Connect with us

Justisa & Krime

MJ Orienta GIA Halo Investigasaun Urjente bá Rai Estadu iha Markoni

Published

on

Hatutan.com, (08 Setembru 2022), Díli-Ministru Justisa (MJ), Tiago Amaral Sarmento, fó orientasaun bá Gabinete Inspesaun no Auditoria (GIA) Ministériu Justisa atu halo averiguasaun no investigasaun urjente bá kazu fó aluga rai Estadu iha área Markoni, Díli, ne’ebé daudaun ne’e tama iha disputa.

Lee Mós : Ministru Justisa Husu CAC Involve iha Monitorizasaun ba Arrendamentu Rai Estadu

Ministru Tiago Amaral Sarmento ho ekipa tuun bá haree rai Estadu iha Markoni ne’ebé individuu balun atu fó aluga tutan bá empreza internasionál ida atu loke atividade negosiu. Foto/Elio dos Santos da Costa

Espasu rai iha Klínika 333 nian iha tasi-ibun Markoni, Dili, deskonfia ema indivíduu  balun halo kontratu arrendamentu rai ne’e bá empreza balun atu loke atividade negósiu. Ho nune’e, mosu disputa tanba maioria komunidade ho sasin sira iha Markoni dezmente no husu atu Governu halo intervensaun hodi atua lalais kontratu ho karater la loos ne’e.

Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento, hamutuk ho Sekretaria Estadu Terras no Propriedade, Autoridade Seguransa, Rede Bá Rai, inklui Autoridade Suku Fatuhada, Postu Administrativu Dom Aleixo, Kinta meiudia (08/09/2022), halo intervensaun direta no Ministru Justisa (MJ), Tiago Amaral Sarmento, aviza kedas atu la bele halo lai atividade tanba rai ne’e la’ó rai privadu, maibé rai Estadu.

Advertisement

Ministru Tiago Amaral Sarmento, hateten  estatutu rai ne’e rasik iha tempu Portugés sai nu’udár Kampu bá Komponente  Navál Portugés nian no iha tempu Indonézia, laiha ema ruma hela ka okupa rai ne’e.   Infelizmente, iha tempu ukun-aan ida ne’e, ikus mai, mosu iha sidadaun balu reklama rai ne’e sai fali rai privadu atu arrenda bá ema estranjeiru atu halo atividade negósiu.

“Ministru Justisa deside mai para depois haree, rona direta, no sei halo averiguasaun bá ida ne’e, halo investigasaun, para depois karik ema ruma viola lei, tenke prosesa, halo partisipasaun bá Ministériu Públiku,” Ministru Tiago Amaral Sarmento, afirma prente komunidade ho autoridade lokál sira nia oin iha Markoni.

Lee Mós : Empreza Nasionál no Internasionál 20-resin Fa’an no Arrenda Tutan Rai Estadu  

Governu ne’e esplika, razaun atu halo investigasaun, tanba Governu ho Estadu mak jere, administra rai estadu nian. To’o oras ne’e, Governu seidauk atribui sertifikadu rai nian bá timoroan sira, atu na’in bá rai.

Rai Estadu iha área Markoni, Díli, ne’ebé individuu balun reklama dehan ninian privadu. Foto/Ciriano Kolo

Nia afirma, rai Estadu sira ne’ebé mak agora daudaun iha no abandona hela, na’in mak Estadu, no  timoroan sira iha direitu bá rai, no sei fó direitu ida ne’e, maibé tuir prosesu ida.

“Sertifikadu ida ne’e, sei emite, sei fó duni bá sidadaun sira, ne’e iha prosesu ida. Labele naranaran mai foti rai Estadu bá estabelese akordu fali ho kompañia internasionál sira, lei la permite. Satán, Ministériu  Justisa nia pesoál sira mak karik atribui rai Estadu bá indivíduu, ami sei prosesa,”  Ministru Tiágo Amaral Sarmento hateten tán.

Advertisement

Tiago Amaral Sarmento, subliña tan, hanesan ministru justisa, nia sei halo averiguasaun, no sei prosesa sidadaun ne’ebé halo fali arrendamentu rai Estadu ne’e bá estranjeiru balu, no sei hatán iha tribunál tuir lei ne’ebé haruka.

“Ministru Justisa de’it mak bele atribui rai Estadu bá instituisaun Estadu, labele ba ema privádu. Ema privadu, a não ser sertifikadu privadu, sira iha sertifikadu na’in bá rai, sira fa’an bá malu, ne’e buat ketak. Mas kuandu, sertifikadu na’in bá rai seidauk iha, rai sira ne’ebé sei Estadu ninian, labele atribui ba ema indivíduu, ne’e viola lei, kontra lei,”  Tiágo Amaral Sarmento, esplika.

Iha Lei númeru 13/2017, esplika, sasán bens moveis, propriedade sira ne’ebé tempu Governu Portugés  ho Indonézia uza, husik hela, tenke fila ba Estadu ka Governu mak sai na’in. La’ós ema indivíduu nian, tanba iha tempu ne’ebá, seidauk iha sertifikadu na’in ba rai, no ida-rua de’it mak iha.

“Fatin ida ne’e seidauk hetan sertifikadu, no fatin ida ne’e, tempu Indonézia mós, laiha sertifikadu na’in bá rai, halo nusá mak derrepente mai dehan, rai ne’e ema ida nian, nia atribui fali bá indivíduu ida. Prosesu ida ne’e, ami sei halo averigasaun, para depois hodi hatene, iha sé-sé mak involve ida ne’e, ami tenke halo, foti medida ida, para depois tau atensaun, liu-liu bá ema sira ne’ebé karik iha ministériu justisa mak halo ida ne’e,” Tiágo Amaral hateten.

Governante ne’e afirma esplika, sertifikadu hosi Sistema Nasional Kadastru (SNC) ne’e, inklui Bulletin Ofisiál, ida ne’e hanesan dokumentu de’it, atu bele hetan sertifikadu na’in bá rai nian la’ós Sertifikadu Na’in bá Rai.

Advertisement

“Buletim ofisial iha laran ne’e, aforamentu mak barak. Aforamentu ne’e, nia selu foru anuál. Nia iha diretu bá uza de’it, la’ós sai na’in bá rai . Tanba ne’e, hato’o informasaun ba ministériu justisa, para depois prosesa, no ema hothotu iha timor, iha direitu hotu hanesan, laiha ema ida mak mai uza fali diretu uza rai Estadu sai fali na’in bá rai, lei la permite ida ne’e,” Tiágo Amaral afirma.

Xefe Suku Fatuhada, Marcelino Soares. Foto/Elio dos Santos da costa

Iha fatin hanesan, Xefe Suku Fatuhada, Marcelino Soares, hatutan, molok ne’e iha sidadaun feto ida ho nia katuas oan mosu ba nia, hodi deklara katak, rai ne’e sira nian. Nune’e, sira husu autorizasaun ka koñesimentu ba Xefe Suku Fatuhada, hanesan autoridade lokál, katak sira atu halo konstrusaun iha área ne’ebá. Maibé, tanba ‘sei dúvida’, nune’e Xefe Suku halo uluk karta ida Ministériu Justisa , liuhosi Diresaun Nasional Terras no Propriedade (DNTP), atu haree estatutu rai ne’e nian, no mós atu tun direta bá halo investigasaun, katak rai ne’e sira nian duni ka lae.

“Sira mai dehan katak, rai ne’e sira nian, ha’u halo karta ne’e ba iha diresaun rai ninian, para diresaun ninian mai halo investigasaun bá sira, rai ne’e ninian duni ka lae, bele halo konstrusaun ka lae. Ida ne’e halo refere bá iha ne’ebá, señora  iuha ho nia katuas oan husu, entaun ha’u fó konteúdu karta ne’e, husu pedidu bá konstrusaun, entaun, horibainhira mak Xefe Suku iha podér para atu fó lisensa bá nia,” Xefe Suku Fatuhada, Marcelino Soares, haktuir.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

 

 

Advertisement

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Komisaun A Husu CAC Servisu ho Instituisaun Intelijénsia Sira iha Luta Kontra Korrupsaun

Published

on

By

Jornalista: Felix Fernandes

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

20 Outubru-ne’e, Tribunál Díli realiza julgamentu ba argiudu sira iha kazu Set-Top Box RTTL, E.P

Published

on

By

Hatutan.com, (15 Outubru 2026), Díli— Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID) ajenda ona audénsia julgamentu ba arguidu na’in-rua ne’ebé komete kazu  projetu instalasaun Set-Top Box  (STB) Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Públika (RTTL,E.P).

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

Tauk Povu Lakon Konfiansa Ba Tribunál, Komisaun La Públika Valór Ezame Kandidatu Juízes

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubro 2026), Díli – Membru Komisaun Rekrutamentu Juiz ba Tribunál Supremu Justisa (TSJ), Carmelita Caetano Moniz hatete, Kandidatu ne’ebé hetan valór ne’ebé to’o ba kritériu aprova sei hetan estatutu aptu, enkuantu sira ne’ebé la atinji valór ne’ebé determina sei konsidera la aptu, kandidatu sira ne’ebé la aptu iha direitu atu hato’o reklamasaun, no juri sei analiza reklamasaun hirak-ne’e antes foti desizaun.

Tuir Carmelita, servisu juis nian iha responsabilidade bo’ot iha sosiedade, tanba desizaun judisiál sira afeta diretamente direitu no moris sidadaun sira. Tanba ne’e, nia konsidera katak avaliasaun ba juis tenke hala’o ho kuidadu no tuir kritériu ne’ebé klaru.

“Valór ita labele tau, tanba sé juíz ida hetan valór ida ki’ik tebes, konfiansa povu nian ba tribunál oinsá? impaktu sosiál makas tanba ho ida ne’e mak juíz sira nia servisu la hanesan ita bai-bain. Juíz nia servisu ne’e servisu ida ne’ebé ita dehan depois de Maromak, segundu maromak iha mundu mak juíz sira ona, ema hotu-hotu tenki kumpri, sira haruka ba prizaun tenki ba, entaun ita tenki rezerva tebes sasan sira ne’e,” Dehan Membru Komisaun Rekrutamentu Juiz ba Tribunál Supremu Justisa (TSJ), Komisária Carmelita Caetano Moniz, iha Palásiu Governu, Kinta 15/10/2026.

Nia mós rejeita kona-ba diskriminasaun iha prosesu avaliasaun, nia afirma katak membru juri na’in tolu no sekretáriu ida mai husi Portugal, no sira la koñese kandidatu sira ne’ebé partisipa iha prosesu rekrutamentu.

“Primeiru la iha diskriminasaun ba valór tanba juri na’in 3 ho sira nia sekretáriu ida mai hotu husi ne’eba (Portugal) sira nein koñese kandidatu ida, ne’ebé ita atu ko’alia deskriminasaun husi ida ne’ebé? Afasta sira ne’e tanba valór la to’o, tuir regulamentu avaliasaun ne’ebé mak komisaun aprova katak ezame eskrita ne’e sira ne’ebé iha valór masimu di’ak liu ne’e mak 20,” Nia informa

Advertisement

Avaliasaun ba ezame eskrita hala’o tuir regulamentu ne’ebé komisaun aprova ona. Tuir nia, kandidatu ne’ebé hetan valór máximu 20 mak konsidera aptu ka pasa, enkuantu kandidatu ne’ebé hetan valór menus husi 10 la pasa.

Nia mós kompara sistema ne’e ho avaliasaun karreira iha instituisaun judisiál no Ministériu Públiku, ne’ebé uza kategoria kualifikadu no la kualifikadu. Nia konsidera katak publikasaun valór individual ba juis bele iha impaktu ba konfiansa públiku ba tribunál.

Vaga ne’ebé disponivel limitadu kompara ho númeru kandidatu sira, kandidatu na’in 32 kompete ba vaga ne’en (6) iha Tribunál Supremu Justisa, enkuantu kandidatu na’in 24 seluk kompete ba vaga sia iha Tribunál Rekursu.

Nia aumenta, kandidatu sira ne’ebé la hetan vaga iha faze ida bele hein oportunidade seluk atu partisipa iha prosesu seleksaun ba Tribunál Rekursu ka Tribunál Supremu Justisa, tuir vaga no kondisaun ne’ebé disponivel.

“Kandidatu sira ne’ebé la pasa iha prosesu seleksaun ba tribunál superior sira sei kontinua hala’o sira-nia funsaun nu’udar juis iha primeira instánsia, no bele partisipa fali iha konkorsu tuir regra no oportunidade ne’ebé disponivel,” Nia salienta.

Advertisement

Iha parte seluk, komisáriu José Pedro Camões, esplika, avaliasaun ba kandidatu sira hala’o tuir kritériu ne’ebé komisaun determina ona, ho rezultadu aptu no la aptu. Kandidatu sira ne’ebé la konkorda ho rezultadu avaliasaun bele uza sira-nia direitu atu hato’o reklamasaun.

“Ezame ne’e iha maneira rua atu fó valór tau aptu no la aptu, ida valór sufisiente ba leten mak aptu no ida númeru eskala ki’ik ne’e mak la aptu ne’ebé la’os buat foun ida, labele deskonfia, bai-bain dehan valór iha 6 ba leten ne’e valór ida di’ak, karik valór 5 mai kraik ne’e valór ida ladun di’ak, ne’ebé maneira atu avalia ne’e mak ida ne’e, se la aptu, sira bele uza sira nia direitu atu halo reklamasaun, depois juri sira sei hare’e sira nia reklamasaun ne’e atu fó fali desizaun seluk,” Esplika Membru Komisaun Rekrutamentu Juiz ba Tribunál Supremu Justisa (TSJ), José Pedro Camões.

Desizaun kona-ba prosesu avaliasaun no rekrutamentu juis nian tama iha kompeténsia Konsellu Superior Majistratura Judisiál, tuir lei no regulamentu ne’ebé vigora.

Jornalista: Maria Angelita Sandi Belo

 

Advertisement

Continue Reading

Trending