Connect with us

Justisa & Krime

Ramos-Horta: MP Pilar Importante Bá Justisa no Demokrasia

Published

on

Hatutan.com, (6 Juñu 2022), Díli– Prezidente Repúblika (PR), José Manuel Ramos-Horta, hateten papél Ministériu Públiku (MP) nu’udár pilar importante bá justisa no demokrasia iha Timor-Leste no assume responsabilidade bá defende valor fundamental Estadu direitu nian, ne’ebé fó abut iha sosiedade, iha reprezentasaun Estadu nian iha Tribunál sira no ezersísiu asaun penal iha defeza bá menór, auzente no inkapazes iha defeza ba legalidade demokrátika no promosaun kona-bá kumprimentu bá lei.

Lee Mós : PR Ramos-Horta Husu MAPKOMS Dada-Hikas Keixa Hasoru Jornalista Hatutan.com

PR Ramos-Horta ho Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento, akompaña husi autór justisa sira selebra aniversáriu MP bá dala-XX iha salaun MNEK, Díli, 06 fulan-Juñu 2022. Foto/Hatutan.com

Prezidente Repúblika José Ramos-Horta iha nia diskursu iha ámbitu aniversáriu MP bá dala-XX  iha Salaun Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Segunda (06/06/2022),  afirma Prokuradór Jerál no Magistradus sira hatudu ona iha sira-nia knar ne’ebé demonstra iha ezersísiu husi sira nia funsaun, hodi buka atu kumpre de’it rekizitu legalidade, objetividade, insensaun no obediénsia ba orden sira ne’ebé prevee iha lei ne’ebé sira sujeita.

Iha senáriu sira ne’ebé infelizmente difisil atu atua no iha ne’ebé sira hasoru difikuldade ne’ebé iha ema ua’in nia matan sai obstákulu ne’ebé impede sira atu kontinua sira nia misaun.

Advertisement

Ramos-Horta afirma ho kondisaun difisil hotu ne’ebé sira hasoru, autór justisa sira iha loron bá loron hanesan falta kondisaun material, númeru juis ne’ebé menus, prokuradór no Defensor públiku, maibé ho limitasaun sira ne’e, sira sei bele responde ba dezafiu sira ne’ebé sira hasoru.

“Estadu iha kompeténsia atu halo buat barak liután Estadu tenke hatán bá ita-boot sira-nia nesesidade no kria kondisaun hirak ne’ebé presiza atu ita-boot sira bele hala’o ita-boot sira-nia knaar ho di’ak liután,” José Ramos-Horta  hateten.

Tuir nia, Governu iha responsabilidade atu promove no kria kondisaun material no umanu ne’ebé di’ak liu, atu nune’e, bele alkansa objetivu, ne’ebé, atu servi nesesidade sidadaun sira-nian.

Iha tinan 2020, prokuradór 37 ne’ebé servisu integral ka full-time, na’in-6 de’it mak feto. Iha Defensoria publika, husi defensór públiku na’in-35 ne’ebé servisu integral ka full-time, feto nain lima (5) de’it, realidade ne’e tenke muda.

Liu ona tinan 20 institusionalizasaun Ministériu públiku nian, klaru katak, maske iha dezafiu barak ne’ebé Ministériu públiku hasoru, instituisaun ida-ne’e bele orgullu ho susesu ne’ebé alkansa ona iha ezekusaun mandatu Konstitusionál.

Advertisement

 Jornalista: Vito Salvador

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Kazu Droga Kokaína Grama 980,5, Deskonfia Autoridade Sira Taka De’it no Halo Destroisaun Ba Prova sira

Published

on

By

Hatutan.com, (06 Maiu 2026), Díli–Kazu droga tipu kokaína grama 980,5 ne’ebé importa husi Fransa mai Timor-Leste tuir data rejistu DAU (Dokumentu Administrativu Úniku)  loron 21 fulan- Agostu tinan 2025, deskonfia autoridade kompetente sira deside taka de’it tanba tuir infomrasuna katak parte kompetente sira la indika suspeitu ka argiudi isra ba kazu importasaun material droga ho tipu kokaína ne’e.

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

Avoka Inkéritu Kazu Korurpsaun, Komisáriu CAC Alega PGR Nelson de Carvalho Prátika Abuzu Podér

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Maiu 2026), Díli –Komisáriu Komisaun Anti-Korrupsaun (CAC-sigla portugés), Rui Pereira dos Santos, alega Prokuradór Jerál Repúblika Nelson de Carvalho, prátika abuzu Podér, tanba   hatun despaixu hodi avoka hotu prosesu inkéritu sira iha CAC laiha  fundamentasaun klaru.

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

AJAR Hateten Tempu Ona PN Halo Inkéritu Bá MP ho CAC

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Abríl 2026), Díli– Polémika  Prokuradór Jerál Repúblika Nelson de Carvalho hasai despaisu hodi avoka ka dada fila-fali prosesu inkéritu kazu krime korrupsaun sira iha Komisaun Anti Korrupsaun (CAC-sigla portugés), parte Organizasaun Noun Governamentál liu-husi Asia Justice and Rights (AJAR) husu  Parlamentu Nasionál (PN) halo avaliasaun  no inkéritu bá  Ministériu Públiku ho  CAC. 

(more…)

Continue Reading

Trending