Connect with us
Pakote Ahi

Polítika

Governu Aprova Proposta Alterasaun Lei Eleitorál ba Parlamentu Nasionál

Published

on

Hatutan.com, (03 Agostu 2022), Díli—Governu liuhosi reuniaun konsellu ministru, iha tersa, 03 agostu 2022 ne’e, aprova ona proposta alterasaun dalimak kona-bá lei númeru 6/2006, loron 28 fulan-dezenbru, ne’ebé aprova Lei Eleitóral ba Parlamentu Nasionál.

Reuniaun KM. Foto/media KM.

Propósta alterasaun ba lei ne’e, aprezenta hosi Ministru Administrasaun Estatál (MAE), Miguel Pereira de Carvalho, durante sorumutu Konsellu Ministru, iha Palásiu Governu, Díli.

Lee Mós: KM Aprova Projetu Dekretu-Lei ba Alterasaun Orgánika PNTL

Projetu ne’e, hakarak atu introdús iha Lei Eleitorál ba Parlamentu Nasionál inovasaun sira ne’ebé introdús ona iha tinan 2011 iha Lei Eleitorál ba Prezidente Repúblika, hodi mantein armonizasaun regra sira kona-ba prosesu eleitorál iha órgaun soberanu ne’e.

Advertisement

“Ho nune’e, inklui mós iha Lei Eleitorál ba Parlamentu Nasionál regra foun sira kona-ba oráriu funsionamentu sentru votasaun, lisensa ba jornalista, iha servisu kobertura jornalístika eleisaun parlamentár nian, sira vota iha sentru votasaun ne’ebé besik liu iha sira-nia servisu fatin, obrigatoriedade eleitór sira hodi identifika sira-nia an bazeia ba dokumentus identifikasaun pesoál ne’ebé valídu, ka kriasaun figura monitór eleitorál ne’ebé ninia funsaun hanesan ho observadór eleitorál sira,” Ministru Prezidensia Konsellu Ministru (MPKM), Fidelis Manuel Leite Magalhães, hateten iha karta komunikadu ne’ebé Hatutan.com sita, Kuarta (03/08/2022).

Alende ne’e, iha norma balun mós hadi’a, hodi klarifika katak iha asembleia apuramentu nasionál Comissão Nacional de Eleições (CNE) deside ho definitivamente kona-ba votu nulu sira, no katak elementu sira ne’ebé tau iha boletin votu inklui inkluzaun númeru orden husi kada kandidatura rezultadu husi sorteiu lista kandidatura sira.

Ikus liu, adota inovasaun prinsipál ida husi eleisaun prezidensiál tinan 2021, mak hanesan, sentru votasaun paralelu sira, maske ho forma foun. Nune’e, prevee atu instala sentru votasaun paralelu sanulu resin tolu, iha Díli, ida-idak asosia ba Munisípiu ida no ba RAEOA.

Sidadaun eleitór saída de’it ne’ebé inskreve ona iha unidade recenseamento fora husi Díli, no ne’ebé la hakarak atu ba vota iha ninia sentru votasaun orijinál rasik, bele inskreve iha sentru votasaun paralelu sira ne’e.

La’os ne’e de’it, Konsellu Ministru aprova ona projetu Dekretu-Lei ne’ebé mós aprezenta hosi MAE, Miguel Pereira de Carvalho, ba alterasaun datoluk kona-bá Orgánika Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) nian.

Advertisement

Inisiativa lejizlativa ida ne’e iha ligasaun ho nesesidade hodi estabelese liña atuasaun no koordenasaun ida entre Ministru Administrasaun Estatál no Sekretáriu Ezekutivu Sekretariadu Tékniku Programa Nasionál Dezenvolvimentu Suku nian (PNDS), hodi permite akompañamentu ne’ebé boot no besik liu ba programa no atividade sira neébé ezekuta ona husi PNDS no iha ninia foti desizaun sira.

Kontestu ne’e, Sekretariadu Tékniku Programa Nasionál Dezenvolvimentu Suku (PNDS) maka servisu sentrál MAE nian ne’ebé, depende ba ministru, ne’ebé responsável hodi halo atu materiál sira ne’ebé nesesáriu ba ezersísiu atribuisaun iha área jestaun PNDS nian.

Iha biban ne’e, Konsellu Ministru sira aprova ona mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Petróleu no Minerais (MPM), Víctór da Conceição Soares, ne’ebé ho objetivu hodi hanaruk prazu vijénsia to’o loron 31 fulan-outubru tinan 2022 Dekretu-Lei nu 18/2022, loron 19 fulan-abríl, ne’ebé estabelese rejime jurídiku atribuisaun subsídiu finanseira ida ho forma exesionál no tranzitória hodi hamenus impaktu ekonómiku husi aumentu presu kombustivel nian sira hodi fó ba operadór transporte públiku sira no ba kompradór kombustivel ne’ebé maka destina ba atividade agríkola no peska nian. Kondisaun sira seluk ba atribuisaun subsídiu kombustivel ne’ebé prevee antes ne’e nafatin sei mantein.

Ho hanoin ba kondisaun exesionál aumentu presu kombustível nian iha merkadu ne’ebé maka mantein sei la estável, Governu kontinua nafatin apoia operadór transporte públiku sira no ba kompradór kombustível ne’ebé maka destina ba atividade agríkola no peska nian, ho forma hodi hamenus impaktu husi aumentu sira ne’e ba matéria prima ne’ebé importante tebes ba dezenvolvimentu ekonómia nasionál, hanesan presu kombustível sira.

Konsellu Ministru delibera hodi nomeia Ministru  Petróleu no Minerais, Victór da Conceição Soares, hanesan reprezentante direitu Estadu nian, hanesan asionista iha Kompaña Mineira Timor-Leste, SA (KMTL).

Advertisement

Projetu deliberasaun  aprezenta ona husi Ministru  Petróleu no Minerais. Deliberasaun ne’e haree ba saida maka define ona iha Dekretu-Lei nu. 43/2022, loron 8 fulan-juñu, ne’ebé kria ona KMTL, hodi determina katak direitu sira Estadu nian nuudar asionista ezerse liuhosi ema ne’ebé hili hosi deliberasaun Konsellu Ministru, tuir propósta hosi membru Governu ne’ebé responsável ba área sira rekursu umanu nian.

Ministru Petróleu no Minerais aprezenta mós propósta deliberasaun, ne’ebé mós aprova hosi Konsellu Ministrus, kona-ba aprovasaun naran Eliud de Jesus Gomes, hanesan Prezidente Konsellu Administrasaun, atu hili iha Asembleia Jerál, tuir propósta membru Governu ne’ebé responsável ba área sira rekursu umanu nian iha Kompañia Mineira Timor-Leste, SA, tuir ho Dekretu-Lei númeru, 43/2022, loron 8 fulan-juñu, ne’ebé kria ona KMTL.

Konsellu Ministru sira delibera hodi autoriza Ministru Finansas (MF), Rui Augusto Gomes, hodi hahú halo negosiasaun ho Banku Aziátiku Dezenvolvimentu kona-bá kondisaun espesífika sira empréstimu nian ba projetu fornesimentu bee ba zona Oeste Dili.

Aleinde projetu sira seluk ne’ebé daudaun ne’é la’o hela hodi hadi’a fornesimentu bee sidade Dili nian, Governu oras ne’e hakarak atu mobiliza asisténsia finanseira iha forma empréstimu sira hodi hadi’a fornesimentu bee ba zona oeste iha sidade ne’e. Hanoin ba karaterístika sira projetu nian, no mós finansiamentu ne’ebé presiza, Banku Aziátiku Dezenvolvimentu aprezenta nia-an hanesan kontraparte ne’ebé adekuada hodi prepara finansiamentu.

Ikusliu, Ministru Administrasaun Estatál (MAE), Miguel Pereira de Carvalho, halo aprezentasaun ida kona-ba propósta kalendáriu ba eleisaun parlamentár tinan oin mai. Lejizlatura kompostu husi sesaun lejizlativa lima no kada sesaun lejizlativa iha durasaun tinan ida, ho hahú iha loron 15 fulan-setembru no remata iha loron 14 fulan setembru tinan tuirmai.

Advertisement

“Karik akontese disolusaun (eleisaun parlamentár antesipada), Parlamentu Nasionál ne’ebé eleitu hahú lejizlatura foun, ne’ebé ninia durasaun aumenta ho tempu ne’ebé presiza hodi kompleta períodu ne’ebé koresponde ho sesaun lejizlativa ein kursu to’o data eleisaun,” Fidelis Manuel Leite Magalhães, hateten.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

PN-MNEK Diskute Lei Protokolu Estadu

Published

on

Hatutan.com, (18 Abríl 2024), Díli—Parlamentu Nasionál (PN), liuhosi Komisaun B ne’ebé trata asuntu Negósiu Estrajeiru Defeza no Seguransa halo audiénsia ho Ministeriru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), hodi halo diskusaun bá Projetu Lei Númeuru 7/VI (1°) Protokulu Estadu.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Xefe Estadu Kontente Tribunál Rekursu Absolve “Kalohan” Hosi Pena Efetivu Tinan Lima

Published

on

Hatutan.com, (18 Abríl 2024), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta kontente no parabeniza Tribunál Rekursu (TR) ne’ebé liberta António da Conceição “Kalohan” hosi pena prizaun efetivu tinan lima ne’ebé fó hosi Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID).

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Ramos-Horta Kondena Membru PCIC Husu Osan, Laiha Baze Legál bá Fuzitivu Teves Hetan Azilu Polítiku iha TL

Published

on

Hatutan.com, (18 Abríl 2024), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta kondena aktu membru Polísia Cientifica Investigação Criminal (PCIC) ne’ebé husu osan bá fuzitivu Arnolf Teves Jr nia oan mane tanba ida-ne’e hamonu dignidade instituisaun no perigozu.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending