Hatutan.com, (10 Juñu 2026), Díli– Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, ezije Governu, liu-liu Ministériu Justisa atu fó atensaun bá sentru reabilitasaun juvenil, ka prizaun Infantil atu bele asegura minoridade sira ne’ebé sai autór krime ruma.

Autór minoridade na’in-rua ne’ebé komete kazu naok iha Díli laran to’o rezulta vitíma lakon vida. Foto/PNTL
Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta hatete bá Jornalista sira iha Otél Timor, Tersa (10/06/2026), katak laiha nesesidade atu altera ka emenda Kodigu Penál tanba lei atuál konsidera sufisiente atu responde bá krime sira ne’ebé akontese iha Timor-Leste.
“Lei sufisiente ona. Lalika buka alterasaun tun-sa’e. Naok telefone, naok motór ka krime ki’ik sira ne’e akontese iha Timor-Leste no mós iha mundu tomak,” Horta hateten.
Xefe Estadu ne’e hatutan hodi husu bá sosiedade sira, labele halo jeneralizasaun bá juventude tomak tanba asaun kriminál ne’ebé iha, komete husi joven balun de’it , kazu sira hanesan hadau telemóvel, sasán ka motór envolve de’it grupu ki’ik ida, la reprezenta joven Timoroan tomak.
PR Horta mós, elojia servisu Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), ne’ebé konsidera halo knaar di’ak atu mantén seguransa públika, iha nivel kriminalidade iha Timor-Leste seidauk aas kompara ho nasaun sira seluk, no laiha kazu asaltu armadu frekente bá banku ka loja sira.
Ramos-Horta, subliña, problema boot liu ne’ebé enfrenta Timor-Leste atualmente maka violénsia doméstika, maibé tipu krime ida-ne’e difísil atu prevene tanba maioria akontese iha uma laran, ne’ebé limita intervensaun direta husi autoridade seguransa sira.
“Problema boot liu iha Timor mak violénsia doméstika. Ne’e kuaze imposivel polísia atu kontrola tanba akontese iha uma laran,” dehan nia.
Kona-bá menoridade sira ne’ebé envolve iha atividade kriminal, PR Horta propoin atu Governu estabelese sentru rehabilitasaun ka sentru juvenil espesífiku atu akompaña no orienta sira, duke haruka diretamente ba prizaun hamutuk ho prizioneiru adultu sira.
Nia dehan medida ne’e la signifika tratamentu espesiál ka liberdade bá autór krime menoridade sira, maibé hanesan forma ida atu fó edukasaun, disiplina no oportunidade bá reabilitasaun tuir prinsipiu direitus umanus.
“Halo mak sentru rehabilitasaun bá prizaun infantil, iha Amérika menus tinan 15 nune’e la haruka bá prizaun, haruka bá fatin ida bolu sentru sosiál, sentru rehabilitasaun ka saída ne’e mak bele halo. Maibé la’ós hanesan fali tratamentu espesiál ba sira, se la’e fatin ne’e hanesan fali ferias. La’e, tenke iha ponisaun, mais ponisaun konforme Direitus Umanus, ponisaun konforme dignidade, tanba joven iha mós oportunidade bá rekupera-an” dehan PR Horta.
Xefe Estadu hateten, joven autór krime sira tenke responsabiliza ba sira nia asaun, maibé tenke hetan tratamentu apropriadu no separadu husi adultu sira, hodi fasilita reintegrasaun ba sosiedade iha futuru.
Jornalista: Marcelino Tomae