Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Timoroan Hotu Tenke Hatene Valoriza Diversidade, Toleránsia, Diálogu no Fraternidade Umana

Published

on

Hatutan.com, (15 Setembru 2022), Díli- Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, hateten diversidade, toleránsia, diálogu no fraternidade umana ne’e importante bá buat no ba kualkér nasaun atu haburas futuru Timor-Leste nian so bele garantidu bainhira ema hotu hamutuk no hakarak atu kontinua hodi komprende ida-idak nia diferensa sira.

Lee Mós : Povu Na’in bá Demokrasia no Poder Polítiku Nia Hun

Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta. Foto/Elio dos Santos da Costa

Xefe Estadu ne’e afirma diversidade, toleránsia, diálogu no fraternidade umana ne’e importante no buat sira-ne’e tenke orienta ema, atu nune’e ,ema hotu-hotu bele kontribui bá ekonomia. Atu nune’e ema hotu-hotu bele efetivamente utiliza sira-nia poténsia, talentu sira no rekursu sira hodi hadi’a sira-nia padraun moris no hamutuk halakon kiak no mukit hosi Timor-Leste.

Komunidade sira ne’ebé ema nega sira-nia direitu, rezulta to’o ikus iha hafraku Estadu. Povu nasaun ida nian mak sai nu’udár fundasaun. Se karik iha fratura no fallansu iha fundasaun, nasaun ne’e sai vulneravel liután atu hetan kolapsu. Uma ida ne’ebé fahe-malu, labele hamriik metin.

Advertisement

“Ita tenke husu ita-nia an rasik, karik ita unidu, komprometidu, edukadu, informadu, matenek, ho ferramentu koñesimentu sira atu hasoru anin-boot sira ne’e, no to’o iha tasi-ibun sira ba ita-nia uma lisan komún ne’ebé bolu naran Timor-Leste,” José Ramos-Horta  hateten bainhira partisipa iha serimónia lansamentu sesaun da-limak, kinta lejislatura iha Parlamentu Nasionál, Kinta (15/09/2022).

Hahú iha tinan 2017 Timor-Leste iha esperiénsia kona-bá susesaun instabilidade polítika no Governasaun ne’ebé disfunsionál. Buat ida-ne’e kulmina iha tinan 2020 ho rejeisaun bá Orsamentu Estadu hosi Parlamentu, kolapsu iha koligasaun governasaun, no rezignasaun Primeiru-Ministru.

Hanesan ema hotu hatene, hafoin asume kargu aas liu hotu iha rai ida-ne’e nian, foka ba ajenda doméstika, harii no hadi’a relasaun sira ho sanak sira ezekutivu, lejizlativu no judisiária nian, hodi envolve komunidade rurál no urbana sira, joven no estudante sira, sosiedade sivíl, lider relijiozu sira, profisionál sira, natar/to’os na’in sira, komersiante sira, setór privadu no bankária sira, no seluk-seluk tan, hodi tau alvu atu promove liután kultura pás, proteje demokrasia ne’ebé vibrante no instituisaun demokrátiku sira, no re-enérjika vida ekonómika ne’ebé mate.

Primeiru Ministru, ninia membru gabinete sira, Parlamentu distinta ida-ne’e no lideransa Judisiária responde ho kompromisu atu progresu dalan foun ida bá respeita mútua no parseria.

“Demokrasia hanesan mós ho dezenvolvimentu tenke sai inkluzivu hotu, ne’ebé envolve kada grupu idade, foin-sa’e, feto no mane sira hotu goza oportunidade sira ne’ebé hanesan  no hotu-hotu sente no haree benefísiu sira ne’ebé mai hosi sira-nia partisipasaun iha prosesu demokrátiku,” Ramos-Horta subliña.

Advertisement

Horta hatutan nia prezidénsia ne’e nu’udar prezidénsia ida-ne’ebé nakloke, la ho portaun besi no laiha seguransa armada. Prezidénsia ne’e asesivel bá ema hotu, partikularmente labarik sira, ne’ebé laiha asesu restritu bá resintu sira prezidensiál nian, ho pixina-hariis ba labarik sira, no sentru aprendizajen depois de eskola nian ida.

Diplomasia no Seguransa

Horta hateten tan,  diplomasia ne’e sai importante hanesan defeza no seguransa nasionál, no diplomasia sai nu’udár parte integrál ida bá defeza no seguransa arsenál, arsenál ba persuasaun no prevensaun, bá defeza bá interese nasionál sira.

Hanesan mós ho forsa armada ka forsa polísia ne’ebé tenke lider sira ho grau aas bá intelijénsia natural, haforsa hosi Estudu sira no esperiénsia, atu hodi alkansa ho totalmente sira-nia misaun ho kompeténsia, sein iha espasu ba improvizasaun no erru, entaun diplomasia ezije intelijénsia aas tebes, estudu sira ne’ebé kle’an, grau aas ba orgullu no disiplina, apoia hosi arsenál ba estudu sira kona-ba istória, estratéjia, relasaun internasionál, lei internasionál no profisiénsia linguístika, nune’e mós lian ofisiál sira rai ne’e nian.

“Diplomasia, hanesan mós defeza no seguransa, labele husik bá ema kuriozu no amatir sira, labele sai partidária, labele sai kestaun ba negosiasaun partidária,” nia dehan.

Advertisement

Iha mundu tomak, no la’o tuir tradisaun tuan sékulu ba sékulu, Xefe Estadu—Emperór, Papa, Liu-Rai, Prezidente Repúblika—iha liafuan ikus ba Embaixadór sira, tanba sira nu’udar Enviadu Xefe Estadu nian.

Relasaun Rejionál sira

Xefe Estadu sempre halo advokasia katak Timor-Leste nia relasaun sira ho Indonézia, Austrália no Nova Zelándia, no ho rai Ázia Sudeste sira besik-besik, tenke sempre aas iha ajenda nasionál, no katak tenke esplora dalan sira ne’ebé konkretu no estratéjia sira bá integrasaun komérsiu no ekonómiku ne’ebé boot liután, kooperasaun iha área defeza no seguransa, inklui seguransa marítima.

Partikularmente, tenke enkoraja kooperasaun sub-rejionál ho provínsia sira Indonézia Orientál, Nusa Tenggara Timur no Territóriu Norte Austrália, aumenta komérsiu no mobilidade ema no sasán sira liuhosi melloramentu iha konetividade marítima no aéreu.

“Ha’u saúda Maun-Boot Xanana Gusmão no nia ekipa tomak bá sira-nia esforsu estraordináriu, intelijénsia no dedikasaun totál ne’ebé rezulta iha konsagrasaun ba Tratadu ne’ebé konfirma liña média iha Tasi Timór hanesan fronteira marítima permanente entre Austrália no Timor-Leste. Rekoñesimentu ne’ebé hanesan hato’o ba parte Austrália nian mós,” Horta hateten.

Advertisement

Dezde ninia estabelesimentu iha tinan 1967, ASEAN sai tiha ona pillar fundamentál ida bá prosperidade no estabilidade iha rejiaun, no mós nu’udár modelu ida bá susesu organizasaun sira multilaterál nian iha orden internasionál.

Adezaun Timor-Leste nian bá ASEAN, Ramos-Horta hateten, sai nu’udar objetivu estratéjiku nasionál nian ida ne’ebé pesoalmente halo advokasia dezde tinan 1974 durante enkontru istóriku iha Jakarta ho Ministru Negósiu Estranjeiru iha momentu ne’ebá Adam Malik, nu’udar asinadór ida bá Deklarasaun Bankoke iha 8 fulan-Agostu tinan 1967 ne’ebé inisia ASEAN.

Hanesan sai tiha ona tradisaun, hafoin tiha asume knaar, Prezidente Repúblika vizita viziñu imediata rua, Austrália ho Indonézia, molok vizita rai seluk tan.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Deskonfia, Intervensaun Podér Polítika iha Redasaun RTTL,E.P

Published

on

Hatutan.com, (03 Maiu 2024), Díli—Timor-Leste orgullu tanba kada tinan índise liberdade imprensa di’ak liu no di’ak bá beibeik hosi tinan ida mai tinan seluk.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Kobransa Ilegál iha DMCSR ho SEFOPE

Published

on

Hatutan.com, (02 Maiu 2024), Díli – Diresaun Munisipál Konservatóriu Servisu Rejistu Notariadu (DMCSRN, sigla portugés) Díli  uza ona meius oioin atu antesipa kobransa ilegál iha prosesu tara dokumentu sira.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Hasa’e Saláriu Mínimu bá $150.00

Published

on

Hatutan.com, (01 Maiu 2024), Díli-Tabela salárial ne’ebé dadaun ne’e Governu determina ho mínimu $115.00, kada fulan, KSTL konsidera injustisa sosiál ida hasoru traballadór sira iha rai-laran. Tanba ne’e, husu Governu atu hasa’e saláriu mínimu bá $150.00.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending