Hatutan.com, (19 Jullu 2022), Jakarta- Timor-Leste ho Repúblika Indonézia estabelese tan akordu kooperasaun iha setór agrikultura, komunikasaun, transporte no komérsiu.
Lee Mós : Horta ho Jokowi Kuda Ai-oan Gaharu iha Palásiu Prezidensiál Bogor

Prezidente Repúblika Indonézia, Joko Widodo simu Prezidente Repúblika Timor-Leste, José Ramos-Horta iha Palásiu Prezidensiál, Bogor, Tersa (19/07/2022). Foto/Media GPR
Timor-Leste ho Indonézia asina nota entendimentu iha setór agrikultura, movimentu transporte ka bis iha fronteira, estandardizasaun ho nia metodolojia no kooperasaun tékniku iha setór komérsiu nian.
“Timor-Leste ho Indonézia iha kompromisu reforsa kooperasaun ekonomia,” Prezidente Repúblika Indonézia, Joko Widodo hateten iha ámbitu simu vizita delegasaun Prezidente Repúblika Timor-Leste, José Ramos-Horta iha Palásiu Prezidensiál, Bogor, Tersa (19/07/2022).
Jokowi afirma akordu primeiru kona-bá oinsá haforsa komérsiu entre rai rua hodi haree bá dezenvolvimentu relasaun ne’ebé pozitivu tebetebes. Ho nune’e, Jokowi fiar metin katak relasaun komérsiu rai rua ne’e sei forte liután.
Akordu daruak nian kona-bá reforsa konektividade terrestre, inklui ligasaun marítima nian. Nune’e, iha área rai-maran nian, Jokowi iha esperansa boot katak lansamentu operasaun bus ho rute Kupaun-Díli tenke hala’o ona.
“Bá ligasaun marítima nian, ha’u haree importante atu loke rute operasaun ró husi Kupaun-Díli no Darwin,” Jokowi hateten.
Akordu datoluk atu reforsa dezenvolvimentu infraestrutura iha liña fronteira rai-maran. Nune’e, Jokowi espera dezenvolvimentu PLBN Napan sei finaliza tinan ne’e.
“Ha’u mós esforsu atu dudu joint border committee funsiona fila fali,” Jokowi haktuir hodi dehan tan katak empreza estatál sira Indonézia nian atu hola parte ativu iha dezenvolvimentu Timor-Leste, inklui iha área infraestrutura.

Prezidente Repúblika Indonézia, Joko Widodo simu Prezidente Repúblika Timor-Leste, José Ramos-Horta iha Palásiu Prezidensiál, Bogor, Tersa (19/07/2022). Foto/Media GPR
Jokowi esforsu hela atu nasaun rua finaliza lalais bilateral investment treaty. Valor investimentu Indonézia nian iha Timor-Leste atinje ona millaun $818, liuliu iha setór instituisaun finanseira (banku), mina ho gas, no telekomunikasaun.
Jokowi hatutan, nia parte mós ko’alia ho Timor-Leste kona-bá asuntu sira relasiona ho negosiasaun fronteira terrestre Timor-Leste ho Indonézia.
“Ha’u subliña importánsia nasaun rua atu finaliza segmentu rua fronteira terrestre ne’ebé pendente hela maka hanesan segmentu Noelbesi Citrana ho segmentu Bidjael Sunan Oben,” Jokowi tenik.
Oportunidade ne’e, Presidente Repúblika Timor-Leste, José Ramos-Horta hato’o nia agradesimentu bá kooperasaun sira ne’ebé estabelese ona ho di’ak tebes durante ne’e.
Lori povu Timor-Leste nia ran, Ramos-Horta hato’o apresiasaun boot bá kolaborasaun no apoiu hotu husi Indonézia iha prosesu dezenvolvimentu, inklui apoiu iha setór edukasaun hodi hasa’e rekursu umanu Timoroan sira-nian.
Ramos-Horta afirma katak Timor-Leste ho Indonézia sei kontinua haforsa relasaun amizade ida ne’e iha setór hotu-hotu, inklui setór ekonomia.
“Ami espera katak Indonézia bele apoia ami nia adezaun ASEAN bainhira Indonézia lidera organizasaun nasaun sira Sudeste Aziátiku,” Ramos-Horta hateten.
Jornalista : Vito Salvador