Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

Atribuisaun Sertifikadu Rai Sei Fó Uluk Prioridade ba Veteranu-UKL

Published

on

Hatutan.com, (23 Agostu 2022), Díli– Governu liu hosi Ministériu Justisa (MJ) ho Diresaun Terras no Proriedade, daudaun halo hela preparasaun hodi atribui sertifikadu na’in ba rai, hafoin dekretu lei Informasaun Kadastral Perdiál hetan promulgasaun hosi Prezidente Repúblika (PR) José Ramos-Horta, no iha atribuisaun ne’e sei fó prioridade uluk ba uma ne’ebé Estadu mak harii no oferese ba Veteranu inklui Uma Kbit Kaek (UKL) sira, tanba iha dokumentu komprovativu.

UKL iha Suku Fatubessi, Postu Administrativu Maubisse, Munisípiu Ainaro. Foto/Racom Maubisse Mauloko.

“Iha uma ne’ebé mak Estadu harii no fó ba sira ne’e konserteza dokumentus klaru ona. Karik rai ne’ebé nia hola ho dukumentus komprovativu inklui Uma Kbi’it Laek la iha problema no laiha disputa. Tanba ne’e iha prioridade atu distribui sertifikadu ne’e ba sira, maibé karik iha espasu sei haree mós ba komunidade ne’ebé mak iha rai ho dokumentus ne’ebé komprovativu no laiha disputa,” Sekretáriu Estadu Terras no Propriedade (SETP) Eldino Rodrigues dos Santos hateten iha knaar fatin, Tersa (23/08/2022).

Lee Mós: Novembru Iha Ona Sertifikadu Na’in ba Rai

Daudaun ne’e, ekipa sei halo preparasaun liu-liu dezeñu sertifikadu tuir kategoria idak-idak, tanba sei la taka dalan mós karik sertifikadu ne’e sei provizóriu ho durasaun tempu tinan ida, nune’e bainhira ikus mai iha reklamasaun ruma hosi ema seluk ne’ebé aprezenta mós dokumentu rai.

Advertisement

Antes ne’e, tuir dadus hosi Diresaun Nasionál Terras no Propriedade (DNTP) rejista rai hamutuk 370.000 parsela, iha disputa nia laran hamutuk 42.000 no laiha disputa 328.000 iha Timor Leste ne’ebé kobre 13 Munisípiu inklui RAEOA, bazeia ba levantamentu dadus hosi projetu SNC iha tinan 2003.

Hosi númeru ne’e, rai ne’ebé rejistu no laiha disputa mak sei iha direitu atu hetan sertifikadu titulu na’in ba rai hodi fó konsiderasaun mós ba dokumentu rai iha tempu Portugés no Indonézia.

Tuir Lei 23/2017 kona-bá definisaun bens e móvies, define klaru se de’it mak atu hetan sertifikadu rai ne’e ho kategoria rua, primeiru direitu primária signifika Timor oan ne’ebé antes ne’e iha ona sertifikadu rai nu’udár hak milik iha tempu Portugés no Indonézia automatikamente bele hetan sertifikadu na’in ba rai hosi Governu tanba lei garante, segundu direitu sekundáriu ba hirak ne’ebé iha tempu Portugés no Indonézia utiliza rai hanesan Hak Pakai no hirak ne’ebé sei iha disputa nia laran Governu sei la atribui sertifikadu.

Jornalista: Carmelita Isaac

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Xanana Enkoraza PCIC Servisu Onestu no Profisionál, Koopera ho PNTL-SNI

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão husu bá instituisaun Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC, sigla portugés) atu servisu ho onestu no profisionál.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Reforma Estrutura Lei Ne’ebé La Kompativel Bá PCIC no Iha Ona Relatóriu Reforma Justisa

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli-Iha serimónia pose bá membru IX Governu Konstitusionál nian, Sábadu 01 fulan-Jullu 2023, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão  deklara no kompromete halo re-estruturasaun bá Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC,sigla portugés) tanba la hatudu liu integridade no profisionalizmu.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Candice Teves Husu Estadu TL Salva Nia Kaben Fujitivu Arnolf Teves

Published

on

Hatutan.com, (12 Maiu 2024), DíliCandice Teves husu Estadu Timor-Leste (TL) atu salva nia kaben Fujitivu Arnolf Teves Jr hodi aseita no aprova pedidu aziliu politiku ne’ebé fujitivu ne’e husu.

(more…)

Kontinua Le'e

Trending