Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Rezultadu Sínodu Episcoporum Arkedioseze Díli Sei Kontribui ba Mata-dalan Igreja Universál

Published

on

Hatutan.com, (31 Marsu 2022), Díli—Komisaun Elaborál sei elabora Rezultadu Sínodu Episcoporum hosi Arkedioseze Díli, atu haruka ba Roma hodi prodús dokumentu ida ne’ebé sei sai mata-dalan ba Igreja Universál atu la’o tuir durante hala’o misaun iha mundu ne’e.

Arsebispu Metropolitana Díli, Dom Virgílio do Carmo da Silva, SDB halo lansamentu ba Rezultadu Sínodu Episcoporum hosi Arkedioseze Díli, iha Salaun Katedrál, Dili, Kinta (31/03/2022). Foto/Hatutan.com.

Arsebispu Metropolitana Díli, Dom Virgílio do Carmo da Silva, SDB ko’alia asuntu ne’e hafoin partisipa iha serimónia lansamentu rezultadu Sínodu Episcoporum Arkedioseze Dili nian iha Salaun Katedrál, Dili, Kinta (31/03/2022).

Notisia iha Relasaun:Sínodu Episcoporum, Igreja Prontu Hafoer-An ho Tahu Ema Ki’ak Nian

Arsebispu  esplika, Sínodu Episcoporum ida-ne’e la’ós inisiativa hosi Arkedioseze Díli, maibé ne’e mai kedan hosi Igreja Universál.

Advertisement

Tanba ne’e, rezultadu ne’ebé Arkedioseze iha, sei elabora hamutuk ho rezultadu Conferência Episcopal Timorense (CET) hodi ba junta hamutuk ho Igreja sira nível Azia nian, sei haruka ba Roma iha loron Sínodu iha 2023 atu prodús dokumentu ida ne’ebé sei sai mata-dalan ba Igreja Universál atu la’o tuir durante nia misaun iha mundu ne’e.

“Rezultadua hosi sínodu ne’e sei sai mós hanesan mata-dalan atu Arkedioseze Metropolitana Díli sei uza hodi elabora planu estratéjiku sira ho forma misaun no misaun ida loos tuir Santa Kreda nia hanorin, hodi servi sarani sira di’ak liu tán,” Dom Virgílio do Carmo da Silva hateten.

Finalidade loloos hosi Sínodu episcoparum maka oinsa Igreja la’o hamutuk ho nia povu tuir tema ne’ebé dehan Igreja Komuñaun, partisipasaun no misaun liuliu lori povu ne’e haree nia moris no koñese nia an hanesan Maromak Nia ilas.

Rezultadu sira ne’ebé komisaun elaboral halibur mai hosi resposta reál ne’ebé komisaun halo liu hosi pergunta sira ne’ebé fahe ba sarani sira no ida-ne’e la’ós iventa maibé situasaun reál ne’ebé iha.

Sínodu Episcoporum nu’udár tempu oportunu hodi ha-fanun Igreja universál atu iha konsiénsia boot hodi la’o hamutuk ho povu ne’ebé hanesan ema fiar na’in.

Advertisement

Tuir dadus populasaun ne’ebé iha hatudu katak, totál populasaun iha Arkedioseze Metropolitana Díli hamutuk 667.331.

Ekipa Elaboradór hamutuk ho Konfisaun Relizioza sira hasai foto hamutuk iha lansamentu rezultadu Sínodu Episcoporum Arkedioseze Díli, iha Salaun Katedrál, Dili, Kinta (31/03/2022). Foto/Hatutan.com.

Hosi númeru populasaun ne’e, sira ne’ebé ho fiar Katóliku hamutuk 630.176 no hosi totál ne’ebé iha komisaun elaboral konsege servisu hamutuk ho Padre Pároku sira hosi Parókia no kuaze Parókia hamutuk 32 hodi haruka pergunta hamutuk 9.000 ne’ebé fahe ba vigararia hitu hanesan vigararia Díli Oeste, Díli Leste, Ainaro, Aileu, Same, Ermera no RAEOA. Hosi totál pergunta ne’ebé ekipa elaboral fahe, iha de’it 4.000 maka hatama resposta.

Koordenadór Komisaun Elaboral Arkedioseze Díli, Pe. Emanuel Lelo Talok, CMF esplika, Sínodu episcoporum ida ne’e halo Igreja no povu la’o hamutuk, atu mundu sai di’ak liu tán hodi tau-matan ba malu, tanba iha ema balun sei terus, mukit no susar maibé ema la haree malu, ema balun iha sasan naresin, balun laiha no ema susar tebes atu kompleta malu, hakonu malu no tulun malu.

Momentu la’o hamutuk ne’e importante atu ema husu malu, ko’alia ba malu, fahe ba malu atu ema hotu hetan di’ak hamutuk.

“Sínodu episcoporum mós sai hanesan momentu atu ema avalia hamutuk akontesimentu sira ne’ebé akontese ona. Iha sínodu ne’e mós ita rona hanoin hosi maluk sira ne’ebé la’ós Katóliku. Ne’e hatudu katak mundu ne’e ita hotu hola parte ba no ita la moris mesak,” Pe. Emanuel Lelo Talok, CMF hateten.

Nune’e mós Padre Mouzinho Perreira Lopes iha nia aprezentasaun esplika, iha pergunta hamutuk sanulu mak sai hanesan sasukat atu bele husu ba povu, la’ós sira ne’ebé ho fiar Katólika de’it maibé mós husu hanoin ba sira ne’ebé la’os Katóliku atu bele kompleta no refleta ho tema Sínodu episcoporum ninian ne’ebé ko’alia kona-bá Igreja Komuñaun, partisipasaun no misaun.

Advertisement

“Kreda labele hadook an hosi sarani sira. Tanba ne’e, tenke hasa’e relasaun mútua entre povu ho Uma Kreda liu hosi Sakramentu, orasaun, karidade, toleránsia no diálogu atu iha disernimentu hodi hili loos ba di’ak komún,” Pe. Mouzinho hateten.

Rezultadu hosi Sínodu ne’e mós bele hela iha Arkedioseze hanesan mata-dalan ida ba peskiza akadémiku, ba grupu oin-oin liuliu ba estudante sira iha futuru.

Ekipa Elaboradór ba matéria peskiza no rezultadu Sínodu Episcoporum Arkedioseze Dili nian. Foto/Hatutan.com.

Alende ne’e, Pe. Joaquim Sarmento, SJ fó apresiasaun ba rezultadu Sínodu ne’ebé ekipa elaboradór sira halo hodi hamosu rezultadu ida di’ak no ida ne’e konsidera nu’udár sasukat ida no sei sai nu’udár mata dalan ida atu Igreja partikulár la’o-tuir hodi banati iha vida prátika Uma Kreda nian.

“Ita hotu hola konsiénsia ba aspetu hotu ne’ebé hatudu eklesiolojia Igreja nian tanba ne’e ita la hein tán dokumentu ruma maibé ida ne’e de’it natón ona atu bele avalia Igreja partikulár nia moris,” Pe. Joaquim Sarmento hateten.

Serimónia lansamentu rezultadu Sínodu Epsicoporum Arkedioseze Metropolitana Díli ne’e hetan mós partisipasaun hosi konfisaun reliziozu sira hosi Igreja Protestante, Musulmanu no Konfuchu.

Sínodu Episcoporum ba dala XVI, katak, sínodu Bispu sira nian, ne’ebé ofisialmente loke ona hosi Santu Padre iha Vatikanu iha 09 Outubru no simultaneamentu loke hosi Bispu-sira iha mundu tomak, iha 17 Outubru inklui Timor-Leste (TL).

Advertisement

Objetivu hosi sínodu episcoporum tinan ne’e, atu hanoin hikas sinquentenáriu sínodu bispu sira nian, ne’ebé Papa Paulo VI hahú, depois de Concílio Vaticano II.

Liu husi sínodu bispu sira nian ne’e, Santu Padre hakarak manifesta saida mak Konsíliu Vatikanu II hateten, kona-bá moris konkreta povu Maromak nian.

Santu Padre hamutuk ho Bispu sira iha kolejialidade ho Amu lulik-sira no sarani, tuur hamutuk atu deside Igreja nia futuru, ne’ebé abut mai hosi Batizmu.

Partisipasaun Sarani iha Misa Abertura Sínodu Bispu Sira nian iha Dioseze Maliana. Foto/Padre Pascoal Marques.

Antes ne’e Koordenadór Sínodu Bispu Sira nian iha Conferênsia Episcospál Timorense (CET), Padre Joel C. S. Pinto OFM, esplika, dala barak liu, iha sosiedade ema rona definisaun Igreja ne’e halai liu ba ema sira ne’ebé hola desizaun hanesan Bispu, Amu lulik no Madre sira.

Ne’e sala, tanba ne’e iha momentu sira hanesan ne’e, Santu Padre hola inisiativa atu hadi’a Uma-Kreda nia moris liu hosi sínodu ne’e.

“Amu papa hakarak Igreja ida ne’ebé prontu hafoer an ho tahu ema ki’ak nian, limar foer ba servisu domin nian, hodi loke odamatan ba ema hotu la haree ba kór, rasa no étniku,” Padre Joel, hateten.

Advertisement

Tanba ne’e maka CET halo hela esforsu atu organiza ho rigór hodi konsulta atu hatene sarani sira nia hakarak, liuliu grupu hirak ne’ebé eskluida no marjinalizadu atu ema hotu haree hikas no fó atensaun ba ema ki’ak no mukit-sira.

Atividade sínodu iha TL, hala’o ba kada dioseze tuir kontekstu idaidak nian no pergunta sira nafatin adapta tuir sekretariadu jerál sínodu episcoporum ne’ebé estabelese iha Vatikanu no komisaun iha nível CET  halo de’it tradusaun ba língua ofisiál atu sarani sira kompriende.

Pergunta sira iha sínodu episcoporum ne’e, ko’alia liu kona-bá dinámika Igreja iha situasaun ohin loron, oinsá Igreja la’o hamutuk ho sarani-sira iha kontextu atuál.

Sínodu Bispu ne’e, akontese bazeia ba baze legál ne’ebé hatuur iha Lei Direitu Kanóniku,  iha Kapítulu II ne’ebé ko’alia kona-bá Sínodo dos Bispos, iha Cânon 342 hateten sínodu Bispu sira-nian nu’udár Assembleia ba Bispu-sira ne’ebé hili hosi relijiaun oin-oin iha mundu, tuir tempu ne’ebé estabelese ona.

Bispu sira sei reuniuan atu tau hanoin hamutuk hodi hadi’a relasaun di’ak entre Santu Padre no Bispu sira, hodi ajuda Santu Padre atu prezerva no konsolida inkolumidade fiar no kustume sira, iha observánsia ba disiplina eklesiástika ba kestaun sira ne’ebé iha relasaun ho asaun Igreja iha mundu.

Advertisement

Iha mós Lei Kanónika 343 to’o 348 ko’alia kona-bá kompeténsia sínodu Bispu sira nian, se mak iha kbiit atu konvoka sínodu ne’e, durante sínodu ne’e sei trata asuntu saida, sei halo konsultasaun oinsa to’o rezultadu ikus.

Tema jerál ba sínodu Bispu sira nian maka, ‘Igreja Sinodál partisipasaun, komuñaun no misaun’.

Iha buat importante rua mak santu padre husu atu uma kreda universal hare mak  modo de ser no modo de agir.

Iha modo de ser no modo de agir ida-ne’e, Papa Francisco hakarak konvida hikas ema fiar na’in-sira, liuliu Kristaun Katóliku-sira atu haree hika Igreja nia moris, misaun no asaun sira iha tempu ohin loron nian.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Kinta-Feira Santa, Jesus Presta Mensajen Domin no Haraik Aan Molok Husik Hela Mundu

Published

on

Hatutan.com, (28 Marsu 2024), Díli—Sarani Katóliku iha mundu, inklui Timor-Leste, Kinta (28/03/2024), selebra misa Kinta-Feira Santa, hanesan loron dahuluk semana Santa nian, hodi hanoin hikas mensajen partikular Jesus Kristu nian molok Nia husik hela mundu ne’e.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Paspor Timor Leste Terkuat ke-Empat di ASEAN

Published

on

Hatutan.com, (28 Maret 2024), Dili Indeks kekuatan paspor 2024 yang dirilis Henley Passport Index memposisikan paspor Timor Leste atau Republik Demokratik Timor Leste (RDTL) lebih kuat ke-empat di ASEAN dan bertengger di posisi ke-56 perigkat dunia, unggul 10 peringkat dari Indonesia.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Xanana Halo Hela Avaliasaun bá Membru Governu Sira

Published

on

Hatutan.com, (28 Marsu 2024), DíliPrimeiru-Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão, halo hela avaliasaun bá membru Governu hotu hodi haree dezempeñu servisu membru Governu ida-idak nian.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending