Connect with us
Pakote Ahi

Saúde

Austrália Apoia Tan Laboratóriu Molekular Veterinária

Published

on

Hatutan.com, (17 Juñu 2022), Díli- Governu Austrália oferese tan laboratóriu  molekulár veterinária bá Ministériu Agrikultura no Peska (MAP), Diresaun Nasional Veterinária, atu bele halo diagnostika moras bá animal sira iha Timor-Leste.

Embaixadór Austrália mai Timor-Leste, Bill Costello, konversa hela ho funsionáriu MAP. Foto/Hatutan.com

Diretór Jeran Pekuaria no Veterinaria MAP, Domingos Gusmão hateten, apoiu ne’e  bele mellora di’ak liután kualidade atendimentu no detensaun moras bá animal iha Timor-Leste no pasu ida pozitivu atu bele mós reduz ka kombate kauza animal mate tamba moras.

Nia afirma antes ne’e Timor-Leste iha duni laboratoriu veterináriu ne’ebé Governu Austrália apoiu iha 2011, maibé tamba iha difikuldade balun nune’e amostra barak liu haruka bá iha li’ur hanesan Indonézia no Austrália rasik hodi halo verifikasaun no diagnostika.

 “Agora bá oin ita la presiza ona lori amostra bá rai-li’ur no iha ita-nia laboratoriu foun ne’e rasik iha de’it  minutu 15 nia laran bele deteta ona moras saida-saida mak mosu bá animal sira,” Domingos Gusmão hateten.

Advertisement

Laboratóriu molekular veterinaria ne’ebé oras ne’e estabelese iha Timor-Leste adapta sistema teknolojia ne’ebé avansadu, nune’e bele fasilita detensaun sedu bá moras animal liu husi amostra ne’ebé ekipa tekniku sira deteta no rekolla iha terrenu.

 Iha laboratoriu ne’e tekniku sira bele identifika mós moras bá animal sira ne’ebé lori risku bá ema nia moris no moras animal sira ne’e tama iha kategoria perigu ka la perigu.

Iha laboratoriu veterinaria ne’e mos bele tulun halo bio seguransa bá na’in hakiak animal sira liu husi rezultadu teste sira bele hanorin no sai nu’udár mata-dalan ida atu animal na’in ka hakuak na’in animal sira bele seguru no halo protesaun ba sira nia animal.

Iha fatin hanesan Embaixadór Austrália mai Timor-Leste, Bill Costello hateten, Timor-Leste no Austrália servisu hamutuk desde tinan 20 nia laran ona no hanesan nasaun viziñu fó mós importánsia bá bio seguransa iha área pekuáriu no veterinária.

Durante époka naruk Austrália liu husi programa agrikultura suporta ona  servisu saúde animal iha Timor-Leste hamutuk ho parseiru sira hodi dezenvolve planu sira bá mellora servisu saúde animal iha Timor -Leste.

Advertisement

“Ba dezenvolvimentu no kapasidade laboratotiu molekular veterinária ne’e mézmu ki’ik, maibé ne’e ho sentidu boot tebes atu ajuda dezenvolve kapasidade laboratoriu veterinariu iha Timor para halo teste diagnostika hodi prevene moras animal,” Bill Costello hateten.

Embaixador ne’e mos agradese ba parte hotu ne’ebé involve direita hodi dezeña konstrusaun bá laboratóriu molekular veterinária nian no deseju susesu ba veterinaria Timor Leste.

Laboratoriu molekular veterinaria ne’e bele deteta moras sira Leptospitosis, Filariasis, rabies, salmonellosis no Flu burung ne’ebé sempre ataka animal hanesan manu, karau, fahi, bibi no seluk tan.

Atu fó hanoin de’it katak desde tinan 2011 to’o oras ne’e Timor Lestre hasai ona amostra bá animal hamutu 26.000 ne’ebé variozu hanesan metas sira kauza husi parasita, bakteriolojia, serolojia inklui mós moras sira seluk ne’ebé familiar ona iha komunidade nia-leet hanesan flu burung.

Jornaslista: Vito Salvador

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Saúde

Sali-Magu Hatama Tan Ai-Moruk Item 11 no Reagentes Item 118

Published

on

Hatutan.com, (24 Abríl 2024), Díli—Empreza nasionál Sali-Magu Unipessoal Lda, daudaun ne’e, hatama tan ai-moruk item 11 no produtu reagentes item 118 hodi kumpre dever kontratu ho Ministériu Saúde hodi fornese produtu farmaséutika no produtu medikamentu bá Institutu Nasionál Farmásia no Produtu Médiku (INFPM).

(more…)

Kontinua Le'e

Saúde

Kazu 64 iha RAEOA Posibilidade Afeta bá Moras Rabies

Published

on

Hatutan.com, (09 Abríl 2024), Díli-Hosi fulan-Setembru 2023  to’o fulan-Abríl 2024 Ministériu Saúde rejista  kazu 64 asu tata iha Rejiaun Administrativu Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) no posibilidade afeta bá moras rabies.

(more…)

Kontinua Le'e

Saúde

PN Sei Bolu Ministra Saúde no MAPPF Hodi Diskute Medida Kombate Virus Rabies

Published

on

Hatutan.com, (05 Abríl  2024), Díli– Parlamentu Nasionál (PN), Tersa semana oin, (09/04/2024), bolu Ministra Saúde, Élia A.A dos Reis Amaral  no Ministru Agrikultura Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Marcos da Crus, hodi halo diskusaun kona-bá medida sira kombate virus Rabies ne’ebé agora daudaun mosu iha Rejiaun Admistrativu Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending