Connect with us
Pakote Ahi

Polítika

KM Aprova Projetu Dekretu-Lei ba Alterasaun Orgánika PNTL

Published

on

Hatutan.com, (13 Jullu 2022), Díli—Konsellu Ministru (KM) aprova ona projetu Dekretu-Lei ne’ebé halo alterasaun ba Orgánika Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) nian.

Reuniaun Konsellu Ministru (KM). Foto/Média MJ.

“Projetu hosi Dekretu-Lei ida-ne’e sai ona hanesan objetu deliberasaun iha Konsellu Ministru nian iha loron 25 fulan-maiu tinan 2022, maibé iha alterasaun balun iha faze redasaun finál nian, presiza submete ba deliberasaun foun,” Hatutan.com sita komunikadu, Kuarta (13/07/2022).

Lee Mós: Ministru Na’in-Tolu Sei Akompaña Ramos-Horta ba Indonézia

Konsellu Ministru mós aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Defeza, Filomeno da Paixão de Jesus, kona-bá Estatutu Orgániku Unidade Falintil nian, hodi estabelese ninia estrutura no atribuisaun.

Advertisement

Unidade Falintil ne’e, integra ona iha estrutura sentrál FALINTIL-Forsas Defeza Timor-Leste, hanesan Unidade Operasaun Espesiál ida. Ninia misaun prinsipál maka atu forma militár sira iha área espesífika operasaun espesiál nian no hodi prepara Forsa Operasaun Espesiál ida.

Forsa Operasaun Espesiál ida mak unidade operasionál efetivu reduzidu ida, espesialmente organiza no harii pesoál espesialmente selesionadu, treinadu no ekipadu hodi hala’o sob kondisaun fízika no psikolojikamente eziste iha kumprimentu misaun nian ne’ebé ezije téknika no atuasaun ne’ebé la konvensionál.

Konsellu Ministru mós aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria, José Lucas do Carmo da Silva, ba kriasaun Sosiedade Anónima Kapitál Públiku sira JESPIN – Jestaun Parke Industriál, SA. Ho objetivu ba promosaun atividade inisiativa privada iha setór industriál, Governu hakarak atu kria sosiedade anónima kapitál públiku ne’e, ne’ebé sei responsavel ba promosaun, instalasaun no jestaun parke industriál.

Konsellu Ministrus mós aprova ona Rezolusaun Governu, ne’ebé ida aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu, José Maria dos Reis, atu kria Komisaun Interministeriál Koordenadora Kriasaun Laboratóriu Nasionál Enjeñaria Timor-Leste, ho responsabilidade atu aprezenta ba Konsellu Ministrus, iha prazu fulan tolu, Planu Diretór Kriasaun Laboratóriu Nasionál Enjeñaria Timor-Leste. Komisaun ne’e, prezide husi Vise-Primeiru-Ministru, no mós kompostu husi Ministru Obras Públikas no husi Ministru Ensinu Superiór, Siensia no Kultura.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, kona-ba Misaun apoiu ba prosesu resensiamentu eleitorál Giné-Bisau nian tinan 2022. Rezolusaun Governu nian ne’e aprova hodi nomeia Lino de Jesus Torrezão hanesan Reprezentante Espesiál Governu Timor-Leste nian hamutuk ho Governu Giné-Bisau hodi prosesu ba identifikasaun kona-ba nesesidade husi Estadu ida-ne’e ba realizasaun eleisaun livre no justu, iha loron 18 fulan-dezembru tinan 2022 oinmai.

Advertisement

Konsellu Ministrus autoriza Ministru Agrikultura no Peskas hodi asina memorandu entendimentu kona-ba kooperasaun agríkola ho Ministériu Agrikultura no Peskas Indonézia nian, ho objetivu atu haluan kuadru ezistente kooperasaun bilaterál setór agríkola, inklui área téknika no sientifika sira.

Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria, José Lucas do Carmo da Silva, simu autorizasaun husi Konsellu Ministrus hodi asina memorandu entendimentu rua ho Governu Indonézia, ida iha área komérsiu nian no ida seluk kona-ba padronizasaun, avaliasaun konformidade no metrolojia.

Konsellu Ministrus autoriza Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agustinho da Silva, hodi asina memorandu entendimentu ida ho Ministériu Transporte Repúblika Indonézia nian kona-ba Movimentu Transfronteirisu Autokaru Komersiál.

Memorandu ida ne’e atu apoia komérsiu transfronteirisu no kooperasaun entre nasaun rua ne’e, ne’ebé permite hodi promove, dezenvolve no reforsa komérsiu, investimentu, turizmu no interkámbiu kulturál entre nasaun rua ne’e, liuhusi estabelesimentu sistema transporte integradu ida no efisiente neébé sei aptu hodi insentiva kreximentu no dezenvolvimentu ekonómiku iha Timor-Leste, maske hanesan ho benefísiu ba Indonézia.

Ministru Transporte no Komunikasaun simu autorizasaun husi Konsellu Ministrus hodi asina memorandu entendimentu entre ninia ministériu no Ajénsia Meteorolojia, Klimatolojia no Jeofízika Repúblika Indonézia kona-ba kooperasaun iha domíniu meteorolojia, klimatolojia no jeofízika.

Advertisement

Parseria ne’e prevee iha memorandu ida-ne’e, atu apoiu dezenvolvimentu meteorolojia, klimatolojia no jeofízika, setór importante ba Timor-Leste, liuliu iha área sira hanesan kalibrasaun ekipamentu meteorolojia no sismolójiku no kapasitasaun rekursu umanu sira.

Konsellu Ministrus autoriza Ministru Transporte no Komunikasaun, hodi asina memorandu entendimentu ida ho Ministériu Komunikasaun no Informátika Repúblika Indonézia, ba kooperasaun iha domíniu komunikasaun no informátika. Haluan no hadi’a setór komunikasaun no informátika implika kolaborasaun ho nasaun sira seluk hodi nune’e, ho forma ida ne’ebé proativa no asertiva, sira rua bele aumenta ninia efikásia atuasaun interna no esterna no iha sentidu ida-ne’e presiza atu estabelese baze koordenasaun no kooperasaun bilaterál iha kampu komunikasaun no informátika.

Konsellu Ministrus mós aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, Longuinhos dos Santos, kona-ba medida apoiu dezlokasaun estudante timoroan iha frekuénsia iha ensinu superiór estranjeiru hodi fila fali mai Timor-Leste ka hodi sai ba estranjeiru iha situasaun pandemia, epidemia, dezastre naturál ka katástrofe, moras todan ka konflitu armadu. Ho aprovasaun diploma ida ne’e nian, haree ba situasaun sira ne’ebé akontese, Estadu sei fasilita viajen ne’ebé presiza hodi estudante sira ho nasionalidade timoroan ne’ebé ativa frekuente hela ensinu superiór iha estranjeiru iha instituisaun ensinu superiór ne’ebé hetan akreditasaun bele fila mai Timor-Leste, ka sai ba fatin ne’ebé sira sei frekuente sira nia estudu iha ensinu superiór. Estadu sei selu viajen liuhusi transporte aéreu, marítimu ka rodoviáriu estudante nian durante ninia dezlokasaun filafali ka sai husi timor-Leste no mós alojamentu ka hela temporária iha ne’ebé provoka evakuasaun, kuarantena ka realizasaun tratamentu médiku ka ospitál.

Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, hetan autorizasaun hodi asina akordu projetu ho Ajénsia Kooperasaun Internasionál Koreia (KOIKA),” ba dezwenvolvimentu projetu “YEES – Youth Employment and Entrepreneurship Skills (kompeténsia empreendedorismo no empregu ba juvendtude). Tuir memorandu Repúblika Koreia sei realiza kontribuisaun finanseira dolar millaun neen, atus-rua, hodi finansia dezenvolvimentu joven sira iha obstensaun abilidade, kompeténsia no koñesimentu ba empregadu, oferese servisu disponivel sira hodi fornese suporte holístiku iha aumentu empregabilidade no ajuda joven sira hodi hahú no haluan sira nia negósiu sira.

Projetu ne’e sei iha durasaun tinan neen, husi tinan 2022 to’o 2027 no sei implementa iha munisípiu haat, Dili, Baukau, Ermera no Likisa.

Advertisement

Aprova mós projetu Dekretu-Lei ne’ebé atu halo alterasaun daruak ba Dekretu-Lei nu. 26/2021, loron 26 fulan-novembru, ne’ebé altera ona husi Dekretu-Lei nu. 12/2022, loron 17 fulan-marsu, kona-ba medida ezesionál no temporária sira vijilánsia sanitária nian hodi hatán ba pandemia moras COVID-19. Ho alterasaun ne’e, medida ezersionál sira sei prolonga to’o loron 13 fulan-novembru tinan 2022.

Ikusliu, Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria, Lucas do Carmo da Silva, hanesan Autoridade Nasionál ba Espo Dubai tinan 2020 (ANED-TL) no Koordenadór-Jerál ba Espo Dubai tinan 2020, Manuel Vong, halo aprezentasaun ba Konsellu Ministrus kona-ba rezultadu partisipasaun Timor-Leste iha Espo Dubai tinan 2020. Pavillaun Timor-Leste, iha espozisaun mundiál dahuluk hala’o iha médiu oriente, ho vizitante liu ema rihun 340. hahú husi loron 1 fulan-outubru to’o loron 31 fulan-marsu tinan 2022. Durante períodu ne’e realiza ona asaun promosaun no marketing investimentu oin-oin iha Timor-Leste, iha área sira turizmu no ospitalidade, agrikultura no peska, konetividade, lojístika no transporte no petróleu, gás no minerál. Hala’o mós palestra no enkontru ho governante médiu oriente nian no reprezentante sira setór privadu nian.

Durante eventu ne’e, asina mós akordu ida servisu áereu nian sira ho Governu Eminadus Arábes Unidus.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

PN-MNEK Diskute Lei Protokolu Estadu

Published

on

Hatutan.com, (18 Abríl 2024), Díli—Parlamentu Nasionál (PN), liuhosi Komisaun B ne’ebé trata asuntu Negósiu Estrajeiru Defeza no Seguransa halo audiénsia ho Ministeriru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), hodi halo diskusaun bá Projetu Lei Númeuru 7/VI (1°) Protokulu Estadu.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Xefe Estadu Kontente Tribunál Rekursu Absolve “Kalohan” Hosi Pena Efetivu Tinan Lima

Published

on

Hatutan.com, (18 Abríl 2024), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta kontente no parabeniza Tribunál Rekursu (TR) ne’ebé liberta António da Conceição “Kalohan” hosi pena prizaun efetivu tinan lima ne’ebé fó hosi Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID).

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Ramos-Horta Kondena Membru PCIC Husu Osan, Laiha Baze Legál bá Fuzitivu Teves Hetan Azilu Polítiku iha TL

Published

on

Hatutan.com, (18 Abríl 2024), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta kondena aktu membru Polísia Cientifica Investigação Criminal (PCIC) ne’ebé husu osan bá fuzitivu Arnolf Teves Jr nia oan mane tanba ida-ne’e hamonu dignidade instituisaun no perigozu.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending