Connect with us
Pakote Ahi

Saúde

Suku Riheu Vensedór Prémiu Nutrisaun 2021

Published

on

Hatutan.com, (28 Dezembru 2021), Díli—Gabinete Primeiru Ministru (GPM) no Programa Ai-han mundiál (WFP/PAM), atribui prémiu nutrisaun 2021, ba suku Riheu  nu’udár manán-na’in iha salaun Lalini-Larigutu, Tersa (28/12/2021).

Xefe suku Riheu, Felisberto Soares Madeira Ximenes. Foto/Hatutan.com.

Suku riheu, Postu administrativu Ermera, munisípiu Ermera, kompostu hosi aldeia lima hanesan Gomhei, Hatlour, Mangero, Raebliri no Sosaher ho nia áre 6,59 km2  iha eskola hamutuk lima kompostu hosi pre-eskolar rua, Ensinu Báziku Filiál rua no Ensinu Báziku Sentrál ida, ho totál populasaun permanente hamutuk 3.385. 

Prémiu ne’e ho objetivu atu hadi’a estadu nutrisaun sidadaun sira nian no fó rekoñesimentu ba autoridade no komunidade lokál, inklui grupu feto, foinsa’e sira nia esforsu ba redusaun má nutrisaun iha Timor-Leste liu hosi sira nia asaun konkreta.

“Hirak ne’ebé sai vensedór iha kompetisaun ida ne’e, bele kontinua sai nafatin modelu ba sira seluk atu ita hotu servisu di’ak liután ba redús problema inseguransa ai-han no má nutrisaun iha ita nia rain,” Koordenadór Gabinete Apoiu Sosiedade Sivíl Primeiru Ministru (PM), Filipe da Costa, hateten.

Advertisement

Komunidade ho grupu juventude iha suku, tenke pró ativu iha atividade redusaun má nutrisaun iha Timor-Leste liu hosi produsaun ai-han lokál ne’ebé hygiene no seguru ba konsumu públiku liuliu ba labarik sira iha atividade merenda eskolár.

Primeiru Ministru (PM), Taur Matan Ruak iha diskursu, hateten prémiu ida-ne’e atu motiva no fanun hikas atensaun komunidade ba problema má nutrisaun iha Timor-Leste, nune’e bele garante sidadaun hotu-hotu moris ho saudável liuhosi hahán nutritivu.

“Populasaun hamutuk ho Governu no Organizasaun Ai-han Mundiál sira tenke hamutuk luta kontra inseguransa ai-han no má nutrisaun iha Timor-Leste,” Taur Matan Ruak, hateten.

Xefe Governu konsidera problema inseguransa ai-han no númeru má nutrisaun sei sai problema mundiál no kuaze nasaun hotu-hotu enfrenta, inklui iha Timor Leste atinje 36 %.

Iha dadus konkretu ne’ebé WFP iha, problema má nutrisaun no inseguransa ai-han nível mundiál iha 28%,  iha Azia 24%, Sudeste Aziátiku 18%.

Advertisement

Haree ba problema má nutrisaun tuir planu Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel  (ODS) númeru 2 iha 2030, Timor Leste tenke hetan zero hamlaha atu bele asegura populasaun hosi problema má nutrisaun no inseguransa ai-han.

Iita bele ka la’e, falta tinan ualu de’it atu ita atinje ODS,” Primeiru Ministru preokupa.

Atu atinje méta sira ne’ebé hatur ona iha ODS, Taur dehan presiza parte hotu-hotu servisu hamutuk hodi hahú identifika problema alvu sira.

Nune’e mós Adjuntu diretór WFP Timor-Leste, Ash Rogers hateten Nasaun Unida, partikularmente WFP sente orgullu hodi hola parte iha faze importante ida-ne’e.

Prémiu nutriusaun tinan ida-ne’e hanorin ema hotu-hotu kona-bá importánsia papél saúde, nutrisaun no dezenvolvimentu sósiu-ekonómiku iha rai-laran.

Advertisement

Iha fatin hanesan, Xefe suku Riheu, Felisberto Soares Madeira Ximenes, hateten hanesan suku vensedór ba prémiu nutrisaun tinan ne’e, sei la’o-tuir planu asaun ne’ebé halo iha kada aldeia, nune’e sei refeorsa atividade iha grupu alvu sira, atu bele hadi’a di’ak liután nutrisaun ba labarik sira hosi tinan 0-5 no 5-15 atu labarik sira ho idade hirak-ne’e bele iha nutrisaun di’ak, nune’e bele ona deklara katak TL livre ona hosi má nutrisaun.

Prémiu nutrisaun GPM 2021 ho kategoria haat mak hanesan suku, Grupu Feto, Grupu Agrikultór no Grupu Juventude.

Suku Riheu postu administrativu Ermera, munisipiu Ermera sai nu’udár primeiru vensedór, segundu vensedór suku Cairui postu administrativu Laleia munisipiu Manatuto no terseiru vensedór suku Wenunuc, postu administrativu Metinaro, munisipiu Díli.

Kategoria Feto primeiru vensedór Grupu Hamutuk Reforsa Ekonomia Rural (HRER) suku seloi kraik, postu administrativu Aileu-villa munisipiu Aileu, segundu vensedór Halibur Haat Pro Mota Ulun, postu administrativu Bazartete munisipiu Likisá, Terseiru vensedór Unidade Haburas Nutrisaun, suku Balibo, postu administrativu Balibo, munisipiu Bobonaro.

Ba kategoria Agrikultór primeiru vensedór mai hosi Klibur to’os Rai Mean Suku Triloka, Postu administrativu Baucau-villa  munisipiu Baucau, segundu vensedór suku Saboria, postu administrativu Aileu-Villa munisipiu Aileu, terseiru vensedór Inisiativu Dezenvolvimentu Ortikultura Rural, suku Riheu, postu administrativu Ermera-villa munisipiu Ermera.

Advertisement

Ba kategoria Grupu Juventude primeiru vensedór mak AHI, suku Fatuhada, postu administrativu Dom Aleixo munisipiu Dili, segundu vensedór grupu HATAJO suku Liurai, postu administrativu Aileu-villa munisipiu Aileu no terseiru vensedór Nuu Laran, suku Mehara, postu administrativu Tutuala munisipiu Lautém.

Kada kategoria primeiru vensedór hetan prémiu osan $5.000 ho sertifikadu, segundu vensedór Simu $3.000 ho sertifikadu no terseiru vensedór simu $2.000 ho sertifikadu.

Prémiu nutrisaun ne’e hetan apoiu finanseiru hosi WFP hamutuk $100.000, no hetan apoiu tékniku hosi GPM-liu hosi Sekretariadu movimentu mellora Nutrisaun (SUN movement), Ministériu Saúde (MS), Ministériu Agrikultura no Peskas (MAP), Parseiru Dezenvolvimentu Humanu (PHD), Organizasaun Mundiál Saúde (MOS) no UNICEF.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Saúde

Sali-Magu Hatama Tan Ai-Moruk Item 11 no Reagentes Item 118

Published

on

Hatutan.com, (24 Abríl 2024), Díli—Empreza nasionál Sali-Magu Unipessoal Lda, daudaun ne’e, hatama tan ai-moruk item 11 no produtu reagentes item 118 hodi kumpre dever kontratu ho Ministériu Saúde hodi fornese produtu farmaséutika no produtu medikamentu bá Institutu Nasionál Farmásia no Produtu Médiku (INFPM).

(more…)

Kontinua Le'e

Saúde

Kazu 64 iha RAEOA Posibilidade Afeta bá Moras Rabies

Published

on

Hatutan.com, (09 Abríl 2024), Díli-Hosi fulan-Setembru 2023  to’o fulan-Abríl 2024 Ministériu Saúde rejista  kazu 64 asu tata iha Rejiaun Administrativu Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) no posibilidade afeta bá moras rabies.

(more…)

Kontinua Le'e

Saúde

PN Sei Bolu Ministra Saúde no MAPPF Hodi Diskute Medida Kombate Virus Rabies

Published

on

Hatutan.com, (05 Abríl  2024), Díli– Parlamentu Nasionál (PN), Tersa semana oin, (09/04/2024), bolu Ministra Saúde, Élia A.A dos Reis Amaral  no Ministru Agrikultura Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Marcos da Crus, hodi halo diskusaun kona-bá medida sira kombate virus Rabies ne’ebé agora daudaun mosu iha Rejiaun Admistrativu Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending