Connect with us

Ekonomia

CCFP Prepara Paraser Kona-bá Andamentu Kapitál Fundu Petrolíferu Ne’ebé Iha Risku ba Sustentabilidade

Published

on

Hatutan.com, (13 Agostu 2022), Díli— Conselheiro Conselho Consultivo do Fundo Petrolífero (CCFP) sei elabora parser id aba Parlamentu Nasionál (PN) kona-bá andementu kapitál Fundu Petrolíferu ne’ebé iha risku ba sustentabilidade iha futuru.

Membru CCFP hala’o Enkontru Semanál. Foto/CCFP.

“Konsilleiru sira CCFP nian deisde atu iha tempu badak sei elabora pareser ida ba PN hodi fó-hanoin kona-bá andamentu kapitál Fundu Petrolíferu ne’ebé iha daudaun risku no bele fó ameasa ba ninia sustentabilidade iha futuru liuliu, ligadu ho situasaun jeo-polítika-ekonómika ne’ebé la estável,” Hatutan.com sita komunikadu.

Lee Mós:Janeiru-Jullu, Autoridade Aduaneira Kolleta Millaun $40,6

Desizaun ba elaborasaun parser ne’e, hafoin rona tiha aprezentasaun hosi Ofisiál Peskiza CCFP, Dírcio Amaral katak, Ekonomia globál hasoru difukuldade oi-oin inklui krize jeopolítika, liu hosi enkontru semanál foin lalais ne’e, kompostu hosi Konsilleiru sira Juvenal Dias (Prezidente), Nuno Goulart (Vise Presidente), Martinha da Silva (Membru) ho Hernani Agostinho Soares (Membru).

Advertisement

Parte estrutura prinsipál CCFP ne’e koa’lia liu kona-bá situasaun globál petróleu nian, espesifikamente kona-bá reseita Fundu Petrolíferu ne’ebé Timor Leste lakon desde trimestre primeiru to’o trimestre segundu.

Dírcio Amaral aprezenta katak, Ekonomia globál hasoru difikuldade oi-oin inklui crize jeopolítika, inflasaun ne’ebé sa’e makás, taxa de juru ne’ebé aumenta bei-beik no konfinamentu Covid-19 nian ne’ebé sei aplika iha fatin balun.

Probabilidade ba ekonomia globál atu enfrenta resessaun iha fulan-12 nian laran oin-mai aumenta makas tebes, maibé severidade hosi resessaun seidauk hatene klaru.

Fatór determinante sira hanesan, Inflasaun, Hasae taxa de juru, Rekursu enerjia ho Covid-19, sai kauza prinsipál ba reseita Fundu Petrolíferu Timor Leste lakon makas.

Iha rezumu badak ne’e hateten katak, bazeia Press release relatóriu Trimestrál (Abril-Juñu) hosi Banco Central de Timor Leste (BCTL), kapitál Fundu nian tun ba billiaun $17.84 kompara ho kapitál $19.12 trimestre primeiru (Jan-Mar) nian.

Advertisement

Retornu Investimentu Fundu Petrolíferu iha tinan 2022 to’o fulan Juñ, lakon nia investimentu ho valór totál millaun $1,938 ne’ebé dezagrega hanesan tuir mai: Jan-Mar (-US$910.353m), Abr-Jun (1,028.01m).

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

OJE 2026 Aloka Bá MCAE ho Montante Millaun $8 Resin Aprovadu

Published

on

By

Hatutan.com (14 Nobembru 2025),Díli— Bankada CNRT ho PD  trava propósta tolu husi Bankada opozisaun FRTILIN ho PLP, ne’ebé husu atu  hasai tiha  $985.50.000 husi  Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 ne’ebé atribui bá  Ministériu Koordenadór bá Asuntu Ekonómia (MCAE).

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

Timor-Leste iha Difikuldade Kompete Kuantidade Produtu iha Merkadu ASEAN

Published

on

By

Hatutan.com, (06 Novembru 2025),Díli— Vise-Ministra bá Asuntu ASEAN, Milena Rangel rekoñese  Timor-Leste  iha difikuldade kona-bá kuantidade produtu lokal atu kompete iha merkadu nasaun sira Estadu membru ASEAN.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

Debate OJE 2026 iha Jeneralidade, Komisaun C Hato’o Rekomendasaun Forte Bá Governu

Published

on

By

Hatutan.com,  (05 Novembru 2025),Díli—Debate  Orsamentu Jerál Estadu (OGE-sigla portugés) 2026 iha faze jeneralidad, Kuarta (05/11/2025),  Komisaun C  Parlamentu Nasionál ba asuntu Finansas Públika  hato’o rekomedasaun forte bá IX Governu Konsititusionál  hodi anota no sai hanesan prioridade.

(more…)

Continue Reading
Advertisement

Trending