Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

CCFP Prepara Paraser Kona-bá Andamentu Kapitál Fundu Petrolíferu Ne’ebé Iha Risku ba Sustentabilidade

Published

on

Hatutan.com, (13 Agostu 2022), Díli— Conselheiro Conselho Consultivo do Fundo Petrolífero (CCFP) sei elabora parser id aba Parlamentu Nasionál (PN) kona-bá andementu kapitál Fundu Petrolíferu ne’ebé iha risku ba sustentabilidade iha futuru.

Membru CCFP hala’o Enkontru Semanál. Foto/CCFP.

“Konsilleiru sira CCFP nian deisde atu iha tempu badak sei elabora pareser ida ba PN hodi fó-hanoin kona-bá andamentu kapitál Fundu Petrolíferu ne’ebé iha daudaun risku no bele fó ameasa ba ninia sustentabilidade iha futuru liuliu, ligadu ho situasaun jeo-polítika-ekonómika ne’ebé la estável,” Hatutan.com sita komunikadu.

Lee Mós:Janeiru-Jullu, Autoridade Aduaneira Kolleta Millaun $40,6

Desizaun ba elaborasaun parser ne’e, hafoin rona tiha aprezentasaun hosi Ofisiál Peskiza CCFP, Dírcio Amaral katak, Ekonomia globál hasoru difukuldade oi-oin inklui krize jeopolítika, liu hosi enkontru semanál foin lalais ne’e, kompostu hosi Konsilleiru sira Juvenal Dias (Prezidente), Nuno Goulart (Vise Presidente), Martinha da Silva (Membru) ho Hernani Agostinho Soares (Membru).

Advertisement

Parte estrutura prinsipál CCFP ne’e koa’lia liu kona-bá situasaun globál petróleu nian, espesifikamente kona-bá reseita Fundu Petrolíferu ne’ebé Timor Leste lakon desde trimestre primeiru to’o trimestre segundu.

Dírcio Amaral aprezenta katak, Ekonomia globál hasoru difikuldade oi-oin inklui crize jeopolítika, inflasaun ne’ebé sa’e makás, taxa de juru ne’ebé aumenta bei-beik no konfinamentu Covid-19 nian ne’ebé sei aplika iha fatin balun.

Probabilidade ba ekonomia globál atu enfrenta resessaun iha fulan-12 nian laran oin-mai aumenta makas tebes, maibé severidade hosi resessaun seidauk hatene klaru.

Fatór determinante sira hanesan, Inflasaun, Hasae taxa de juru, Rekursu enerjia ho Covid-19, sai kauza prinsipál ba reseita Fundu Petrolíferu Timor Leste lakon makas.

Iha rezumu badak ne’e hateten katak, bazeia Press release relatóriu Trimestrál (Abril-Juñu) hosi Banco Central de Timor Leste (BCTL), kapitál Fundu nian tun ba billiaun $17.84 kompara ho kapitál $19.12 trimestre primeiru (Jan-Mar) nian.

Advertisement

Retornu Investimentu Fundu Petrolíferu iha tinan 2022 to’o fulan Juñ, lakon nia investimentu ho valór totál millaun $1,938 ne’ebé dezagrega hanesan tuir mai: Jan-Mar (-US$910.353m), Abr-Jun (1,028.01m).

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Unidade Quarentena no Bioseguransa Destroi Produtu Ne’ebé Laiha Dokumentu

Published

on

Hatutan.com, (03 Maiu 2024), Díli–Unidade Quarantena no Biosegurnsa destroi sasán hirak ne’ebé pesoál pasajeiru sira lori ka importa mai Timor-Leste ne’ebé identifika la tuir lei ka regulamentu Quarantena nian.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Timor Gap ho Timor Resource Asina Akordu bá Rezolusaun no Revizaun Akordu Operasaun Bloku Rai Maran A no C

Published

on

Hatutan.com, (02 Maiu 2024), Dili–Timor Gas no Petroleu ( Timor Gap- sigla ingles) ho Timor Resource, Kinta (02/05/2024),  asina akordu kona bá rezolusaun no revizaun bá akordu operasaun konjunta (JOA) bá PSCs TL-OT-17-08 (Bloku Rai-Maran A) ho TL-OT-17-09 (Bloku Rai-Maran C).

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Governu Sei Prodús Rezolusaun Ida Atu Halo Pagamentu Bá Projetu 62 Ne’ebé Laiha Formalizasaun Kontratu

Published

on

Hatutan.com, (01 Maiu 2024), DíliIX Governu Konstitusionál sei prodús rezolusaun ida hodi sai hanesan baze legal bá Governu hodi selu projetu obras publika 62 ne’ebé sai polémika tanba laiha formalizasaun kontratu.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending