Connect with us

Nasionál

PR Horta Ezije Governu Fó Atensaun Bá Sentru Reabilitasaun Juvenil

Published

on

Hatutan.com, (10 Juñu 2026), Díli– Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta,  ezije Governu, liu-liu Ministériu Justisa atu  fó atensaun bá   sentru reabilitasaun juvenil, ka prizaun Infantil atu  bele asegura  minoridade sira ne’ebé  sai  autór krime ruma.

Autór minoridade na’in-rua ne’ebé komete kazu naok iha Díli laran to’o rezulta vitíma lakon vida. Foto/PNTL

Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta hatete bá Jornalista sira  iha Otél Timor, Tersa (10/06/2026), katak laiha nesesidade atu altera ka emenda Kodigu Penál tanba lei atuál konsidera sufisiente atu responde bá krime sira ne’ebé akontese iha Timor-Leste.

“Lei sufisiente ona. Lalika buka alterasaun tun-sa’e. Naok telefone, naok motór ka krime ki’ik sira ne’e akontese iha Timor-Leste no mós iha mundu tomak,” Horta hateten.

Xefe Estadu ne’e hatutan hodi husu bá  sosiedade sira, labele halo jeneralizasaun bá juventude tomak tanba asaun kriminál ne’ebé iha,  komete husi joven balun de’it , kazu sira hanesan hadau telemóvel, sasán ka motór envolve de’it grupu ki’ik ida,  la reprezenta joven Timoroan tomak.

Advertisement

PR Horta mós, elojia servisu Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), ne’ebé konsidera halo knaar di’ak atu mantén seguransa públika, iha  nivel kriminalidade iha Timor-Leste seidauk aas kompara ho nasaun sira  seluk, no laiha kazu asaltu armadu frekente bá banku ka loja sira.

Ramos-Horta, subliña, problema boot liu ne’ebé enfrenta Timor-Leste atualmente maka violénsia doméstika, maibé tipu krime ida-ne’e difísil atu prevene tanba maioria akontese iha uma laran, ne’ebé limita intervensaun direta husi autoridade seguransa sira.

“Problema boot liu iha Timor mak violénsia doméstika. Ne’e kuaze imposivel polísia atu kontrola tanba akontese iha uma laran,” dehan nia.

Kona-bá menoridade sira ne’ebé envolve iha atividade kriminal, PR Horta propoin atu Governu estabelese sentru rehabilitasaun ka sentru  juvenil espesífiku atu akompaña no orienta sira, duke haruka diretamente ba prizaun hamutuk ho prizioneiru adultu sira.

Nia dehan medida ne’e la signifika tratamentu espesiál ka liberdade bá autór krime menoridade sira, maibé hanesan forma ida atu fó edukasaun, disiplina no oportunidade bá reabilitasaun tuir prinsipiu direitus umanus.

Advertisement

“Halo mak sentru rehabilitasaun bá prizaun infantil, iha Amérika menus tinan 15 nune’e la haruka bá prizaun, haruka bá fatin ida bolu sentru sosiál, sentru rehabilitasaun ka saída ne’e mak bele halo. Maibé la’ós hanesan fali tratamentu espesiál ba sira, se la’e fatin ne’e hanesan fali ferias. La’e, tenke iha ponisaun, mais ponisaun konforme Direitus Umanus, ponisaun konforme dignidade, tanba joven iha mós oportunidade bá rekupera-an” dehan PR Horta.

Xefe Estadu hateten,  joven autór krime sira tenke responsabiliza ba sira nia asaun, maibé tenke hetan tratamentu apropriadu no separadu husi adultu sira, hodi fasilita reintegrasaun ba sosiedade iha futuru.

Jornalista: Marcelino Tomae

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

PR Horta Deklara Sei Veta Lei Kriminaliza Difamasaun

Published

on

By

Hatutan.com, (10 Juñu 2026), Díli– Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, deklara veta lei kriminaliza difamasaun  bainhira Parlamentu Nasionál aprova.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Timor-Leste no Vietname Asina Akordu Haat Bá Hametin Kooperasaun Bilaterál

Published

on

By

Hatutan.com, (10 Juñu 2026), Díli– Timor-Leste no Vietname fortalese tan  relasaun bilaterál liu-husi asina akordu haat foun ne’ebé fokus  bá hametin kooperasaun iha área estratéjika sira, liu-liu edukasaun, ensinu superiór, mobilidade, no média.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Timor-Leste ho Reinu Unidu Iha Kompromisu Bá Dame no Prosperidade Rejiaun

Published

on

By

Hatutan.com, (10 Juñu 2026), Díli–  Governu Timor-Leste ho  Reinu Unidu  hatuur kompromisu hamutuk hodi promove dame, estabilidade no prosperidade iha rejiaun Sudeste Aziátiku, liu husi parseria ne’ebé forte no kooperasaun ne’ebé kontinua entre nasaun rua.

(more…)

Continue Reading

Trending