamutuk Kona-ba Adezaun Timor-Leste ba Membru Plenu ASEAN Ba Dala-11

Published

on

By

Introdusaun

Simeira ASEAN ba dala 46 liu ba iha Kuala Lumpur, Primeiru Ministru Malázia deklara ba públiku katak, Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN (full member) sei ofisializa iha Simeira ASEAN ba dala 47 iha fulan Outubru 2025. Tuir mai, Governu da sia organiza grupu traballu inter-ministerial nu’udar responsavel ba implementasaun rekomendasaun ne’ebé deside iha Simeira ASEAN 46 iha Malázia. Ekipa traballu ne’e enkontru no diskute halo ajustamentu ba lei no polítika balun tuir matadalan (roadmap) ne’ebé simu husi ASEAN. Governu komprimidu katak, antes Simeira iha fulan Outubru, preparasaun intermus polítika, lei balun, teknikamente no institusionalmente finaliza ona, liuliu akordu ekonomia prinsipál sira. Ambisaun boot ne’e ignora realidade katak Timor-Leste iha kapasidade ki’ik de’it atu prodús sasán ne’ebé bele fa’an iha ekonomia formál (ekonomia ne’ebé uza osan). Bainhira Timor-Leste adere ba ASEAN, bele redús soberania estadu atu proteje povu Timor-Leste husi dominasaun ekonómiku ASEAN.

(more…)

Continue Reading

Trending