Husi : Leandrino Eva X. Soares
Rezumu & Abstratu
Artigu ida ne’e analisa prosesu adesaun Timor-Leste ba ASEAN husi perspetiva komunikasaun institusionál tuir teoria S-M-C-R (Source–Message–Channel–Receiver) ne’ebé hanoin husi Edward Sapir (1949). Estudu ida ne’e fóku ba komunikasaun governamentál hanesan fator determinante atu sustenta pasu pozitivu, aumenta konfiansa no hatudu komunikasaun hanesan meiu tekniku, instrumentu polítiku, diplomátiku no identidade ba integrasaun rejional.
Introduksaun
Mundu globalizasaun, hare katak koperasaun internasionál no integrasaun rejional sai elementu fundamental ba estabilidade no dezenvolvimentu susténtavel. ASEAN, hanesan asosiasaun rejional iha Sudeste Aziátiku, ho plataforma koperasaun multilateral iha área polítika, ekonomia no seguranza. ASEAN akumula nasaun sanulu resin ida (11) hanesan estadu membru, ho objetivu hametin relasaun sira ne’ebé bazeia ba soberania, benefísiu kolektivu no bem komum.
Timor-Leste, nu’udar estadu foun ne’ebé hetan independénsia iha 2002, integrasaun rejional hanesan parte importante ba política estratéjia, iha 2011, Timor-Leste formalmente aplika ba ASEAN, hahu husi ne’eba Timor-Leste halo esforsu reforma institusionál, establidade polítika no preparasaun ekonomia.
Prosesu hotu ne’ebé governu halo fó atensaun ba komunikasaun institusionál hanesan fator fundamental atu hametin transparansia, konfiansa no klaridade ba ASEAN, komunikasaun institusionál laos deit meiu atu hato’o informasaun, maibé representa identitade polítika no diplomátika estadu nian, meius ida ne’e ajuda analiza no klaridade ho efektividade komunikasaun institusionál.
Timor-Leste uza diplomásia pro-ativu, relátoriu tekniku, no fórum regionál atu promove kandidatura ba ASEAN, iha kontestu komunikasaun ne’ebé hala’o ho meiu formal (relátoriu ofisiál, deklarasaun públiku) no informal (networking diplomátiku, semináriu, konsultasaun bilaterál).
Konténudu mensajen Timor-Leste iha pontu tolu (3):
- Kompromisu ho prinsípiu ASEAN (non-interference, konsensu, solidaridade).
- Progresu iha reforma institusionál no ekonomiku.
- Kultura paz no konvivénsia demokrátika.
Parte seluk mos komunikasaun nia kontribui ba pasu pozetivu ne’ebé Timor-Leste hetan, hanesan:
- Polítiku: Aumenta visibilidade diplomátiku, establidade relasaun regionál.
- Ekonomiku: Atrasa investimentu, kooperasaun teknika.
- Edukativu: Aksesu ba programa interkambiu no kapasitasaun Akademika.
- Simbóliku: Rekonsiliasaun internasionál, aumenta identitade rejional.
Komunikasaun nu’udar instrumentu polítiku la presiza hato’o faktus, maibé presiza konvense no mobiliza apoiu, Teoria S-M-C-R permite analisa dinamika ida ho objetividade, Timor-Leste hatudu konsisténsia iha estratéjia no diplomásia, hatudu katak efektividade komunikasaun la depende deit ba kontéudu, maibé bele mós depende ba kontextu, intensidade, no kontinuidade.
Prosesu adezaun Timor-Leste ba ASEAN bele hetan kompriensaun plena karik analisa deit husi aspéktu administrativu, maibe komunikasaun institusionál nu’udar fator polítiku no diplomátiku fó klaridade ba motivasaun no protidaun nian, Teoria S-M-C-R mos fó klaridade ba prosesu ida hodi identifika papel Governu Timor-Leste iha transmisaun mensajen ba ASEAN.
Artigu ida ne’e fóku ba analiza komunikasaun governamentál Timor-Leste ho modelu S-M-C-R, hodi hatene papel komunikasaun iha pasu ba adesaun ASEAN, husi S-M-C-R (Source–Message–Channel–Receiver) ne’ebé hanoin husi Edward Sapir (1949).
Teoria S-M-C-R, elabora husi Edward Sapir (1949) no kontribui mos ideia husi Berlo (1960), fó enkuadramentu teorétiku kona ba relasaun komunikativu hanesan:
- Fonte (Source): Entidade ne’ebé hato’o mensajen (Governu Timor-Leste).
- Mensajen (Message): Objetivu, prinsipiu no valor ba adesaun.
- Kanál (Channel): Diplomásia bilateral, konferénsia, relátoriu, no media.
- Reseptór (Receiver): Estadu membro ASEAN, komunidade internasional, no povo Timor-Leste.
Fundamentu Teoriku
Edward Sapir (1949) ho David Berlo (1960), koalia konaba S-M-C-R, Teoria ne’e fó klaridade kona-ba relasaun komunikativu, ne’ebé envolve fontee (source), mensajen (message), kanál (channel), no reseptór (receiver), iha kontestu komunikasaun institusionál, teori ne’e permite analiza dinamika estadu hanesan komunikadór.
Edward Sapir iha tinan 1949 no dezenvolve tan husi David Berlo (1960), fó enkuadramentu teorétiku ba prosesu komunikasaun, envolve forma relasaun husi elementu haat: Fonte (Source) ne’ebé hato’o mensajen; Mensajen (Message) mak transmiti; Kanál (Channel) uza atu transmeti; no Reseptór (Receiver) hanesan simu mensajen, importansia mak atu kompriende komunikasaun institusionál no diplomátiku iha kontestu internasionál, inkluí prosesu adesaun Timor-Leste ba ASEAN.
S-M-C-R fó fidelidade atu fasilita kompriensaun kompletu kona-ba dinamika komunikasaun, Fonte (source) representa entidade ne’ebé hato’o informasaun ka mensajen, iha kazu ida ne’e Governo Timor-Leste, Mensajen (message) maka informasaun, prinsipiu, ka polítika ne’ebé Governo fó ba komunidade internasional, ho objetivu hodi influensia. Kanál (channel) maka meiu ne’ebé uza hodi transmiti mensajen, inklui diplomásia, midia no konferénsia internasionál. Reseptór (receiver) maka komunidade ne’ebé simu no interpreta mensajen ne’e, hanesan estadu membru ASEAN, komunitade diplomatiku, no ema Timor-Leste nian. Teoria ne’e fo informasaun, maibé fó atenisaun ba kontekstu, reasaun no interasaun ida kuandu komunikasaun los. Iha prosesu polítiku nu’udar adesaun Timor-Leste ba ASEAN, S-M-C-R ajuda hatene oinsá komunikasaun governamental bele halo dinamika diplomátika hodi sustenta pasu pozitivu, fo klaridade ba interasaun, no konsisténsia husi mensajen ne’ebé transmiti.
Teoria S-M-C-R, ne’ebé elabora husi Edward Sapir iha tinan 1949 no dezenvolve tan husi David Berlo (1960), fó enkuadramentu teorétiku ba prosesu komunikasaun, ho Modelu ida envolve elementu prinsipál haat hanesan:
- Fonte (Source): Entidade ka ema ne’ebé hato’o ka kreia mensajen, fonte iha papel importantisimu tanba nia presiza hatene klaru katak buat ne’ebé iha mensajen.
- Mensajen (Message): Informasaun, ideía, prinsipiu, ka instrusaun ne’ebé laos deit transmiti, maibé presiza estrutura ho klaridade.
- Kanál (Channel): Meiu ne’ebé uza atu transmisia mensajen, hanesan diplomásia bilateral, relátoriu ofisiál, mídia ka konferénsia, kanál importante atu garanti mensajen no fo sai ba publiku.
- Reseptór (Receiver): Ema ka entidade ne’ebé simu no interpreta mensajen, iha prosesu komunikasaun, efektividade mak depende mós ba oinsá reseptór simu no responde ba mensajen ne’e.
Teoria S-M-C-R hanesan komunikasaun ida ne’ebé prinsipál iha área sira ne’ebé kompriende prosesu ho oinsá mensajen atu hato’o no simu, Teoria ne’e fó enkuadramentu ba komunikasaun hanesan relasaun sira iha kuatu elementu prinsipál: Fonte (Source), Mensajen (Message), Kanál (Channel), no Reseptór (Receiver). Teoria S-M-C-R ajuda hodi hatene oinsá informasaun (mensajen) fó significado ho efektividade depende ba karakterístika no interasaun entre kuatu elementu ne’e.
Analisa komunikasaun institusionál no diplomátiku, inklui iha konteksu internasionál hanesan prosesu adesaun Timor-Leste ba ASEAN. Iha teori ne’e, komunikasaun laos deit prosesu hato’o informasaun, maibé prosesu ida ne’ebé envolve interpretasaun, kontestu no resposta husi S-M-C-R hodi fasilita kompriensaun sira ne’ebé komplikadu kona ba dinamika komunidade diplomátiku, politikus, no sosial iha internasionál.
Edward Sapir ho David Berlo, mak forma komunikasaun ida ne’ebé prinsipál fó hanoin simples hodi kompriende prosesu no dinamika iha transmisaun informasaun, konseitu baze mak komunikasaun la’ós deit prosesu mekaniku hato’o no simu mensajen, maibé prosesu kompleksu ne’ebé envolve funsaun, interpretasaun, no reasaun iha kada elementu sira. matadalan S-M-C-R fó strutura analítiku ho elementu prinsipál.
Importantesia husi S-M-C-R hodi analiza komunikasaun institusionál no diplomátiku iha konteksu internasionál, hanesan prosesu adesaun Timor-Leste ba ASEAN, S-M-C-R ajuda fó klaridade ba oinsá informasaun mosu, oinsá kanál influencia transmisia, no oinsá reseptór interpreta no responde, no dinamika polítika, sosial no kulturál. Tanba ne’e, iha hanoin analítiku ne’ebé foku ba aspétu komunikasaun nu’udar instrumentu polítiku no diplomátiku hodi sustenta pasu pozitivu ba Timor-Leste iha arena rejional.
ASEAN (Association of Southeast Asian Nations) ka Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku, mak organizasaun rejionál ne’ebé funda iha tinan 1967 iha Bangkok, Tailândia. Objetivu prinspál mak atu hametin kooperasaun polítiku, seguransa, ekonomia no kulturál iha entre-estadu sira iha rejiaun Sudeste Aziátiku. ASEAN promove solidariedade entre membrus sira, fó estabilidade rejionál, no halibur esforsu ba dezenvolvimentu komun. Organização ne’e iha membru 10 estadu: Indonézia, Malázia, Singapura, Tailândia, Filipinas, Brunei, Vietnam, Laos, Myanmar, no Kamboja. Timor-Leste halo esforsu atu hetan status membru ofisiál, hodi aumenta partisipasaun rejyional.
Autor : Akademista Leandrino Eva X. Soares
Co-Autor : Miguel Gonçalves,L.Cs. M.I.kom