Connect with us
Pakote Ahi

Opiniaun

EQUALITY BEFÓRE THE LAW, MITOS?

Published

on

Loron hirak liu ba, Polisia Investigação Criminal (PSIC) kaer direta kondenadu sira ne’ebé trafikante no konsumu narkoba iha fatin balu area Kapital Dili.

Akontesimentu ne’e sai isu (issue) sentral iha media sosial, visual no audio visual. Hosi esperensia sira ne’ebé liu ona, makaer lei sira seriu rejolve kaju droga. Nia evidensia maka maktoban Juga Gama no sira seluk ne’ebé komete kaju hanesan, hetan prijaun preventiva ho pena ne’ebé kategoria todan. Maibé, lia sai oin seluk bainhira ema nain sia (9) ne’ebé PSIC kaer rasik ho liman (tangkap tangan), tuir tribunal, la iha evidensia ne’ebé suficiente atu simu pena todan. Ba publiku ne’ebé akompaña kaju ne’e hosi inisiu, kondena (menduga) makaaer lei (juiz) uja standarizasaun (standard ganda) ne’ebé la hanesan depende ba status sosial suspeitu kriminal sira.  Opini ne’e atu haree liu ba, karik posibel makaer lei iha estadu direitu modernu hakru’uk ba prinsipiu equality befóre the law? Ka equality before the law existe maibé iha aplikasaun sai fali “ema hotu iha makaer lei nia matan la hanesan (tidak semua orang sama di depan  mata penegak hukum).”

Ius quia iustum?

Advertisement

Iha estadu direitu demokratiku, lori kaju ruma ba tribunal ho objetivu atu juiz hakotu lia tuir lia los. Filosofikamente, tribunal la’os fatin atu ita fó sala ba malu (saling mempersalahkan) maibé palku atu hatur lia los. Hafóin juiz hatene lia los, nia papel maka defende lia los ho konsekuensia tomak atu lori justisa ba ema hotu. Ikus mai, juiz tenki hatur pena (menjatuhkan hukuman), ne’e tanba nia hetan ona sala ruma tuir lei. La’os sekedar lei, asal menjatuhkan hukuman, maibé tenki justu. Ius quia iustum, ita hala’o lei tanba hakarak justisa. Signifika, la iha lei ida maka la justu. Lei ne’ebé la justu, ne’e la’os lei maibé instrumentu kriminal. Ius quia iustum, bele akontese?

Atu hatur konsetu ideal ius quia iustum, la’os serbisu kma’an hanesan ita fila liman (membalikan telapan tangan), maibé mo’os la’os imposivel. Hala’o serbisu ida ne’e, ita persija juiz, prokurador no makaer lei ne’ebé iha kualidade intelektual no moral as. Komponente rua ne’e importante tebes no labele haketak. Se nia matenek maibé la brani, imposivel bele hatur justisa tuir fatin ne’ebé naton. Nune’e mo’os, se nia brani maibé la matenek bele haksoit lutu.

Sosiologikamente, desijaun tribunal ne’ebé la justu, moris hosi kondisaun tolu. Ida, tanba juiz tauk, hakru’uk ba mafioju sira; Rua, tanba masuk angin (simu osan hosi parte sira ne’ebé halo krime); no Tolu, tanba juiz la iha kapasidade atu le’e korelasaun entre faktus no prinsipiu justisa, konsetu direitu no lei sira ne’ebé vigora. Hosi faktores tolu ne’e, dominante liu maka faktores dahuluk no daruak. Peritus barak iha sira nia obra koalia klean kona ba faktores rua ne’e. Haree ba pratika judiciaria ne’ebé tane as prinsipiu “ema hotu iha makaer lei nia matan la hanesan,” Marc Galanter kestiona why the have come a head? Ita bele dehan, pergunta Galanter hetan resposta klean no luan hosi peritus lubuk ne’ebé hala’o peskija iha area tribunal. Bainhira hala’o peskija kona ba Mahkamah Agung Indonesia, Sebastian Pompe hetan faktus lubuk ida maka hanesan ema ba tribunal lori osan, intervensaun politika ba tribunal as tebes, ema bo’ot nia familia kebal hukum (impunidade), no seluk tan ne’ebé ikus mai substansialmente hamonu Mahkamah Agung (tribunal la iha justisa (pengadilan tanpa keadilan)).

Haree ba saida maka Pompe deskreve, ita bele hanoin no tetu, tuir faktus, ita nia pratika judiciaria tama iha situasaun ne’e ka lae? Ka ita nia pratika judiciaria sei ideal hanesan Deusa Justisa (Dewi Keadilan) ne’ebé matan taka, surik hatun ba kraik, dasin simbolika netral? Atu hatan ba pergunta ne’e, ita la iha faktus ruma (la iha rejultadu peskija ruma), ka hau maka seidauk le’e hetan? Maibé iha sasin lubuk maka tanis ba pratika judiciaria iha ita nia rain. Hosi tanis ita bele dehan, mungkin tribunal seidauk hatur justisa ba ema hotu, hala’o lei fórmal deit (sai mulut undang-undang) seidauk to’o ba prinsipiu ius quia iustum.

Persija Devil’s Advocate!

Advertisement

Atu prevene tribunal ida ho natureza otoritarian (hana’i ba makaer ukun maibé hanehan povu kbi’it laek), publiku persija sai devil’s advocate hodi hatur nia papel hanesan diabu ne’ebé salva ita tan interompe (menggangu) ita bebeik. Iha papel ida ne’e, publiku iha dever atu buka hatene pontu fraku husi desijaun tribunal sira, liu-liu kaju ne’ebé komete hosi politiku ka ema riku sira (inklui sira nia familia). Ho pozisaun ne’e, ita bele prevene desijaun publiku ne’ebé koruptu ka legis corruptio (pembusukan hukum) ne’ebe Thomas Aquinas dehan.

Benefisiadu seluk husi papel publiku, juiz sira sei fó atensaun maximu ba problema akuntablidade ka responsabiliza ba desijaun tomak ne’ebé sira desidi (le’e: kualidade). Ita la’os simu deit desijaun sira, seolah-olah ho simbol Dewi Keadilan, desijaun tribunal otamatikamente justu. Publiku nia prezensa tenki obriga juiz esplika klaru no fundamentu, tanba sa maka kaju ho tipu ne’ebé hanesan maibé suspeitu seluk tama kadeia, grupu balu livre ka wajib lapor diri deit?

Ho ida ne’e, desijaun tribunal ba kaju sa deit, tenki loke ba publiku, sai objetu peskija publiku. Tribunal tenke loke asesu ba ema hotu ne’ebé iha interese atu hetan sira nia desijaun, inklui fakuldade direitu ka ema sira/orgaun ne’ebé konsentra iha pratika judiciaria. Tanba desijaun tribunal ne’e publiku nia kusta, tribunal sira iha dever atu publika ba publiku. Ba interese ida ne’e, hau rekomenda ba tribunal atu aproveita teknologia hodi kria sistema ida ne’ebé integradu atu publika desijaun tribunal sira ba publiku. Iha lidun seluk mo’os, hosi publikasaun sira ne’e, ita bele minimiza uitoan curiga ne’ebé la razoavel ba juiz sira.

(Armindo Moniz Amaral, Alumnus Programa Doutoramentu Direitu Universidade Diponegoro, 2017)

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Em Nome Baze Legál

Published

on

SEFOPE, iha mídia tatoli.tl dehan, “atu ko’a tarballadór Timoroan nia saláriu, seidauk iha baze legál (24/8/2023).” Seidauk iha baze legál la’ós fraze mamuk ne’ebé bele livre hosi valór sá de’it. Maibé, “seidauk”, indika ba intensaun mahukun “atu” trata desizaun polítika legál hodi akomoda “seidauk” ba prosesu finál “iha baze legál.” Iha área direitu, intensaun sira-ne’e hanaran polítika legál (politik hukum) iha estadu ida. Maibé, polítika legál ida ho kór oinsá? Maka pergunta ne’ebé presiza diskute ho sériu. Tanba, iha estadu sira mundu raik-laran, trata asuntu polítika legál ho kór la hanesan.

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

Menemukan Kembali Esensi Kemerdekaan: Sebuah Refleksi Setelah Jajak Pendapat 30 Agustus 1999

Published

on

Konsep kemerdekaan telah lama menjadi landasan aspirasi manusia dan kemajuan masyarakat. Sepanjang sejarah, bangsa, individu, dan gerakan telah berjuang dengan gagah berani demi hak untuk menentukan nasib sendiri, bebas dari kendali dan pengaruh eksternal. Ketika kita sudah melewati masa penting selama 24 tahun, ini adalah momen yang tepat untuk merenungkan makna kemerdekaan yang terus berkembang dan apakah esensinya telah dipertahankan, diubah, atau dilemahkan. KITA!!! Sebagai warga negara yang BERNEGARA menjadikan ini sebagai REFLEKSI BERSAMA untuk masa depan anak anak kita.

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

Reforma Judisiál: Hosi Ne’ebé no bá Sé?

Published

on

Hafoin simu pose, iha nia diskursu, Primeiru Ministru promete sei reforma setór judisiál. Maksi asuntu ne’e importante tebes no influénsia vida estadu ida iha ohin no futuru, maibé laiha ema ida mak kestiona, objetu reforma ne’e saida, oinsá reforma no tanba sá objetu reforma ne’e tenki ida-ne’e no la’ós ida ne’ebá? Hafoin fulan ida resin governa, liuhosi despaxu ida-ne’ebé publika iha Jornál Repúblika, Primeiru Ministru nomeia Lucia Lobato hanesan koordenadora ba nia asuntu polítika ida-ne’e. Maibé, sei nakukun, objetu reforma ne’e saida? Tanba sá tenki reforma objetu ida-ne’e no la’ós ida ne’ebá? No reforma hosi ne’ebé bá ne’ebé? Loloos ne’e, iha estadu direitu demokrátiku, pergunta sira iha leten ne’e tenki sai diskursu públiku. No públiku tenki eziji ba parte ne’ebé inisia reforma judisiál atu esplika francamente ba públiku ho baze ida-ne’ebé argumentativu, loos no razoavel.

(more…)

Kontinua Le'e

Trending