Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Papa Francisco Parabeniza Igreja TL Ne’ebé La’o Hamutuk ho Povu ba Rekonsiliasaun

Published

on

Hatutan.com, (06 Maiu 2022), Díli—Susesór São Pedro hanesan mós líder másimu Igreja Katólika, Papa Francisco apresia no hato’o parabens ba Igreja lokál iha Timor-Leste ne’ebé liu hosi realizasaun Sínodu Episcoporum koko atu la’o hamutuk ho nia povu ba Rekonsiliasaun.

Reprezentante Núnsiu Apostóliku iha Timor Leste, Mgr. Marco Sprizzi iha serimónia enseramentu sínodu nível Conferênsia Episcopal Timorense (CET), iha salaun Oka Rudal, Surikmas (06/05/2022).

Apresiasaun no parabens ne’e hato’o hosi reprezentante Núnsiu Apostóliku iha Timor Leste, Mgr. Marco Sprizzi durante serimónia enseramentu sínodu nível Conferênsia Episcopal Timorense (CET), iha salaun Oka Rudal, Surikmas (06/05/2022).

Lee Mós: Rezultadu Sínodu Episcoporum Arkedioseze Díli Sei Kontribui ba Mata-dalan Igreja Universál

“Hodi Santu Padre nia naran, enkoraza no parabeniza imi hotu atu kontinua la’o hamutuk iha komunãun, armonia, unidade ho Igreja Timorense,” Mgr. Marco Sprizzi hateten.

Advertisement

Papa Francisco mós husu Igreja Katólika Timor-Leste atu iha responsabilidade ba armonia sosiál, ba unidade país no rekonsiliasaun iha dialétika demokrátika no iha diferensa opiniaun polítika atu sosiedade bele kompriende Evanjellu no kompriende loloos valór Katóliku.

Igreja tenke sai nafatin inan no mestra ba povu atu nafatin iha unidade hanesan Santu Padre João Paulo II hateten “imi mak masin no roman ba mundu”.

Karakterístika Timor-Leste hanesan País úniku iha Sudeste Aziátiku tanba ne’e bele sai boot ho rumu dezenvolvimentu ekonómiku, justisa sosiál hanesan sinál Evanjellu no fiar Katólika ne’ebé hatudu armonia iha unidade, rekonsiliasaun iha sosiedade atu Uma Kreda sai referénsia testamuñu la’ós de’it iha lia-fuan maibé iha asaun la’o hamutuk.

Reprezentante Núnsiu Apostóliku iha Timor Leste, Mgr. Marco Sprizzi iha serimónia enseramentu sínodu nível Conferênsia Episcopal Timorense (CET), iha salaun Oka Rudal, Surikmas (06/05/2022).

Mgr. Marco Sprizzi  nota katak, Timor-Leste liu hosi Sínodu Episcoporum ne’e hatudu duni komuñaun ho Igreja universál no sinteze ba dokumentu preparatóriu ne’ebé iha, hatudu perfeisaun no nia konteúdu tomak iha armonia ho pensamentu Papa nian.

Maibé, ida-ne’e la’ós finalidade prinsipál tanba finalidade loloos maka konversaun Igreja hotu iha Kontinentál, nasaun, sidade, Parókia, aldeia no família.

Konversaun ida ne’ebé hanaran sinodalidade, tanba ne’e foin ba dala-uluk sínodu ida-ne’e hanaran sínodu Episcoporum, signifika sínodu Bispu sira nian.

Advertisement

Normalmente sínodu hotu ne’e Bispu sira nian, maibé sínodu ida ne’ebé oras-ne’e selebra nu’udár diálogu aberta direta  no indireta entre Bispu ho sarani sira liu hosi meiu hotu-hotu ne’ebé hahú iha Outubru 2021 ho Igreja tomak atu ema hotu-hotu la’o hamutuk.

“Igreja iha Timor-Leste ne’ebé lidera hosi Bispu sira hatudu esforsu reál ida atu la’o hamutuk ho sarani sira hodi envolve fieis sira, leigos no ajente pastorál hotu-hotu atu hatudu ba Igreja universál katak servisu sira Kreda nian la’ós servisu intelektuál ka lideransa Igreja nian de’it, maibé servisu ne’ebé mai hosi partisipasaun ema hotu-hotu nian,” Marco Sprizzi subliña.

Importante loos atu ema fiar na’in sira sente katak, sira partisipa iha verdade, halo tuir saida mak iha parókia no partsipa ativu hodi ezekuta responsabilidade ba moris Uma-Kreda nian.

Ida-ne’e la hamenus dom saserdósiu ida nian, maibé tulun responsabiliza knaar sira ne’ebé hatudu la’o hamutuk hodi rona no fó importánsia ba moris Uma-Kreda nian.

Prezidente Repúblika eleitu José Manuel Ramos Horta.

Iha fatin hanesan, Prezidente eleitu, José Manuel Ramos-Horta promete sei buka nafatin atu promove diálogu la’ós iha altu nível katak ho lider sira de’it, maibé sei tun mós ba halo diálogu ho komunidade no haree Igreja hanesan parseiru Estadu nian la’ós de’it Igreja Katólika maibé konfisaun relizioza sira seluk hanesan Protestante, Muslumanu tanba sira ida-idak ho ninia posibilidade no esperiénsia sekulár bele kontribui ba rai ne’e sai modelu dame nian.

Dame ida ne’ebé kle’an, modelu rekonsiliasaun ida ne’ebé loloos maski demokrasia iha Timor-Leste imperfeitu no problema barak sei iha, Timor iha Sudeste Aziátiku hanesan oase ida ba pás no trankuilidade.

Advertisement

“Ita bele hakle’an rekonsiliasaun atu rai kiik ida ne’e bele kontinua lori inspirasaun ba rejiaun tomak iha Sudeste Aziátiku,” José Ramos-Horta hateten.

Horta sei husu atu Igreja Katólika hanoin lisuk kona-bá miserikordia divina tuir Papa Francisco I nia pensamentu atu nune’e Igreja no Estadu bele hamutuk tau-matan ba rekonsiliasaun iha Timor-Leste.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Sarani Tenke Hola Responsabilidade Ativa Iha Misaun Uma Kreda

Published

on

Hatutan.com, (08 Dezembru 2023), Díli—Arsebispu Arkedioseze Metropolitana Díli, Dom Virgílio Kardeál do Carmo da Silva husu sarani fiar na’in hotu-hotu ne’ebé ezerse knaar oioin iha sosiedade no Uma Kreda, tenke hatán bá apelu sinodalidade atu iha responsabilidade no hola parte ativu liután iha misaun Uma Kreda nian, misaun Jesus Cristo nian.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Timoroan Ida ho Naran Carlota Maria da Costa Monu no Husik-iis Iha Silawan-Atambua

Published

on

Hatutan.com, (08 Dezembru 2023), Díli— Timoroan ida ho naran Carlota Maria da Costa monu no husik-iis (mate) iha área Silawan, Atambua, Nusa Tenggara Timur (NTT), Indonézia.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

07 Dezembru 1975, Memória Doloroza Ne’ebé Fó Esperansa bá Luta Libertasaun

Published

on

Hatutan.com, (07 Dezembru 2023), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta konsidera loron 07 Dezembru 1975 hanesan loron importante bá memória doloroza povu Timor Leste (TL) nian ne’ebé fó esperansa foun bá luta ukun rasik an.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement Monta Publisidade

Trending