Justisa & Krime
CAC Suspende Kontratu Guarda Florestál Na’in-184
Published
4 years agoon

Hatutan.com, (10 Juñu 2022), Díli-Comissão Anti Corrupção (CAC), Sesta (10/06/2022), tuku 09:59 Otl, tun direta halo vizita no inspesaun “urjente” bá Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) iha Diresaun Jerál Floresta, Café e Planta Industriais (DGFCPI) iha Caicoli, Díli, hodi haree direta prosesu sira kona-bá rekrutamentu bá guarda florestál sira, ne’ebé mak deskonfia iha indikasaun bá krime nepotizmu no abuzu bá podér.

CAC tun direta halo vizita no inspesaun “urjente” bá Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) iha Diresaun Jerál Floresta, Café e Planta Industriais (DGFCPI), Caicoli, Díli, 10 Juñu 2022. Foto/Hatutan.com
Adjuntu Komisáriu CAC bá Asuntu Prevensaun no Sensibilizasaun, Luis de Oliveira Sampaio, hateten CAC hamutuk ho Comissão da Função Pública (CFP), Provedória dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ), halo vizita bá iha Diresaun Jerál Floresta, Kafé no Planta Industriais ne’e, tanba simu keixa lamentasaun no insatisfasaun hosi sidadaun sira balu ne’ebé mak konkorre hotu iha prosesu vaga maibé la admetidu.
“Hanesan ohin ita-boot sira hotu akompaña, rona rasik deklarasaun hosi señór diretór jerál nian, depois ita halo koordenasaun, ita aprezenta preokupasaun sira ne’e, ho dadus ne’ebé ita hatudu bá señór diretór jerál, ho mós karta korrespondénsia ne’ebé ita halo, señór diretór jerál sira ho ekipa prepara resposta ho dokumentu ne’ebé ita presiza atu hetan asesu, atu estuda, avalia, atu kompara ka verifika fali ho lamentasaun sira hosi aplikante sira ne’ebé la satisfás ho prosesu,” Adjuntu Komisáriu CAC, Luis de Oliveira Sampaio, informa ba jornalista sira iha Diresaun Jerál Florestas, Kafé no Plantas Industriais, Caicoli, Díli.
Adjuntu CAC dehan, normálmente, iha prosesu ne’ebé de’it, kestaun balu bele iha erru umanu, liu-liu liga ho prosedimentu sira balu bele akontese, maibé sira tenke prova. Maibé, iha kontestasaun no alegasaun sira hanesan ne’e, tenke hatán liuhosi prova, katak prosesu ne’e la’o hanesan ne’e, no konklui mak to’o iha faze ida-ne’e.
“Tanba iha kontestasaun, ne’e mak ita husu, ami rona informasaun hanesan ne’e, ohin ita mai ko’alia para sira re-konsidera, atu labele avansa ba prosesu seluk. Ita rona, sira konsidera ita-nia pedidu, atu suspende rezultadu selebrasaun. Infelizmente, selebrasaun halo tiha ona,” Adjuntu CAC, Luis Oliveira hateten.
CAC sei estuda, haree no halo analiza bá dokumentu sira kona-bá prosesu rekrutamentu nian. Bainhira rezultadu ikus mak deskobre katak, lamentasaun sira hosi kandidatu hirak ne’e mak loos, CAC sei orienta atu hapara tiha kandidatu sira balu ne’ebé selesionadu tanba iha indikasaun nepotizmu.
“Ita sei husu atu sira mak la tuir duni, la elejível, labele liu duni. Sira ne’ebé mak manán, manán ho dignidade, no sira manán tanba méritu, sira nia kualifikasaun. Sira ne’ebé lakon mós, lakon ho satisfasaun, tanba nia parese labele to’o duni iha ne’ebá, tanba nia valór la to’o,” Luis de Oliveira Sampaio esplika.
Iha prosesu sira ba analiza dadus nian mak CAC deskobre katak, laiha irregularidade ruma mak mosu durante prosesu selesaun ne’e, sei kontinua avansa fali ho dalan seluk, atu nune’e, bele haree fila-fali tanba rezultadu sira tenke la’o tuir dokumentu ne’e maka iha, hafoin halo konkluzaun atu bá ne’ebé.

CAC tun direta halo vizita no inspesaun “urjente” bá Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) iha Diresaun Jerál Floresta, Café e Planta Industriais (DGFCPI), Caicoli, Díli, 10 Juñu 2022. Foto/Hatutan.com
Hatán kona-bá bainhira mak CAC sei fó fila-fali rezultadu ba Diresaun Jerál Floresta, Kafé no Planta Industriais atu nia servisu bá oin, Luis de Oliveira dehan, dokumentu sira ne’e barak tebes no CAC nia servisu la’ós de’it bá kazu ida-ne’e, maibé promete sei fó tempu ida razoavel.
“Sé ida ne’e urjente uitoan, tanba prosesu sira tenke la’o, ekipa sira tenke servisu lalais, para fó fali rezultadu mai. No rezultadu ne’e hatudu afavór ba reklamasaun siran ne’e ka, ou afavór ba prosesu ne’ebé mak la’o tiha. Entaun, ida ne’e mak ita sei haree, mais ida ne’e sei la’o iha tempu razoavel,” Luis de Oliveira Sampaio hateten.
Iha fatin hanesan, Diretór Jerál Floresta, Café e Planta Industriais (DGFCPI), Raimundo Mau, aseita ho rekomendasaun ka hanoin sira hosi CAC ho CFP nian ne’ebé husu atu suspende ka hapara lai kontratu omologasaun bá guarda sira ne’e liuhosi trava sira nia saláriu.
“Tuir ami nia oráriu, ami selebra duni kontratu ho sira ne’ebé maka susesu liuhosi prosesu ida ne’e. maibé, rona mós tetu hosi funsaun públika, no mós hosi CAC, no ami trava prosesu omologasaun ba iha kontratu, hodi fó biban bai ha prosesu ida ne’e, hodi ikus mai iha klareza bai ha públiku, atu nune’e parte hotu-hotu laiha ida maka sente la trata ho dignu iha prosesu ida ne’e, no sira ne’ebé mak atu ba servisu mós, ba servisu ho laran ne’ebé maka kmaan,” Diretór Jerál Florestas, Café e Planta Industriais, Raimundo Mau, hateten.
Raimundu Mau dehan, sira sei koopera, hodi servisu hamutuk ho CAC, CFP, atu haree hikas fila-fali, dokumentu sira ne’ebé mak iha, no iha iregularidade balu ne’ebé mak karik akontese, sira mós nakloke ba iha suspensaun ba iha dokumentu balu ne’ebé maka karik deskobre irregularidade.
“Ha’u nia hakuak boot bá ha’u joven feto, ho mane sira hotu ne’ebé maka partisipa iha prosesu rekrutamentu ida-ne’e, liu-liu bá sira ne’ebé seidauk konsege susesu iha oportunidade ida-ne’e, no ami respeita tebes bá ita-boot sira hotu nia lamentasaun,” Raimundo hateten.
Raimundo Mau afirma katak, durante prosesu rekrutamentu ne’e, garante buat hotu la’o ho transparénsia no justu, tanba hanesan servidór estadu, sira sempre promove oportunidade igual ba ema no timoroan hothotu.
“Erru ruma karik akontese teknikamente, ka administrativamente, ami nakloke, mais ami koko atu halo, saida maka tuir ami nia konsiénsia, tenke trata, tenke servi di’ak ba iha sidadaun Timor-Leste ninian,” Raimundo Mau afirma.
Kandidatu hamutuk na’in-184 ne’ebé selesionadu no asina ona kontratu ne’e, kompostu hosi Membru Korpu Guarda Floestál na’in-180, no na’in-haat (4) koloka nu’udár jestór ba área sira protejida nian.
“Kandidatu sira ne’ebé maka susesu, bainhira ita selebra ona kontratu finál ho sira, depois prosesu ida ne’e hotu, ita sei destaka sira ba iha postu administrativu hothotu, liu-liu ba área sira ne’ebé mak poténsia tebes iha área floresta, no mós área ne’ebé maka risku, presaun ba iha utilizasaun produtu floresta ninian, iha territóriu tomak, Ataúro ho Oé-Cusse hotu,” Raimundo Mau esplika tenik.
Jornalista: Rogério Pereira Cárceres
You may like
Justisa & Krime
PDHJ Husu Anula no Suspende Rekrutamentu Kadetas PNTL Foun
Published
9 hours agoon
09/02/2026
Hatutan.com, (09 Fevereiru 2026), Díli- Provedór Direitu Umanu no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, Segunda (09/02/2026), informa PDHJ submete ona karta ba Ministériu Interiór husu anula no suspende prosesu rekrutamentu kadetas Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) hodi hein prosesu investigasaun relasiona ho diskriminasaun sira ne’ebé akontese iha prosesu rekrutamentu nian laran.
Justisa & Krime
PNTL Kaptura Suspeitu JG ho UF Ba Kazu Violasaun no Koasaun Seksuál
Published
4 days agoon
06/02/2026
Hatutan.com, (06 Fevereiru 2026), Díli-Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL) Munisípiu Díli, ezekuta mandadu Tribunál NUC: 0487/25.DIBCR kaptura suspeitu na’in-rua husi Munisípiu Lautém ho inisial JG no husi Ainaro ho inisial UF relasaun kazu violasaun no koasaun seksuál ho raptu ne’ebé akontese iha loron 28 Dezembru 2025, iha Postu Administrativu Kristu-Rei, Hali Dólar, Hera.
Justisa & Krime
Kandidatu Ajente PNTL Na’in-50 Submete Keixa Ba PDHJ
Published
4 days agoon
05/02/2026
Hatutan.com, (05 Fevereiru 2026), Díli-Kandidatu ajente Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) kuaze ema na’in-50, Kinta (05/02/2026), submete keixa ba Provedór Direitu Umanu no Justisa (PDHJ) hodi kontesta prosesu rekrutamentu kedades PNTL 2025 ne’ebé dekonfia hamosu pratika familiarizmu.

PDHJ: Ofisiál Mídia SEKOMS Impede Hatutan.com Halo Kobertura iha Espasu Públiku RTTL,E.P Ne’e Krime

PDHJ Husu Anula no Suspende Rekrutamentu Kadetas PNTL Foun

Kandidatu Ajente PNTL Sei Koordena ho Universitáriu Sira Organiza Manifestasaun

Ezekutivu FFTL 2026-2030 Kompromete Konsentra Servisu iha Atividade Juvinil no Dezenvolvimentu Infraestrutura

Rekrutamentu Kadetes PNTL Diskriminativu, Ministériu Interiór ho Komandu PNTL Dezobediénsia Ba Desizaun Tribunál

DIT Hahú Introdús ba Estudante Sira Kona bá Seguransa ba Dadus Importante

IGJ Legaliza Corais Timor bá Atividade Futu-Manu

STOP PRESS: Ministru Nino Pereira Konsumu Dose Kontamina ho Frasku Halo Nanál Kanek no Ran

Indonesia dan Timor-Leste Perkuat Kerjasama Ekonomi, Sosial Budaya, dan Pariwisata

Governu Indika BTK Hadi’a Trotoár Naksobu iha Área Bebora

Asesu Gratuita HATUTAN.com

Hafoin Ferias Judisiáriu PGR Sei Ko’alia Kazu Set-top Box RTTL,E.P

Xefe Estadu TL Kondekora Militár Korea Súl Ne’ebé Mate iha Oé-Cusse

PCIC Detein MG Lori Osan Falsu Hosi Inglaterra

PR Simu Karta Kredensial Husi Embaixadór Brunei Darussalam ho Reinu España
Trending
Dili7 days agoOfisiál Mídia SEKOMS Impede Jornalista Hatutan.com Halo Kobertura iha RTTL,E.P
Justisa & Krime6 days agoTribunál Rekursu Deside Estadu Selu Kompensasaun bá Gil da Costa “Puto Naldo Rei”, Antigu Prezidente RTTL,E.P
Dili1 week agoAsidente Tráfiku iha Área Eskola UNAMET, Joven Na’in-rua Lakon Vida
Polítika1 week agoKomisaun A Preokupa Servisu Asesór iha Ministériu Sira
Nasionál6 days agoImpede Jornalista Hatutan.com, AJAR Konsidera SEKOMS ho Nia Subordináriu Prátika Rejime Ditadura Soeharto
Nasionál6 days agoKandidatu PNTL Na’in-10.597 Aprovadu Ba Faze Teste Médiku
Nasionál5 days agoImpede Jornalista Hatutan.com, Conselho de Imprensa Konsidera Ofisiál Mídia SEKOMS Komete Violasaun Grave Ba Konstutisaun RDTL
Nasionál5 days agoHahalok Ofisiál Mídia SEKOMS Bele Fó Impaktu Ba Índise Liberdade Imprensa Timor-Leste








