Hatutan.com, (28 Maiu 2026), Díli– Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão hatete alterasaun bá orsamentu Jerál Estadu (OGE-sigla portugés) atu proteje povu no estabilidade nasionál.

Diskusaun Orsamentu Retifikativu 2026 iha PN, Kinta (28/05/2026). Foto/Marcelino Tomae
Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hatete durante nia diskursu iha ámbitu debate orsamentu retifikatívu iha Jeneralidade iha Parlamentu Nasionál, Kinta (28/05/2026). Nia hateten Govenru aprezenta proposta alterasaun dahuluk bá Orsamentu Jerál Estadu (OGE) 2026 iha Parlamentu Nasionál, ho montante adisionál millaun US$271 atu responde bá krize enerjétika mundiál no garante seguransa nasionál.
“Ho sentimentu boot bá dever mak ha’u marka prezensa iha Uma Fukun ida-ne’e atu aprezenta proposta lei ne’ebé halo alterasaun dahuluk ba Orsamentu Jerál Estadu tinan 2026” hateten PM Xanana.
Xefe Governu ne’e hatutan, alterasaun orsamentál ne’e importante tanba situasaun mundiál atual sai imprevisível no inseguru, liu-liu konflitu iha Médiu Oriente ne’ebé prova krize abastesimentu kombustível no aumentu presu internasionál.
“Timor-Leste, ne’ebé seidauk hakotu dependénsia boot ba importasaun sira, sai partikularmente vulnerável ba soke hirak-ne’e, ne’ebé bele lori to’o situasaun instabilidade sosiál,” hatete Xanana.
Primeiru-Ministru esplika katak Governu prepara ona medida urjente sira, inklui akizisaun ba millaun 80 litru gazóleu no medida lejislativa atu asegura estabilidade presu kombustível iha país.
Tuir proposta alterasaun OGE 2026, Governu propoin millaun US$174,3 atu kria rezerva estratéjika nasionál bá kombustível, suficiente atu garante abastecimentu durante fulan hitu ba sentrál eletrisidade sira iha Hera, Betano, Reo no Atauro.
Além de ne’e, Governu mós propoin programa subsídiu kombustível ho valór millaun US$42 atu limita impaktu aumentu presu internasionál ba família no empreza sira.
“Bá reforsa seguransa alimentár, proposta ne’e inklui tan millaun US$5 atu aumenta reserva arroz nasional, tanba aumentu presu kombustível bele afeta mós presu hahán iha merkadu”, dehan PM Xanana.
Nia subliña Governu mós hakarak reforsa rezerva kontinjénsia Estadu ho millaun US$40,9 atu prepara resposta lalais ba eventual katastrofe naturál, crise enerjétika ka emerjénsia seluk.
PM Xanana reafirma, alterasaun ne’e la muda objetivu estratéjiku OGE 2026, ne’ebé kontinua fó prioridade ba dezenvolvimentu nasionál, descentralizasaun no preparasaun ba eleisaun poder lokal sira.
Primeiru-Ministru subliña katak Timor-Leste kontinua komprometidu ba integrasaun ASEAN, adesaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMC) no koperasaun internasionál ho parseiru dezenvolvimentu sira.
PM Xanana apela bá deputadu sira atu aprova proposta alterasaun orsamentál ne’e hodi permite Governu responde ho responsabilidade bá dezafiu globál no proteje bem-estar povu timoroan.
Jornalista:Marcelino Tomae