Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Estrutura Salariál ba IP-EP Depende ba Podér Polítiku

Published

on

Hatutan.com, (22 Outubru 2021), Díli-Komisaun Funsaun Públika (CFP) observa katak, durante ne’e, estrutura salariál ne’ebé atribui ba funsionáriu sira hosi institutu públiku (IP) no empreza públika (EP) bazeia de’it ba kompeténsia no podér hosi polítiku sira atu define. 

Notísia iha Relasaun :   Saláriu Prezidente EDTL $6.500 no BTL $6.000 Boot Liu Prezidente Repúblika

Prezidente CFP, Faustino Cardoso. Foto/Hatutan.com

Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Faustino Cardoso, esplika situasaun administrasaun públika Timor-Leste nian, iha administrasaun direta no indireta. Administrasaun direta ne’e maka hanesan iha liña ministériu sira ne’ebé ida-idak kompostu hosi órgaun sira lubun ida, hahú hosi diresaun jerál ba to’o iha kraik liubá.

Administrasaun indireta ne’e mosu nu’udár rezultadu hosi prosesu desentralizasaun ne’ebé liuhosi dekretu lei, governu define ninia estatutu,  governu define ninia kompeténsia, define autonomia administrativa, finanseira, patrimonial no jestaun, inklui mós estrutura salariál sira nian. Tanba administrasaun indireta ne’e reprezenta hosi empreza públika sira.

Bainhira liga ho prosesu desentralizasaun, TL iha empreza públika no institutu públiku oioin, no la’ós foin ho EDTL, E.P ho BTL,E.P nian.

Advertisement

Empreza públika no institute públiku sira-ne’e, bele kompara ho esperiénsia Indonézia nian, hanaran “Badang Usaha Milik Negara (BUMN). Tanba ne’e, institute públiku ne’e, funsiona tuir rejime funsaun públika. Empreza públika, funsiona kódigu rejime laborál, hanesan setór privadu sira seluk. Tanba ne’e sira-nia estrutura salariál diferente ho administrasaun direta sira nian.

Prezidente CFP, Faustino Cardoso klarifika, institutu públiku no empreza públika sira, tama ba administrasaun indireta, no sira goza autonomia, jestaun, ho estrutura salariál ne’ebé diferente hosi administrasaun direta. Normálmente, sira nia saláriu ne’e aas, ne’ebé dala-balu hamosu preokupasaun hosi públiku tanba to’o ohin loron, governu seidauk iha diploma lejizlativa ida atu hodi regula, armoniza estrutura salariál ba iha institutu públiku no mós empréza públiku sira.

“Tuir observasaun sira ne’ebé iha, ha’u entende katak definisaun ba estrutura salariál hosi empreza públika ka hosi institutu públiku depende de’it ona ba podér polítiku ninia hakarak, laiha baze legal ida ne’ebé maka define, limita, armoniza estrutura salariál sira ba administrasaun indireta sira, nune’e mós ba iha empreza públiku sira, ezemplu maka EDTL, E.P no mós BTL, E.P, inklui mós sira seluk tan,” Prezidente CFP, Faustino Cardoso,  hateten ba Hatutan.com  iha kna’ar fatin, Matadouru, Díli, Sesta (22/10/2021).

CFP husu ba governu, liu-liu ministériu sira ne’ebé relevante atu hamosu tan dekretu lei ruma hodi halo armonizasaun ba saláriu funsionáriu públiku sira nian, tanba iha balu nia saláriu mensal boot liu órgaun soberanu sira iha Timor-Leste.

CFP mós haree katak Governu presiza duni halo kriasaun lei ba administrasaun indireta sira, kriasaun ba institutu públiku sira, no kriasaun lei ba empreza públika sira, tenke ho baze legál atu hodi sai nu’udár baze iha ninia kriasaun, ba ninia funsionamentu, nune’e mós ba iha definisaun estrutura salariál sira ne’ebé maka aplika ba sira ida-idak.

Advertisement

 “Atu regula ida ne’e, tenke iha dekretu lei, maibé kompeténsia kona-bá administrasaun públika nian ne’e, eskluziva governu nian. Tanba ne’e kona-bá definisaun, kriasaun públiku, empreza públika, ba estrutura salariál ne’e, apenas regula ho instrumentu legál ne’ebé maka kabe ba iha kompeténsia governu nian,” Faustino Cardoso hateten.

Nia husu ba membru governu sira atu bele sensivel ba krítiku, sensivel ba situasaun ne’ebé dezarmonizada sira hanesan agora daudaun atu oinsá maka bele hamosu dekretu lei ne’ebé maka apropriadu hodi regula kona-ba situasaun sira ne’ebé maka mosu.

Prezidente Repúblika (PR), nu’udár órgaun soberanu númeru primeiru iha TL. Tanba ne’e, Faustino Cardoso afirma, tuir loloos estrutura salariál ne’ebé mak aplika ba iha PR ne’e, sai referénsia ba iha atribuisaun salariál ba instituisaun públiku sira seluk, hodi nune’e, bele hatudu armonia institusionál iha kontestu Estadu nian.

“Situasaun ida ne’e, ita seidauk hetan, tanba ne’e maka iha diferensa salariál ne’ebé aas, no dala-balu aas liu tiha fali Prezidente Repúblika ninian,” Faustino hateten.

Iha mós dekretu governu nian ida ne’ebé define kona-bá estrutura salariál ba iha asesór sira, nune’e mós instituisaun barak, no mós institutu públiku sira, kaer nu’udár referénsia hodi define sira nia estrutura salariál, ne’ebé maka haree durasaun tempu serbisu, espesializasaun, kapasidade tékniku sira, hodi sai fatór ba iha lideransa sira uza no konsidera estrutura salariál ne’ebé mak atu atribui ba ema sira ne’ebé maka sai nu’udár responsavel administrasaun indireta sira.

Advertisement

Bainhira husu kona-bá “normál” ka lae, bainhira saláriu Prezidente EDTL, E.P no BTL, E.P nian boot liu órgaun soberanu ida nian liu-liu hanesan Prezidente Repúblika, Faustino Cardoso hateten, la’os kestaun normal ka la normal, maibé dala-ruma iha duni baze legal ruma mak Ministériu Finansas halo pagamentu.

“Ida-ne’e hanesan tuir imi nia observasaun, ha’u la ko’alia ida-ne’e, maibé atu dehan katak buat ida normal, define ba sé atu haree. Ba ha’u, sé buat ne’e regula duni iha dekretu lei, define duni iha instrumentu legál ne’ebé maka iha, signifika iha ninia legalidade. Tanba orsamentu estadu ninian, pagamentu ba sé de’it, tenke bazeia ba baze legál,” Komisáriu CFP hateten.

Bainhira ko’alia kona-bá jestaun orsamentu públiku nian, Ministériu Finansas (MF) mak kompeténsia, maibé sé MF halo pagamentu, signifika iha ninia baze legál. Tanba ne’e bainhira iha institutu públiku no empreza públika balu mak iha estrutura salariál ne’ebé aas, depois kada fulan hetan pagamentu hosi MF, signifika iha ninia baze legál.

Nia fó hanoin katak, tuir loloos, estadu no governu tenke buka oinsá maka haree mekanizmu ida atu haree saláriu ne’e sai nu’udár instrumentu ida atu motiva ema serbisu, dudu ema atu hasa’e kualidade prestasaun servisu.

CFP ninia estrutura salariál definidu iha dekretu lei númeru 24/2016, no kona-bá estrutura subsídiu ba sira ne’ebé mak assume kargu iha diresaun xefia iha dekretu lei númeru 25/2016.

Advertisement

“Tanba ne’e aplikasaun saláriu ba funsionáriu públiku sira ne’e, bazeia ba dekretu lei númeru 24/2016, ne’ebé iha ne’ebá ne’e tabela ida sai nu’udár aneksu, define sé maka iha grau saida, ho nivel saláriu saida, entaun ida ne’e define kedas iha ne’ebá. Depois aumenta tan ho dekretu lei númeru 25/2016, liu-liu ba iha funsionáriu públiku sira ne’ebé maka assume kargu diresaun no xefia, ida-idak ho nia montante grau subsídiu tuir responsabilidade,” nia esplika.

Kona-bá saláriu ba prezidente repúblika ka órgaun soberanu sira, ida-ne’e kompeténsia eskluziva governu nian, no la mai iha komisaun funsaun públika ida, tanba haree ba iha funsionáriu públiku sira. Ba sira polítiku sira-ne’e, kompeténsia eskluziva nivel órgaun soberanu sira nian.

Tuir baze dadus hosi CFP, oras ne’e rejista ona funsionáriu hamutuk rihun 35,300 resin, ne’ebé kobre ba rejime jerál no mós espesiál sira. Funsionáriu sira ne’e konstitui hosi funsionáriu permanente kuaze 70% to’o 80%, no ajente administrasaun públika sira, ne’ebé bazeia ba rejime kontratasaun, nune’e kada tinan tenke halo kontratu ho sira.

Hosi númeru funsionáriu hirak ne’e, la konta ho membru PNTL, F-FDTL, Juiz sira no mós ho pesoál kazuál sira, ne’ebé selu hosi bens no serbisu.                     

Jornalista : Rogério Cárceres

Advertisement

 

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Kinta-Feira Santa, Jesus Presta Mensajen Domin no Haraik Aan Molok Husik Hela Mundu

Published

on

Hatutan.com, (28 Marsu 2024), Díli—Sarani Katóliku iha mundu, inklui Timor-Leste, Kinta (28/03/2024), selebra misa Kinta-Feira Santa, hanesan loron dahuluk semana Santa nian, hodi hanoin hikas mensajen partikular Jesus Kristu nian molok Nia husik hela mundu ne’e.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Paspor Timor Leste Terkuat ke-Empat di ASEAN

Published

on

Hatutan.com, (28 Maret 2024), Dili Indeks kekuatan paspor 2024 yang dirilis Henley Passport Index memposisikan paspor Timor Leste atau Republik Demokratik Timor Leste (RDTL) lebih kuat ke-empat di ASEAN dan bertengger di posisi ke-56 perigkat dunia, unggul 10 peringkat dari Indonesia.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Xanana Halo Hela Avaliasaun bá Membru Governu Sira

Published

on

Hatutan.com, (28 Marsu 2024), DíliPrimeiru-Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão, halo hela avaliasaun bá membru Governu hotu hodi haree dezempeñu servisu membru Governu ida-idak nian.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending