Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

CAC-UNDOC Avalia Rísku Korrupsaun Iha Aprovizionamentu Setór Saúde TL

Published

on

Hatutan.com, (07 Juñu 2022), Díli—Gabinete Rejionál Nasaun Unida Kona-bá Droga no Krime ho Gabinete Rejionál ba Sudeste Aziátiku no Pasífiku nian (UNODC) koopera ho Comissão Anti-Corrupção (CAC) Timor-Leste realiza Workshop internasionál avaliasaun rísku korrupsaun iha setór saude iha kontekstu pandemia Covid-19 iha Timor-Leste (TL) durante loron tolu (06-08 Juñu 2022) iha Otél Timor, Díli.

Gabinete Rejionál Nasaun Unida Kona-bá Droga no Krime ho Gabinete Rejionál ba Sudeste Aziátiku no Pasífiku nian (UNODC) koopera ho Comissão Anti-Corrupção (CAC) Timor-Leste realiza Workshop internasionál avaliasaun rísku korrupsaun iha setór saude iha kontekstu pandemia Covid-19 iha Timor-Leste (TL) durante loron tolu (06-08 Juñu 2022) iha Otél Timor, Díli. Foto/CAC.

Objetivu husi workshop avaliasaun rísku korrupsaun nian iha setór saude iha Timor-Leste ne’e nu’udár prosesu identifikasaun ba vulnerabilidade no rísku korrupsaun, nune’e bele define liu-tán asaun no medida sira atu evita ka hamenus konsekuénsia sira.

Lee Mós:CAC Konsiensializa Ajente Públiku Manatuto Atu Labele Monu ba Krime Korrupsaun

“Avaliasaun ne’e mós atu halibur parte interesada relevante atu identifika rísku, avalia probabilidade no impaktu potensiál hosi kada eskema korrupsaun no sujere asaun mitigasaun, kontrolu no prosesu sira,” Hatutan.com sita komunikadu.

Advertisement

Korrupsaun iha setór saúde sai hanesan fenomenu ida ne’ebé malisioza tebes ne’ebé estraga fundamentu Estadu direitu hodi distorse distribuisaun ne’ebé justu ba ríku-soin Estadu no hamenus kualidade atendimentu médiku ne’ebé disponivel.

Partikularmente, setór saúde vulnerável tanba kompleksidade servisu médiku no sasan lubuk ida ne’ebé presiza involve ema barak hosi setór públiku no privada.

Alende ne’e, buat ne’ebé atrativu ba autór korruptu sira maka kuantidade boot ba sasán sira ne’ebé envolve, bainhira lakon, kauza aumentu makaas iha kustu atendimentu saúde nian no hamenus atividade, kualidade no volume prestasaun servisu saúde.

Ho pandemia Covid-19, setór saúde vulnerável liu-ba korrupsaun, liuliu ba iha aprovizionamentu emerjénsia ba distribuisaun vasina, ekipamentu protesaun pesoál no servisu no sasán sira seluk.

Komisariu CAC, Sérgio Hornai iha nia intervensaun dahuluk hateten, workshop avaliasaun rísku korrupsaun iha aprovizionamentu saúde nian nu’udér oprtunu no espasu ida mós hodi enrikesa hakle’an no eleva koñesimentu ajente sira ne’ebé hala’o knaar no servisu iha área aprovizionamentu hodi la monu ba krime korrupsaun abuzu podér, konflitu interese no administrasaun da noza iha situasaun sira emerjénsia nian, liu-liu iha situasaun moras pandemia Covid-19.

Advertisement

“Workshop ida ne’e nu’udár espasu ba ita atu bele prienxe ita nia frakeza sira iha aprovizionamentu, kontratasaun públika, ezekusaun orsamentu no mós halo kontrolu no monitorizasaun sira, nune’e bele lori no diresiona ita ba iha situasaun ida loos, no hasees ita husi konflitu interese no abuzu poder,” Komisáriu Sérgio Hornai hateten iha komunikadu.

Iha korrelasaun ho situasaun Covid-19 ninian, konserteza rekursu lubuk ida injeta makaas hosi nasionál no internasionál, oinsá jestaun no kontrolu sira ba rekursu sira ne’e hodi asegura nia sustentabilidade. Oinsá bele hasees hosi rísku sira korrupsaun nian hodi labele to’o ba assume responsabilidade (kriminál).

Workshop ba loron dahuluk ohin hahú ho diskursu husi komisariu CAC Sérgio Hornai, UN Country Resident, Roy Trivedy, Charge de Affair, US Embassy Thomas Daley no Ministra Saúde Maria Odete Freitas Belo.

Konituasaun hosi sesaun diskursu nian hato’o mós konferénsia imprensa ba públiku liu hosi média nasionál sira ba eventu ne’e.

Oradór no aprezentasaun matéria workshop loron dahuluk nian iha sesaun dader mai hosi péritu nasionál sira hosi Diretór CNA Hermegildo Albano ne’ebé aprezenta kona-bá enkuadramentu legál aprovizionamentu públiku, Diretór Ezukitivu SAMES-IP, Santana Martins aprezenta kona-bá rejime jurídiku espesiál aprovizionamentu ba ekipamentu médiku no farmaseútiku, Diretór Jerál Servisu Korporativa MS, Marcelo Amaral aprezenta ezekusaun fundus Covid-19 Ministériu Saúde, no Inpetór Jerál Estadu, Fransisco de Carvalho aprezenta relatóriu inspesaun ne’ebé halo iha SAMES-IP.

Advertisement

Iha sesaun loraik nian, worksop kontinua ho aprezentasaun husi sosiedade sivíl, Koordenadór la’o hamutuk Celestino Gusmão ne’ebé aprezenta kona-ba analiza fundu covid-19 nia ezekusaun, no UNDOC Fransesco Checchi kona-ba Observasaun Jerál Korrupsaun Relasiona ho Setór Saude no Matadalan ba Prosesu Avaliasaun Rísku.

Ikus liu termina ho diskusaun nakloke partisipante sira  kona-ba analiza ambiente sira ne’ebé permite operasaun ka prosesu sira no analiza síklu sira fornesimentu nian relasiona ho fornesimentu ekipamentu saúde.

Jornalista: Carmelita Isaac

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Sidadaun Xina Ida Ne’ebé Deskonfia Falsifika Pasaporte Hetan TIR

Published

on

Hatutan.com, (27 Marsu 2024), Díli-Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID), liuhosi Juiz Singulár Afonso Carmona, Kuarta (27/03/2024), deside medida koasaun Termu identidade rezidénsia (TIR) bá arguido ho inisiál ZL nu’udár sidadaun estranjeiru ho nasionalidade Xina tanba deskonfia halo falsifikasaun bá dokumentu pasaporte.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Kazu Beto, MP Alega Krime Rua Hasoru Arguido Na’in-8, no Na’in-2 bá Ona Prizaun Preventiva

Published

on

Hatutan.com, (27 Marsu 2024), Díli-Tribunal Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID), Kuarta (27/03/2024), hala’o Primeiru Interrogatóriu Judisiál hasoru arguido na’in-ualu (8)  ho inisial JGL, ZM, EX, AG, LUX, FCG, JS, RC, tanba deskonfia nu’udár autór prinsipál bá kazu konfrontu iha área Betó Leste, Sábadu 24 fulan-Marsu 2024.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Sidadaun Xina Ida Submete Bá Primeiru Interrogatóriu Tanba Halo Falsifikasaun Pasaporte

Published

on

Hatutan.com, (27 Marsu 2024), Díli-Sidadaun estranjeiru ida ho nasionalidade Xina ho inisiál ZL,  Kuarta (27/03/2024), hale’u tuku 15:00 Otl, submete bá Primeiru Interrogatóriu Judisiál iha Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID) tanba deskonfia envolve iha krime falsifikasaun dokumentu pasaporte ne’ebé durante ne’e utiliza hodi buka serbisu no hela iha Timor.

(more…)

Kontinua Le'e

Trending