Hatutan.com, (27 Agostu 2025), Oé-cusse —Atuasaun ka intervensaun husi autoridade Polísia Sientifika Inverstigasaun Kriminál (PCIC) ho Servisu Nasionál Intelijensia (SNI) hamosu dúvida no dezentendimentu, liuliu husi parte ekipa advogadu empreza Seagoull Resort tanba autoridade sira la aprezenta mandadu ruma husi Tribunál.
Lee Mós: Deskonfia Loke Jogu Online, PCIC ho SNI Halo Buska iha Otél Oe-Upu no Detein Sidadaun Estránjeiru Liu Na’in-10

Advogadu privadu Octaviano Cardoso.
Iha Kuarta (27/08/2025), ekipa advogadu Empreza Seagoull Resort kompostu husi advogadu privadu Octaviano Cardoso ho Defensór Públiku Eustaqueo Guterres, ho aviaun Aero Dili to’o Oé-Cusse hodi bá hasoru parte sira PCIC ho SNI atu husu justifikasaun no mandadu ofisial ruma husi Tribnunál kona-bá atuasaun ne’e. Se la aprezenta maka parte ekipa advogadu husu atu liberta traballadór sira empreza Seagoull Resort ne’ebé parte PCIC ho SNI halo detensaun illegal iha Otél Oe-Upu, Oé-Cusse.
Intervensaun parte ekipa advogadu empreza Seagoull Resort nian ne’e la hetan resposta pozitivu husi PCIC ho SNI tanba autoridade sira-ne’e konsidera katak ekipa advogadu empreza Seagoull Resort nian ne’e hanesan tentative atu halakon autos investigasaun husi PCIC ho SNI.
“Ita boot sira foin to’o mai minitu balun de’it, ema sira ne’e laiha tiha ona, ema sira ne’e nia naran ami hakerek ona iha autós, imi seidauk mai ami fó livre bá sira bá haris sira ne’e, sira tuur avontade iha ne’e,” membru PCIC ida hateten ba ekipa advogadu empreza Seagoull Resort nian ne’e iha ámbitu diskusaun no dezentendimentu ne’ebé mosu entre parte rua iha Otél Oe-Upu.
Parte defeza empreza Seagoull Resort nian konsidera atuasaun PCIC ho SNI nian ne’e la kumpre regra prosesoál no regra estabelesimentu hodi la respeita ba sidadaun ho nasionalidade Indonézia, Malázia no Xineza sira ne’ebé depozita sira-nia konfiansa loke servisu iha Otél Oé-Upu.
Advogadu husi empreza Seagoull Resort, Octoviano Cardoso hateten, prinsipiu husi parte PCIC halo apreensaun bá iha objetu balun, ne’ebé maka iha indisiu bá iha jogu ilisitiu hamosu dúvida entermu prosesuál no regra, estabelesimentu no ativaidade.
Octoviano Cardoso hateten, servisu ida mós prosesu administrativu, la’o tuir nia koridór, tanba ida-ne’e haree bá iha públiu, nune’e nia fó hatene katak fatin Otél Oe-Upu nia espasu luan, públiku hatene fatin ne’e nia atividade no mós traballadór Timoroan sira servisu iha laran. Tanba ne’e la iha razaun atu hateten atividade sira iha Otél Oe-upu ne’e illegal.

PCIC halo identifikasaun ba sidadaun estranjeiru sira ne’ebé deskonfia servisu ba jogu online iha Otél Oe-Upu, Oé-Cusse. Foto/Hatutan.com
Nia afirma, entendimentu husi parte investigasaun buat ketak ida, maibé hanesan defeza mantein pozisaun katak, promosaun ne’e relativamente de’it, hodi hein desizaun iha primeiru interogatóri.
“Ha’u hakarak dehan de’it mantein ha’u nia pozisaun katak, ita hein katak, iha promosaun bá malu relativamente ho prosesu, depois ita hetan nia rezultadu iha prosesu primeiru interogátoriu. Ha’u ko’alia dehan legál ka ilegál, esplikasaun públiku ha’u razuavel bá halo apreensaun no buska, tenke mandadu husi tribunál, maibé ohin ha’u haree kolega sira (SNI ho PACIC, red) iha ne’e halo ha’u dúvida uitoan,” Advogadu Octoviano Cardoso afirma.
Entermu implementasaun lei, Octoviano Cardoso hateten katak asaun ida-ne’e bele difikulta prosesu iha tribunál, tanba sein mandadu, kestaun atu kazu saída de’it, ne’e buat ketak ida, tanba regula tuir lei, maibé konsiderasaun umana, direitu ema nia ne’ebé bainhira seidauk iha desizaun tranjitoriu injulagadu nafatin tuir nia koridór.
“Trata situsaun sira ne’e hanesan babain, la presiza halo situasaun ne’e baralla, maibé presiza ita nia kooperasaun no kolaborasaun oinsá maka bele intende iha prosesu sira hanesan ne’e atu bele hatudu públiku katak, ita hala’o servisu tuir duni kódigu prosesu ne’ebé maka hanesan mata dalan,” nia afirma.
Kona-bá dezentimentu ne’ebé mosu iha Oté Oe-Upu tanba deskofia atu halakon autos tuir nia katak sira nia prezensa iha ne’ebá foin maka minutu balun, nia mós la konñese tan nia kliente maka ida-ne’ebé. Tana ne’e , Advogadu Octoviano Cardoso, konsidera prosesu ne’e baibain, ema sira ne’e sei la halai, rai ida kloot hanesan ne’e atu halai bá ne’ebé, depende bá seriedade oinsá atu koopera di’ak nune’e bele solusiona problema ne’ebé maka mosu, importante maka tenke tuir nia dalan.
Invesitgadór PCIC, Dedi Alvario da Silva, ne’ebé Hatutan.com konfirma suspeitu na’in-haat ne’ebé deskonfia lakon laloos tan sira kompletu ona.
“Ohin, sira bá subar tiha iha kuartu laran de’it, nia sai mai, di’ak hela ohin sira hatama iha kuartu laran maibé sai mai ona,” Dedi Alvario da Silva informa.
Tuir obesrvasaun Hatutan.com nota katak PCIC hamutuk SNI, monta ona fita polísia ka ‘police-line’ ba eskritóriu rua ne’ebé suspeita prátika esplorasaun jogu ilisita kriminoza ka jogu online no mós burla informátika, redi scam call center transnasionál, ne’ebé instala husi empreza internasionál Seagull Resort husi Malázia iha Otél Oé-Upun, Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusee Ambeno (RAEOA).
Razaun monta ‘police-line’ ne’e ba edifísíu númeru 10 nu’udár fatin bá esplorasaun jogu ilisita kriminoza jogu online no eskritóriu númeru 8 nu’udár fatin ba atividade burla informátika, redi scam call center transnasionál.

Portavós PCIC, Mário Tavares.
Portavós PCIC, Mário Tavares hateten situasaun balun ne’ebé maka akontese iha RAEOA iha ne’ebé PCIC hamutuk ho SNI halo operasaun ida ho naran klin online scan ne’ebé ema maka halo inspesaun iha fatin balun iha Oé-cusse bá atividade esplorasaun jogu ilisitu no bá atividade burla informátika.
Rezultadu operasaun, PCIC ho SNI prende ekipamentu barak, inklui Desktop hamutuk 86, Laptop 13, Telemovel 194, asesu oioin Wifi ida (1), Starlink rutel rua (2) no sim Card 135 husi operador balun iha Timor laran.
Halo mós aprensaun bá iha krime burla informátika ne’e maka hanesan Desktop 54, Laptop haat (4), headphone 54, asesu poin, telemovel 44, mákina sura osan ida (1), no mós inpesor ida.
Suspeitu na’in 10 ne’ebé PCIC ho SNI halo detensaun kompostu husi sidadaun estranjeiru ho nasionalidade Xina nain-ualu (8), Indonéziu ida ho sidadaun Malázia na’in-ida ne’ebé sei aprezenta bá Ministériu Públiku.
Nia esplika Portantu iha atividade ida-ne’e hanesan halo ida iha redi Scam Call Center rekruta sidadaun sira ne’ebé servisu iha Call Center ne’ebá. Call Center sira iha ne’ebá tenta atu halo engañu bá iha komunidade sira no mós bá iha vitíma sira hodi esplora ida-idak nia indentidade no mós esplora mós dokumentu balun hodi fornese hanesan notarias, prémiu hodi engañu ema sira ne’e.
Nia haktuir atividade ne’e akontese dala barak ona husi informasaun sira ne’ebé maka rekolla iha fulan barak nia laran ekipa konsege deteta katak sentru refere iha lokaliza iha Oé-cusse, tanba ida-ne’e maka husi operasaun klin online scan ne’e ekipa halo ona apreensaun hodi aprezenta bá iha autoridade kompatente.
Portavós PCIC, Mário Tavares, esplika katak dala barak vitíma simu mensajen falsu husi ema ne’ebé identifika aan hanesan “Notariadu”, ne’ebé dehan sira manán prémiu online. Iha mensajen ne’e, vitíma hanoin katak sei simu karreta ka osan, maibé antes presiza transfere taxa ka kontribuisaun ida.
“Modus operandi mak hanesan ne’e. Kriminozu sira halo vitíma konfiansa, depois husu transferénsia osan bainhira dehan atu simu prémiu. Ida ne’e la’ós real, maibé deit esquema atu rekolla osan husi vitíma,” Tavares hateten.
Nia afirma, objetivu prinsipál husi rede ne’e mak atu kolleta dadus pesoál husi vitíma, hanesan informasaun banku, konta telefone ka WhatsApp. Kriminozu sira baibain husu vitíma atu fó seña ka kodigu bankária iha situasaun ne’ebé konsidera “urjuenti”.
Tavares fó alerta katak banku ka entidade finanseiru nunka husu seña liu-husi telefone. Seguransa digitál depende mós husi atensaun pesoál, konfiansa no maneira uza ekipamentu rasik.
Jornalista: Marcelino Tomae