Connect with us
Pakote Ahi

Polítika

Orsamentu Retifikativu 2022 Selu Tusan Polítika

Published

on

Hatutan.com, (13 Maiu 2022), Díli- Core Group Transparency Timor-Leste (CGT-TL), konsidera orsamentu retifikativu 2022  ho montante billaun $1.1-resin la reflete  mós bá moris ema ho defisiente, maibé  nu’udár orientasaun ho baze polítika atu selu tusan bá eleitór sira durante halo kompromisu polítika iha kampaña eleisaun prezidensiál segunda volta, 19 Abríl liubá.   

Core Group Transparency Timor-Leste (CGT-TL). Foto/Hatutan.com

CGT-TL  kontinua haree katak medida 13 ne’ebé Governu ajusta iha Orsamentu Retifikativu 2022 sai dook hosi prinsípiu orsamentu ida ne’ebé responsavel bá ema kiak sira, inklui ema ho defisiente sira nia direitu no projetu sira ne’ebé iha la fó fatin bá asesu ema ho defisiente sira hasees tiha direitu ema defisiente sira hosi benefísiu boot orsamentu 2022 no orsamentu retifikativu 2022.

Iha Konstituisaun Repúblika Demokrátiku Timor-Leste artigu 21 afirma katak ema ho defisiénsia iha direitu no obrigasaun hanesan sidadaun sira seluk tanba ne’e estadu iha obrigasaun promove no proteje direitu hirak ne’e tuir lei ne’ebé iha.

Portavós  CGT-TL, Jacinta Ana Paula da Costa Freitas, hateten Konsellu Ministru iha loron 4 fulan-Maiu liubá aprova ona  proposta rezolusaun rua kona-bá Retifikasaun bá adezaun konvensaun kona-bá direitu ema ho defisiénsia no Ratifikasaun bá adezaun bá protokolu opsional bá konvensaun kona-bá  direitu ema ho defisiénsia.

Advertisement
Monta Publisidade

Timor-Leste liu husi VIII Governu Konstitusionál mós iha kompromisu boot hodi tau ema hanesan sentru bá dezenvolvimentu tamba ne’e tenke mós tau konsiderasaun bá ema ho defisiénsia.

Nia esplika evidénsia hatudu katak Ema ho Defisiénsia sira iha risku boot liu no hetan esperiénsia bá diskriminasaun oin-oin iha sira-nia moris kada loron nian. Estudu sira mós hatudu katak feto no labarik sira ho defisiénsia iha risku piór liu no hetan diskriminasaun iha asesu bá edukasaun, saúde, infraestrura no servisu atendimentu públiku sira.

Ema ho Defisiénsia sira dala-barak sai vítima bá tratamentu ladi’ak hanesan uza abuzu fíziku no verbal. Komunidade no família sira dala barak uza linguajen estigmatizante sira hodi refere bá ema ho defisiénsia no membru família ne’ebé defisiénsia, liu-liu bá sira ne’ebé ho disabilidade psychosocial.

“Orsamentu retifikativa (OR) 2022 nafatin la konsidera direitu ema ho defisiente hanesan ho orsamentu sira seluk iha pasadu, iha orsamentu retifikativu 2022 ida-ne’e maske mai ho porsaun boot tebes, CGT-TL no Grupo Promotor kontinua haree katak medida 13 ne’ebé governu tau, sei nafatin dook hosi prinsípiu orsamentu ida ne’ebé responsavel bá ema kiak sira inklui ema ho defisiente sira,” Jacinta Ana Paula da Costa Freitas hateten liuhusi konferénsia imprensa iha edifísiu FONGTIL, Caicoli, Díli, Sesta (13/05/2022).

Maske defisiente sira hetan ona aumentu ba subsídiu hosi Governu liu hosi Transferénsia Públiku, ne’ebé antes ne’e montante $30 no agora sa’e bá $50/fulan ne’ebé defisiente sira hetan maibé ne’e la sufisiente bá sira atu hetan moris ida ne’ebé dignu, triste liu mak, sira hetan osan ne’e kada fulan neen.

Advertisement
Monta Publisidade

CGT-TL kontinua sujere ba Governu atu mellora subsídiu ne’ebé Estadu fó liuhosi kria kondisaun sira hanesan aloka osan atu harii Uma Kbiit Laek (UKL) la’ós ba de’it nesesidade konsuntivu, no mós ajuda ema ho defisiénsia sira atu hetan moris dignu iha rai doben Timor-Leste.

“Iha Orsamentu Retifikativu 2022 nian iha medida balun kona-bá UKL ami apoiu medida ho razaun fó prioridade ba uma kain vulneravel sira inklui ema ho defisiénsia sira ne’ebé nia uma seidauk iha no fasilidade saneamentu seidauk iha (sintina) no bee-moos hanesan kontribui ba saúde públiku komunidade inklui ema defisiénsia nian,” Jacinta Ana Paula da Costa Freitas hateten.

Nia parte mós husu ba Prezidente Repúblika uza kompeténsia tuir Konstituisaun da Repúblika artigu 88 promulgasaun no veta. Estuda tetu didi’ak ho medida sira ne’ebé Governu no PN futu-lia metin tiha diskute ho lais iha tempu badak nia laran.

Sosiedade sivíl iha Timor-Leste hamutuk 11 hanesan, La’o Hamutuk, Mata Dalan Institute, Etadep, Haburas Foundation, Baloos Foundation, Luta Hamutuk, Asosiasaun Hak, Haberan Intitute, Community Development Interest, Permatil, Fundasaun Feto Hadomi Familia no Raes Hadomi Timor oan (RHTO).

Tuir dadus ema ho defisiente iha Timor-Leste hamutuk 38.118 tuir Sensu 2015, ema ho defisiénsia matan iha 14.000, tilun 12.000, Movilitariu/fíziku 7.000 no Psiko-sosial no intelektuál 3.000 daudaun ne’e defisiente aumenta bá beibeik.

Advertisement
Monta Publisidade

Jornalista: Vito Salvador

Kontinua Le'e
Advertisement
Monta Publisidade
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

Koligasaun AD no Partidu Frente-Mudança La Priénxe Rekizitu Partisipa iha ElPar 2023

Published

on

Hatutan.com, (27 Marsu 2023), Díli-Koligasaun partidária hosi Aliansa Demokrátika (AD) kompostu hosi Partidu Demokrátiku Repúblika Timorense (PDRT) ho Asosiasaun Popular Monarkia Timorense (APMT) no mós partidu   Frente-Mudança (FM) labele ona partisipa iha Eleisaun Parlamentár, 21 fulan-Maiu 2023, tanba lista kandidatura membru Parlamentu Nasionál  ne’ebé sira aprezenta bá iha Tribunál Rekursu (TR) la priénxe rekizitu sira mak hatuur iha lei partidu polítiku no lei eleisaun parlamentár nian.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Polémika Eleisaun Komissáriu CAC, PN Inisia Lei Kuórum no Espera Ramos-Horta Promulga

Published

on

Hatutan.com, (24 Marsu 2023), Díli—Meza Parlamentu Nasionál (PN) ajenda ona data eleisaun bá Komissáriu Comissão Anti Corrupção (CAC) nian dala tolu, maibé la konsege realiza tanba iha sala plenária deputadu sira la prienxe 49, ekuantu rekezitu atu hala’o eleisaun nesesita deputadu mínimu 49 no másimu 50.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Odamatan Palásiu Prezidensiál Sempre Nakloke Bá Xefe Governu

Published

on

Hatutan.com, (22 Marsu 2023), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta afirma, odamatan boot Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité sempre nakloke ba Xefe Governu Taur Matan Ruak bainhira iha assuntu importante nasaun nian atu diskute.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement Monta Publisidade

Trending