Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

CAC Suspende Kontratu Guarda Florestál Na’in-184

Published

on

Hatutan.com, (10 Juñu 2022), Díli-Comissão Anti Corrupção (CAC), Sesta (10/06/2022), tuku 09:59 Otl, tun direta  halo vizita no inspesaun “urjente” bá Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) iha Diresaun Jerál Floresta, Café e Planta Industriais (DGFCPI) iha Caicoli, Díli, hodi haree direta prosesu sira kona-bá rekrutamentu bá guarda florestál sira, ne’ebé mak deskonfia iha indikasaun bá krime nepotizmu no abuzu bá podér.

CAC tun direta halo vizita no inspesaun “urjente” bá Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) iha Diresaun Jerál Floresta, Café e Planta Industriais (DGFCPI), Caicoli, Díli, 10 Juñu 2022. Foto/Hatutan.com

Adjuntu Komisáriu CAC bá Asuntu Prevensaun no Sensibilizasaun, Luis de Oliveira Sampaio, hateten CAC hamutuk ho Comissão da Função Pública (CFP), Provedória dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ), halo vizita bá iha Diresaun Jerál Floresta, Kafé no Planta Industriais ne’e, tanba simu keixa lamentasaun no insatisfasaun hosi sidadaun sira balu ne’ebé mak konkorre hotu iha prosesu vaga maibé la admetidu.    

“Hanesan ohin ita-boot sira hotu akompaña, rona rasik deklarasaun hosi señór diretór jerál nian, depois ita halo koordenasaun, ita aprezenta preokupasaun sira ne’e, ho dadus ne’ebé ita hatudu bá señór diretór jerál, ho mós karta korrespondénsia ne’ebé ita halo, señór diretór jerál sira ho ekipa prepara resposta ho dokumentu ne’ebé ita presiza atu hetan asesu, atu estuda, avalia, atu kompara ka verifika fali ho lamentasaun sira hosi aplikante sira ne’ebé la satisfás ho prosesu,” Adjuntu Komisáriu CAC, Luis de Oliveira Sampaio, informa ba jornalista sira iha Diresaun Jerál Florestas, Kafé no Plantas Industriais, Caicoli, Díli.

Adjuntu CAC dehan, normálmente, iha prosesu ne’ebé de’it, kestaun balu bele iha erru umanu, liu-liu liga ho prosedimentu sira balu bele akontese, maibé sira tenke prova. Maibé, iha kontestasaun no alegasaun sira hanesan ne’e, tenke hatán liuhosi prova, katak prosesu ne’e la’o hanesan ne’e, no konklui mak to’o iha faze ida-ne’e.

Advertisement

“Tanba iha kontestasaun, ne’e mak ita husu, ami rona informasaun hanesan ne’e, ohin ita mai ko’alia para sira re-konsidera, atu labele avansa ba prosesu seluk. Ita rona, sira konsidera ita-nia pedidu, atu suspende rezultadu selebrasaun. Infelizmente, selebrasaun halo tiha ona,” Adjuntu CAC, Luis Oliveira hateten. 

CAC sei estuda, haree no halo analiza bá dokumentu sira kona-bá prosesu rekrutamentu nian. Bainhira rezultadu ikus mak deskobre katak, lamentasaun sira hosi kandidatu hirak ne’e mak loos, CAC sei orienta atu hapara tiha kandidatu sira balu ne’ebé selesionadu tanba iha indikasaun nepotizmu. 

“Ita sei husu atu sira mak la tuir duni, la elejível, labele liu duni. Sira ne’ebé mak manán, manán ho dignidade, no sira manán tanba méritu, sira nia kualifikasaun. Sira ne’ebé lakon mós, lakon ho satisfasaun, tanba nia parese labele to’o duni iha ne’ebá, tanba nia valór la to’o,” Luis de Oliveira Sampaio esplika.

Iha prosesu sira ba analiza dadus nian mak CAC deskobre katak, laiha irregularidade ruma mak mosu durante prosesu selesaun ne’e, sei kontinua avansa fali ho dalan seluk, atu nune’e, bele haree fila-fali tanba rezultadu sira tenke la’o tuir dokumentu ne’e maka iha, hafoin halo konkluzaun atu bá ne’ebé.

CAC tun direta halo vizita no inspesaun “urjente” bá Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) iha Diresaun Jerál Floresta, Café e Planta Industriais (DGFCPI), Caicoli, Díli, 10 Juñu 2022. Foto/Hatutan.com

Hatán kona-bá bainhira mak CAC sei fó fila-fali rezultadu ba Diresaun Jerál Floresta, Kafé no Planta Industriais atu nia servisu bá oin, Luis de Oliveira dehan, dokumentu sira ne’e barak tebes no CAC nia servisu la’ós de’it bá kazu ida-ne’e, maibé promete sei fó tempu ida razoavel.

“Sé ida ne’e urjente uitoan, tanba prosesu sira tenke la’o, ekipa sira tenke servisu lalais, para fó fali rezultadu mai. No rezultadu ne’e hatudu afavór ba reklamasaun siran ne’e ka, ou afavór ba prosesu ne’ebé mak la’o tiha. Entaun, ida ne’e mak ita sei haree, mais ida ne’e sei la’o iha tempu razoavel,” Luis de Oliveira Sampaio hateten.

Advertisement

Iha fatin hanesan, Diretór Jerál Floresta, Café e Planta Industriais (DGFCPI), Raimundo Mau, aseita ho rekomendasaun ka hanoin sira hosi CAC ho CFP nian ne’ebé husu atu suspende ka hapara lai kontratu omologasaun bá guarda sira ne’e liuhosi trava sira nia saláriu.

“Tuir ami nia oráriu, ami selebra duni kontratu ho sira ne’ebé maka susesu liuhosi prosesu ida ne’e. maibé, rona mós tetu hosi funsaun públika, no mós hosi CAC, no ami trava prosesu omologasaun ba iha kontratu, hodi fó biban bai ha prosesu ida ne’e, hodi ikus mai iha klareza bai ha públiku, atu nune’e parte hotu-hotu laiha ida maka sente la trata ho dignu iha prosesu  ida ne’e, no sira ne’ebé mak atu ba servisu mós, ba servisu ho laran ne’ebé maka kmaan,” Diretór Jerál Florestas, Café e Planta Industriais, Raimundo Mau, hateten.

Raimundu Mau dehan, sira sei koopera, hodi servisu hamutuk ho CAC, CFP, atu haree hikas fila-fali, dokumentu sira ne’ebé mak iha, no iha iregularidade balu ne’ebé mak karik akontese, sira mós nakloke ba iha suspensaun ba iha dokumentu balu ne’ebé maka karik deskobre irregularidade.

“Ha’u nia hakuak boot bá ha’u joven feto, ho mane sira hotu ne’ebé maka partisipa iha prosesu rekrutamentu ida-ne’e, liu-liu bá sira ne’ebé seidauk konsege susesu iha oportunidade ida-ne’e, no ami respeita tebes bá ita-boot sira hotu nia lamentasaun,” Raimundo hateten.

Raimundo Mau afirma katak, durante prosesu rekrutamentu ne’e, garante buat hotu la’o ho transparénsia no justu, tanba hanesan servidór estadu, sira sempre promove oportunidade igual ba ema no timoroan hothotu.

Advertisement

“Erru ruma karik akontese teknikamente, ka administrativamente, ami nakloke, mais ami koko atu halo, saida maka tuir ami nia konsiénsia, tenke trata, tenke servi di’ak ba iha sidadaun Timor-Leste ninian,” Raimundo Mau afirma.

Kandidatu hamutuk na’in-184 ne’ebé selesionadu no asina ona kontratu ne’e, kompostu hosi Membru Korpu Guarda Floestál na’in-180, no na’in-haat (4) koloka nu’udár jestór ba área sira protejida nian.

“Kandidatu sira ne’ebé maka susesu, bainhira ita selebra ona kontratu finál ho sira, depois prosesu ida ne’e hotu, ita sei destaka sira ba iha postu administrativu hothotu, liu-liu ba área sira ne’ebé mak poténsia tebes iha área floresta, no mós área ne’ebé maka risku, presaun ba iha utilizasaun produtu floresta ninian, iha territóriu tomak, Ataúro ho Oé-Cusse hotu,” Raimundo Mau esplika tenik.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

 

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Sidadaun Xina Ida Ne’ebé Deskonfia Falsifika Pasaporte Hetan TIR

Published

on

Hatutan.com, (27 Marsu 2024), Díli-Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID), liuhosi Juiz Singulár Afonso Carmona, Kuarta (27/03/2024), deside medida koasaun Termu identidade rezidénsia (TIR) bá arguido ho inisiál ZL nu’udár sidadaun estranjeiru ho nasionalidade Xina tanba deskonfia halo falsifikasaun bá dokumentu pasaporte.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Kazu Beto, MP Alega Krime Rua Hasoru Arguido Na’in-8, no Na’in-2 bá Ona Prizaun Preventiva

Published

on

Hatutan.com, (27 Marsu 2024), Díli-Tribunal Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID), Kuarta (27/03/2024), hala’o Primeiru Interrogatóriu Judisiál hasoru arguido na’in-ualu (8)  ho inisial JGL, ZM, EX, AG, LUX, FCG, JS, RC, tanba deskonfia nu’udár autór prinsipál bá kazu konfrontu iha área Betó Leste, Sábadu 24 fulan-Marsu 2024.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Sidadaun Xina Ida Submete Bá Primeiru Interrogatóriu Tanba Halo Falsifikasaun Pasaporte

Published

on

Hatutan.com, (27 Marsu 2024), Díli-Sidadaun estranjeiru ida ho nasionalidade Xina ho inisiál ZL,  Kuarta (27/03/2024), hale’u tuku 15:00 Otl, submete bá Primeiru Interrogatóriu Judisiál iha Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID) tanba deskonfia envolve iha krime falsifikasaun dokumentu pasaporte ne’ebé durante ne’e utiliza hodi buka serbisu no hela iha Timor.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending