Hakerek Nain; Renato Apaa Sege Costa
Iha siénsia komunikasaun, mídia nia esforsu hodi forma opiniaun públiku liuhusi dalan kriasaun ajenda-setting ho nia enkuadramentu oinsá públiku haree asuntu hirak nee importante tebes. Liuhusi defini asuntu hirak nee, mídia hala’o ona papél signifikativu ida hodi forma opiniaun públika.
Nune’e opiniaun publiku laos mosu derepenti deit. Maibe forma hosi prosesu kontínuidade husi asuntu balun ne’ebé dezenha husi mídia liuhusi kriasaun ou forma ajenda setting iha ninia desizaun sala editorial. Ajenda setting asumi papel boot tebes hodi provoka opiniaun publiku ba asuntu nasional neebe merese hetan atensaun seriu husi parte hotu liuhusi dalan sé maka merese hodi hetan espasu atu ko’alia ho nia perspetiva sira ne’ebé maka dezenha iha ajenda setting. Ho maneira hirak nee, midia influensia ona oinsá sosiedade haree realidade konaba kazu scamming online nuudar tentativas ida husi ema no grupu balun hodi estraga imajen nasaun nian. Bainhira mídia kaer metin ba prinsípiu sira-ne’e, midia la’ós de’it fornesedór notísia, maibé sai mós pilar importante ba vida demokrátika.
Wainhira ita akompana ho didiak publikasaun informasaun sira neebe espalla iha kanal oin oin iha semana hirak nee nia laran, Timor-Leste hetan afeta makas no sériu konaba krime dijitál transnasionál neebe akontese iha fatin fatin neebe hetan mos kobertura husi midia sira. Autoridade seguransa kaptura autór sira iha fatin sira neebe diskunfia halao atividade hirak nee hanesan iha Bebonuk, Manleuana, Metiaut, Tibar no reportajen ikus liu mosu iha Kampung Baru. Maibé, kapturasaun hirak nee husik hela perguntas boot ba sosiadade tomak konaba sé maka ho barani bele husik ema sira nee hakat ain tama Timor?. Sé maka fornese fasilidade hirak nee no sé los maka hamrik iha sira nia kotuk no proteje sira hodi barani halo atividade krime sira-ne’e.
Iha sikun seluk, desizaun Timor-Leste hodi sai membru plenu ASEAN, tuir dutrina einjeral hateten katak sei loke oportunidade ekonómika, habelar relasaun rejionál, no hasa’e Timor-Leste nia integrasaun ho nasaun sudeste aziátiku sira. Maibé, iha oportunidade sira-ne’e , mosu pergunta sériu: tanbasá, hafoin sai membru ASEAN, mosu forma oioin liuhusi krime dijitál sira?
Pergunta ida-ne’e la signifika hodi fó-sala ba Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN. Maibé, nuudar avaliasaun ida kona-ba Timor-Leste nia preparasaun interna hodi hasoru impaktu sira hosi konetividade rejionál. Integrasaun rejionál neebe la’ós de’it lori investimentu, komérsiu, no kooperasaun, maibé mós lori dezafiu foun sira hanesan krime sibernétiku, fraude dijitál, brankeamentu kapitál, no atividade ilegál transfronteirisu sira.
Iha situasaun sira hanesan ne’e,liu liu wainhira publiku seidauk intende ho didiak saida mak krime online hirak nee, mídia labele satisfa ho simplesmente konaba númeru suspeitu sira ne’ebé hetan kapturasaun iha sira nia kobertura . Nune’e, midia asumi responsabilidade boot tebes hodi fanun kunsiensia publiku katak Timor Leste iha ameasadu nia laran ba aktu jogu online sira nee.
Klaru, knaar ida-ne’e tenke hala’o ho profisionál, hodi tane aas prezunsaun inosénsia nian no bazeia ba evidénsia ne’ebé forte. Maibé, kuidadu labele nakfilak ba tauk ne’ebé impede mídia atu ke’e lia-loos tamba deit poder balun maka hanehan. Karik mídia sira kobre de’it akontesimentu sira nia superfísie, autór sira sei hela iha protesaun boot nia laran, enkuantu Timor-Leste kuntinua hetan risku atu hetan marka hanesan nasaun neebe seguru ba krime dijitál transnasionál.
Tanbasa Mídia tenke barani hasoru ameasa husi bosok online sira nee?
Husi perspetiva siénsia komunikasaun nian, mídia nia funsaun prinsipál la’ós de’it nu’udar transportadór informasaun , maibé mós nu’udar funsaun vijilánsia no konstrutór konxiénsia públika. Bainhira nasaun ida hasoru ameasa foun hanesan scam online, públiku presiza hetan informasaun ne’ebé klaru atu komprende risku sira, identifika métodu sira, no foti medida protesaun.
Iha senariu hirak nee, públiku maka dalabarak sai vulneravel liu tanba falta informasaun. Vítima barak hosi krime dijitál la’ós tanba la kuidadu, maibé tanba autór sira uza teknolojia, manipulasaun psikolójiku, no rede internasionál sira ne’ebé maka susar ba públiku en-jerál atu rekoñese. Liuhusi nutisia edukasionál sira, mídia bele ajuda públiku atu komprende oinsá eskema fraudulentu nee ezisti. Nune’e, wainhira mídia hala’o papél ida iha ajenda-setting, liu liu oinsa scammer online sira nia maneira hodi fo ameasa nasionál, publiku sei la haree tan hanesan kazu kriminál baibain, maibé hanesan problema sériu ida ne’ebé presiza polítika, koordenasaun, no asaun preventiva.
Wainhira publiku hetan ona informasaun klaru husi mídia, fiar ka lae, sei mosu pergunta neebe presiza parte hotu nia atensaun hodi husu la’ós de’it “ema na’in hira mak autoridade seguransa kaptura ona?” maibé “tansá maka atividade ida-ne’e bele sai livre?”, “oinsá maka rede ida-ne’e bele tama iha Timor-Leste ho fasilmente?”, “sistema vijilánsia dijitál adekuadu ka lae?”, no “estratéjia nasionál hodi prevene krime dijitál sira nee iha ka lae?”. Oinsa mak ita nia Sistema imigrasaun kontrolo movimentu sidadaun estranjeiru sira iha portu, area fronteira no aeroportu?
Tanba ne’e, mídia tenke barani hodi sai lian fo xamada ba nasaun. Silénsiu hosi mídia kona-ba ameasa públika sira bele kria espasu ba problema sira atu buras lahó kontrolu. Wainhira ita iha mídia ida ne’ebé krítiku, independente, no responsavel, nia bele sai forsa vital ida hodi proteje públiku no ajuda nasaun hasoru dezafiu hirak nee.
Fenómenu jogu online neebe oras nee buras tebes iha Timor-Leste, la’ós de’it kestaun maka autoridade seguransa kaptura ona autór sira iha terenu. Sira ne’ebé hetan kapturasaun dalabarak s ai vitima hosi rede ida ne’ebé kompleksu liu. Iha operasaun sira-ne’e perguntas kritiku neebe presiza hetan kobertura maka se maka fornese teknolojia, se maka jere tranzasaun finanseira sira, rekruta membru sira, no se maka hetan lukru husi atividade illegal nee. Iha ne’e maka jornalizmu investigativu hala’o papél krusiál liuhusi kriasaun ajenda setting neebe holistiku ho pergunta simplis, tanba saida maka atividade ilegál ida-ne’e bele persiste ba tempu naruk la hetan detesaun?. Seraque iha konflitu intereses?
Jogu online la’ós de’it kestaun kriminál ida. Maibe, ida-ne’e mós kona-ba seguransa sosiál, finansas família nian, literasia dijitál, no nasaun nia imajen. Karik mídia la konsege esplora ho sériu asuntu ida-ne’e, públiku sei haree de’it problema nia superfísie, enkuantu krime nia abut sei metin nafatin.
Tanba ne’e, tempu to’o ona ba mídia Timor-Leste atu hametin nia korajen jornalizmu. Media labele husu deit “se mak ema kaer?” maibé mós iha korajen atu husu “sé maka kontrola?”, “sé maka hetan lukru?”, no “tanbasá maka bele permite sistema ida-ne’e atu akontese?”
Iha kontestu Timor-Leste nian, ne’ebé tama iha era transformasaun dijitál no hametin relasaun rejionál sira hanesan membru ASEAN, abilidade atu kontra krime dijitál sai krusiál ba beibeik. Koneksaun ba mundu esternu lori benefísiu barak, maibé loke mós oportunidade ba rede kriminozu transnasionál sira atu esplora frakeza sira iha sistema sira ne’ebé eziste.
Tanba ne’e, mídia tenke halo parte iha sistema defeza sosiál hasoru krime dijitál. Nutisia sira ne’ebé konsistente bele hasa’e literasia públika, enkoraja governu atu hametin regulamentu sira, no alerta ajénsia aplikasaun lei sira atu hasa’e sira-nia kapasidade hodi hasoru krime modernu.
Ikus liu, públiku laos presiza de’it informasaun katak “kaer ona autór.” Maibe publiku presiza resposta sira ne’ebé luan liu: oinsá krime ne’e bele akontese, sé maka orkestra, sé maka hetan lukru hosi ida-ne’e, no oinsá maka estadu bele prevene insidente hanesan nee atu labele akontese tan.
Iha nee mak papél midia sai importante, katak la’ós de’it buka notísia, maibé buka lia-loos ne’ebé subar hela iha interese balun nia kotuk. ***