Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Papa Francisco Parabeniza Igreja TL Ne’ebé La’o Hamutuk ho Povu ba Rekonsiliasaun

Published

on

Hatutan.com, (06 Maiu 2022), Díli—Susesór São Pedro hanesan mós líder másimu Igreja Katólika, Papa Francisco apresia no hato’o parabens ba Igreja lokál iha Timor-Leste ne’ebé liu hosi realizasaun Sínodu Episcoporum koko atu la’o hamutuk ho nia povu ba Rekonsiliasaun.

Reprezentante Núnsiu Apostóliku iha Timor Leste, Mgr. Marco Sprizzi iha serimónia enseramentu sínodu nível Conferênsia Episcopal Timorense (CET), iha salaun Oka Rudal, Surikmas (06/05/2022).

Apresiasaun no parabens ne’e hato’o hosi reprezentante Núnsiu Apostóliku iha Timor Leste, Mgr. Marco Sprizzi durante serimónia enseramentu sínodu nível Conferênsia Episcopal Timorense (CET), iha salaun Oka Rudal, Surikmas (06/05/2022).

Lee Mós: Rezultadu Sínodu Episcoporum Arkedioseze Díli Sei Kontribui ba Mata-dalan Igreja Universál

“Hodi Santu Padre nia naran, enkoraza no parabeniza imi hotu atu kontinua la’o hamutuk iha komunãun, armonia, unidade ho Igreja Timorense,” Mgr. Marco Sprizzi hateten.

Advertisement

Papa Francisco mós husu Igreja Katólika Timor-Leste atu iha responsabilidade ba armonia sosiál, ba unidade país no rekonsiliasaun iha dialétika demokrátika no iha diferensa opiniaun polítika atu sosiedade bele kompriende Evanjellu no kompriende loloos valór Katóliku.

Igreja tenke sai nafatin inan no mestra ba povu atu nafatin iha unidade hanesan Santu Padre João Paulo II hateten “imi mak masin no roman ba mundu”.

Karakterístika Timor-Leste hanesan País úniku iha Sudeste Aziátiku tanba ne’e bele sai boot ho rumu dezenvolvimentu ekonómiku, justisa sosiál hanesan sinál Evanjellu no fiar Katólika ne’ebé hatudu armonia iha unidade, rekonsiliasaun iha sosiedade atu Uma Kreda sai referénsia testamuñu la’ós de’it iha lia-fuan maibé iha asaun la’o hamutuk.

Reprezentante Núnsiu Apostóliku iha Timor Leste, Mgr. Marco Sprizzi iha serimónia enseramentu sínodu nível Conferênsia Episcopal Timorense (CET), iha salaun Oka Rudal, Surikmas (06/05/2022).

Mgr. Marco Sprizzi  nota katak, Timor-Leste liu hosi Sínodu Episcoporum ne’e hatudu duni komuñaun ho Igreja universál no sinteze ba dokumentu preparatóriu ne’ebé iha, hatudu perfeisaun no nia konteúdu tomak iha armonia ho pensamentu Papa nian.

Maibé, ida-ne’e la’ós finalidade prinsipál tanba finalidade loloos maka konversaun Igreja hotu iha Kontinentál, nasaun, sidade, Parókia, aldeia no família.

Konversaun ida ne’ebé hanaran sinodalidade, tanba ne’e foin ba dala-uluk sínodu ida-ne’e hanaran sínodu Episcoporum, signifika sínodu Bispu sira nian.

Advertisement

Normalmente sínodu hotu ne’e Bispu sira nian, maibé sínodu ida ne’ebé oras-ne’e selebra nu’udár diálogu aberta direta  no indireta entre Bispu ho sarani sira liu hosi meiu hotu-hotu ne’ebé hahú iha Outubru 2021 ho Igreja tomak atu ema hotu-hotu la’o hamutuk.

“Igreja iha Timor-Leste ne’ebé lidera hosi Bispu sira hatudu esforsu reál ida atu la’o hamutuk ho sarani sira hodi envolve fieis sira, leigos no ajente pastorál hotu-hotu atu hatudu ba Igreja universál katak servisu sira Kreda nian la’ós servisu intelektuál ka lideransa Igreja nian de’it, maibé servisu ne’ebé mai hosi partisipasaun ema hotu-hotu nian,” Marco Sprizzi subliña.

Importante loos atu ema fiar na’in sira sente katak, sira partisipa iha verdade, halo tuir saida mak iha parókia no partsipa ativu hodi ezekuta responsabilidade ba moris Uma-Kreda nian.

Ida-ne’e la hamenus dom saserdósiu ida nian, maibé tulun responsabiliza knaar sira ne’ebé hatudu la’o hamutuk hodi rona no fó importánsia ba moris Uma-Kreda nian.

Prezidente Repúblika eleitu José Manuel Ramos Horta.

Iha fatin hanesan, Prezidente eleitu, José Manuel Ramos-Horta promete sei buka nafatin atu promove diálogu la’ós iha altu nível katak ho lider sira de’it, maibé sei tun mós ba halo diálogu ho komunidade no haree Igreja hanesan parseiru Estadu nian la’ós de’it Igreja Katólika maibé konfisaun relizioza sira seluk hanesan Protestante, Muslumanu tanba sira ida-idak ho ninia posibilidade no esperiénsia sekulár bele kontribui ba rai ne’e sai modelu dame nian.

Dame ida ne’ebé kle’an, modelu rekonsiliasaun ida ne’ebé loloos maski demokrasia iha Timor-Leste imperfeitu no problema barak sei iha, Timor iha Sudeste Aziátiku hanesan oase ida ba pás no trankuilidade.

Advertisement

“Ita bele hakle’an rekonsiliasaun atu rai kiik ida ne’e bele kontinua lori inspirasaun ba rejiaun tomak iha Sudeste Aziátiku,” José Ramos-Horta hateten.

Horta sei husu atu Igreja Katólika hanoin lisuk kona-bá miserikordia divina tuir Papa Francisco I nia pensamentu atu nune’e Igreja no Estadu bele hamutuk tau-matan ba rekonsiliasaun iha Timor-Leste.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Kinta-Feira Santa, Jesus Presta Mensajen Domin no Haraik Aan Molok Husik Hela Mundu

Published

on

Hatutan.com, (28 Marsu 2024), Díli—Sarani Katóliku iha mundu, inklui Timor-Leste, Kinta (28/03/2024), selebra misa Kinta-Feira Santa, hanesan loron dahuluk semana Santa nian, hodi hanoin hikas mensajen partikular Jesus Kristu nian molok Nia husik hela mundu ne’e.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Paspor Timor Leste Terkuat ke-Empat di ASEAN

Published

on

Hatutan.com, (28 Maret 2024), Dili Indeks kekuatan paspor 2024 yang dirilis Henley Passport Index memposisikan paspor Timor Leste atau Republik Demokratik Timor Leste (RDTL) lebih kuat ke-empat di ASEAN dan bertengger di posisi ke-56 perigkat dunia, unggul 10 peringkat dari Indonesia.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Xanana Halo Hela Avaliasaun bá Membru Governu Sira

Published

on

Hatutan.com, (28 Marsu 2024), DíliPrimeiru-Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão, halo hela avaliasaun bá membru Governu hotu hodi haree dezempeñu servisu membru Governu ida-idak nian.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending