Connect with us
Pakote Ahi

Saúde

Governu-SAMES Tenke Iha Ona Planu Hodi Prodús Rasik Ai-moruk iha Futuru

Published

on

Hatutan.com, (01 Agostu 2022), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta dezafia Governu liu hosi Serbisu Autónomu Medikamentu no Ekipamentu Saúde Institutu Públiku (SAMES,I.P) hodi hahú iha ona planu, nune’e bele halo produsaun rasik ba ai-moruk iha futuru.

Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta hala’o vizita ba Sentru Armazén Serbisu Autónomu Medikamentu no Ekipamentu Saúde Institutu Públiku (SAMES,I.P), iha Kampung Alor, Díli, Segunda (01/08/2022). Foto/Hatutan.com.

“SAMES I.P tenke halo esforsu hotu-hotu, nune’e Timor Leste tenke buka meius atu loke fábrika medikamentu ho klaru katak, tenke deside ida ne’ebé sei halo duni hodi manán konfiansa ho padraun internasionál hanesan Kuba no Uniaun Europeia nian. Tanba iha tinan 20 ikus ne’e Timor Leste totalmente depedente ba importasaun no sai sujeitu ba problema sira ne’e iha mundu,” Ramos-Horta hateten bainhira vizita direta armazén sentrál SAMES iha Kampung Alor, Díli, Segunda (01/08/2022).

Lee Mós: SIKN Deteta Kompañia Importadór Ai-moruk Mai SAMES La Tuir Kontratu

Xefe Estadu nia vizita ne’e ho objetivu atu rona informasaun no difikuldade ne’ebé SAMES I.P iha, bainhira iha difikuldade ruma bele fó hanoin ba Governu tanba kestaun hirak ne’e governu mak hatene, no klaru katak Prezidente Repúblika la’ós de’it atu rona, maibé bele husu ba governu no Parlamentu Nasionál atu tau osan hodi mellora servisu iha SAMES liuliu kona-bá difikuldade falta estoke ai-moruk.

Advertisement

“Ha’u mai iha SAMES atu rona de’it, nu’udár líder ida hakarak informadu ho situasaun real iha instituisaun governu nian ida. Prezidente Repúblika iha kompeténsia atu ko’alia ho governu oinsá tau matan ba instituisaun sira ne’ebé hola papél importante ba sidadaun sira nia vida,” Ramos-Horta hateten.

Setór saúde, edukasaun no agrukultura inklui seguransa alimentár importante tebtebes tanba sei labele halo tratamentu  ba ema nia saúde ho de’it medikamentu maibé tenke ho mós koñesimentu no ai-han tanba setór hirak ne’e enterligadu.

Nia fó Korazen ba ema hotu ne’ebé haknar an iha SAMES atu servisu ho dedikasaun, enkuantu seitór saúde no medikamentu iha sira nia liman no governu nia liman.

“Tanba ne’e, tenke mellora servisu sira iha SAMES atu Timor Leste nunka falta estoke medikamentu esensiál ne’ebé presiza,” nia husu.

Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta hala’o vizita ba Sentru Armazén Serbisu Autónomu Medikamentu no Ekipamentu Saúde Institutu Públiku (SAMES,I.P), iha Kampung Alor, Díli, Segunda (01/08/2022). Foto/Hatutan.com.

Ramos-Horta rekoñese katak, dala ruma situasaun difísil iha mundu no problema transporte bele difikulta mós problema medikamentu, tanba laiha medikamentu ida nia validade ne’e naruk tebtebes tanba ne’e komplikadu tebes atu halo jestaun ba medikamentu iha armazén, tanba ne’e uluk kedan iha hanoin atu Timor Leste iha fábrika rasik ba medikamentu hodi la depebde ba medikamentu husi li’ur.

Iha fatin hanesan Vise Ministru Saúde, Bonifácio Maucoli agradese ba Xefe Estadu nia disponibilidade tomak hodi vizita eskritóriu servisu sentrál SAMES no fó parabens tanba nu’udár Xefe Estadu dahuluk ne’ebé mai halo vizita iha SAMES I.P.

Advertisement

Planu estratéjiku setór saúde edisaun II 2021-2030 hatuur ona ho lema ‘Populasaun Timor Leste saudável iha Timor Leste ida ne’ebé saudável’ no Ministériu Saúde iha kompromisiu atu mellora prestasaun no asisténsia kuidadu saúde ba iha teritóriu laran tomak no espesiál atensaun ba área remota no kamada populasaun ne’ebé dezfavorisidu tuir prinsipiu inkluzaun, ekuidadu, difisiénsia no kualidade ba ema hotu-hotu.

Atu bele ekuidadu tenke ekilibru ba iha fasilidade infraestrutura, Rekursu Humanus, rekursu finanseiru, medikamentu no ekipamentu médiku no naun médiku ne’ebé presiza atu bele providénsia asisténsia saúde ho dignu, professionál tuir padraun ne’ebé ba komunidade.

“Sistema nasionál saúde presiza iha dezempeñu ba servisu lojistika, farmasiotika ho autonomia adekuada, kompetente no efisiente hodi garante abastesionamentu ba medikamentu no ekipamentu saúde inkui médiku ho kualidade ba institutusaun no prestasaun saúde iha nivél teritóriu tomak ligadu ho kuidadu tersiariu, sekundáriu no primáriu,” Bonifacio Maucoli hateten.

Governu Timor Leste liu hosi Dekretu Lei númeru 18/2015, 24 Juñu estabelese SAMES hodi prosede ba institutusaun públika dotadu ho autonomia, administrativa, finanseira no patrimóniu rasik hodi bele responsabiliza ba produsaun importasaun armajenamentu no produtu farmasiotiku no ekipamentu saúde ba sistema nasionál.

Liu hosi diploma Ministeriál númeru 36/2020, 8 Outubru nu’udár primeiru alterasaun ba diploma Ministeriál númeru 21/2016, 9 Marsu ne’ebé estabelese regulamentu ba SAMES.

Advertisement

Funsionamentu nu’udár empreza públika ka instituisaun públika nafatin enfrenta dezafiu partikularmente ligadu ba rekursu finanseiru, rekursu humanus, produsaun no importasaun to’o agora SAMES seidauk iha kapasidade atu halo produsaun ba produtu farmasiotiku ne’e rasik iha Timor Leste no enfrenta difikuldade iha importasaun tanba SAMES depende totalmente ba produsaun medikamentu no produtu farmasiotiku hosi rai li’ur liu hosi prosesu jestaun no aprovizonametu ne’ebé dala ruma akontese stoke out iha armajen SAMES sentrál, rejionál, no mós nível prestasaun sira.

“Ho situasaun ne’e obriga SAMES no MS tenke buka meiu slternativu atu prienxe nesesidade farmasiotiku no medikamentu iha nível kuidadu primáriu, sekundária no terseiáriu liu-liu liga ba iha armajenamentu no distribuisaun,” nia haktuir.

Oras-ne’e daudaun SAMES estabelese mós armazén rejionál tolu hanesan armazén Baucau, Maliana no Ainaro.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Saúde

PN husu Governu Halo Prevensaun Urjente Hasoru Virus Rabies iha RAEOA

Published

on

Hatutan.com, (25 Marsu 2024), Díli– Parlamentu Nasionál  (PN) husu Governu liuhosi Ministériu Saúde atu foti medida urjente hodi halo prevensaun bá virus Rabies (asu bulak) ne’ebé mak agora daudaun hahú espella ona iha Rejiaun Administrativu Espesial Oe-cusse Ambeno (RAEOA).

(more…)

Kontinua Le'e

Saúde

Ema ho HIV/SIDA 400-resin Halai hosi Tratamentu

Published

on

Hatutan.com, (19 Marsu 2024), DíliPasiente Human Immunodeficiency Virus no Acquired Immune Deficiency (HIV/SIDA, sigla portugés) hamutuk 400-resin halai hosi tratamentu saúde.

(more…)

Kontinua Le'e

Saúde

Stock Out Ai-Moruk iha INFPM Hela 26% no HNGV 13%

Published

on

Hatutan.com, (12 Marsu 2024), Díli-Ministériu Saúde (MS) liuhosi Ekipa Integradu Saúde (EIS), Tersa (12/03/2024),  atualiza stock out ai-moruk ne’ebé dadaun ne’e eziste iha armájen Institutu Nasionál Farmásia no Produtu Médikus (INFPM) hela porsentu 26 (26%), no iha Hospitál Nacional Guido Valadáres (HNGV) ho pursentu 13 (13%).

(more…)

Kontinua Le'e

Trending