Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

MJ Orienta GIA Halo Investigasaun Urjente bá Rai Estadu iha Markoni

Published

on

Hatutan.com, (08 Setembru 2022), Díli-Ministru Justisa (MJ), Tiago Amaral Sarmento, fó orientasaun bá Gabinete Inspesaun no Auditoria (GIA) Ministériu Justisa atu halo averiguasaun no investigasaun urjente bá kazu fó aluga rai Estadu iha área Markoni, Díli, ne’ebé daudaun ne’e tama iha disputa.

Lee Mós : Ministru Justisa Husu CAC Involve iha Monitorizasaun ba Arrendamentu Rai Estadu

Ministru Tiago Amaral Sarmento ho ekipa tuun bá haree rai Estadu iha Markoni ne’ebé individuu balun atu fó aluga tutan bá empreza internasionál ida atu loke atividade negosiu. Foto/Elio dos Santos da Costa

Espasu rai iha Klínika 333 nian iha tasi-ibun Markoni, Dili, deskonfia ema indivíduu  balun halo kontratu arrendamentu rai ne’e bá empreza balun atu loke atividade negósiu. Ho nune’e, mosu disputa tanba maioria komunidade ho sasin sira iha Markoni dezmente no husu atu Governu halo intervensaun hodi atua lalais kontratu ho karater la loos ne’e.

Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento, hamutuk ho Sekretaria Estadu Terras no Propriedade, Autoridade Seguransa, Rede Bá Rai, inklui Autoridade Suku Fatuhada, Postu Administrativu Dom Aleixo, Kinta meiudia (08/09/2022), halo intervensaun direta no Ministru Justisa (MJ), Tiago Amaral Sarmento, aviza kedas atu la bele halo lai atividade tanba rai ne’e la’ó rai privadu, maibé rai Estadu.

Advertisement

Ministru Tiago Amaral Sarmento, hateten  estatutu rai ne’e rasik iha tempu Portugés sai nu’udár Kampu bá Komponente  Navál Portugés nian no iha tempu Indonézia, laiha ema ruma hela ka okupa rai ne’e.   Infelizmente, iha tempu ukun-aan ida ne’e, ikus mai, mosu iha sidadaun balu reklama rai ne’e sai fali rai privadu atu arrenda bá ema estranjeiru atu halo atividade negósiu.

“Ministru Justisa deside mai para depois haree, rona direta, no sei halo averiguasaun bá ida ne’e, halo investigasaun, para depois karik ema ruma viola lei, tenke prosesa, halo partisipasaun bá Ministériu Públiku,” Ministru Tiago Amaral Sarmento, afirma prente komunidade ho autoridade lokál sira nia oin iha Markoni.

Lee Mós : Empreza Nasionál no Internasionál 20-resin Fa’an no Arrenda Tutan Rai Estadu  

Governu ne’e esplika, razaun atu halo investigasaun, tanba Governu ho Estadu mak jere, administra rai estadu nian. To’o oras ne’e, Governu seidauk atribui sertifikadu rai nian bá timoroan sira, atu na’in bá rai.

Rai Estadu iha área Markoni, Díli, ne’ebé individuu balun reklama dehan ninian privadu. Foto/Ciriano Kolo

Nia afirma, rai Estadu sira ne’ebé mak agora daudaun iha no abandona hela, na’in mak Estadu, no  timoroan sira iha direitu bá rai, no sei fó direitu ida ne’e, maibé tuir prosesu ida.

“Sertifikadu ida ne’e, sei emite, sei fó duni bá sidadaun sira, ne’e iha prosesu ida. Labele naranaran mai foti rai Estadu bá estabelese akordu fali ho kompañia internasionál sira, lei la permite. Satán, Ministériu  Justisa nia pesoál sira mak karik atribui rai Estadu bá indivíduu, ami sei prosesa,”  Ministru Tiágo Amaral Sarmento hateten tán.

Advertisement

Tiago Amaral Sarmento, subliña tan, hanesan ministru justisa, nia sei halo averiguasaun, no sei prosesa sidadaun ne’ebé halo fali arrendamentu rai Estadu ne’e bá estranjeiru balu, no sei hatán iha tribunál tuir lei ne’ebé haruka.

“Ministru Justisa de’it mak bele atribui rai Estadu bá instituisaun Estadu, labele ba ema privádu. Ema privadu, a não ser sertifikadu privadu, sira iha sertifikadu na’in bá rai, sira fa’an bá malu, ne’e buat ketak. Mas kuandu, sertifikadu na’in bá rai seidauk iha, rai sira ne’ebé sei Estadu ninian, labele atribui ba ema indivíduu, ne’e viola lei, kontra lei,”  Tiágo Amaral Sarmento, esplika.

Iha Lei númeru 13/2017, esplika, sasán bens moveis, propriedade sira ne’ebé tempu Governu Portugés  ho Indonézia uza, husik hela, tenke fila ba Estadu ka Governu mak sai na’in. La’ós ema indivíduu nian, tanba iha tempu ne’ebá, seidauk iha sertifikadu na’in ba rai, no ida-rua de’it mak iha.

“Fatin ida ne’e seidauk hetan sertifikadu, no fatin ida ne’e, tempu Indonézia mós, laiha sertifikadu na’in bá rai, halo nusá mak derrepente mai dehan, rai ne’e ema ida nian, nia atribui fali bá indivíduu ida. Prosesu ida ne’e, ami sei halo averigasaun, para depois hodi hatene, iha sé-sé mak involve ida ne’e, ami tenke halo, foti medida ida, para depois tau atensaun, liu-liu bá ema sira ne’ebé karik iha ministériu justisa mak halo ida ne’e,” Tiágo Amaral hateten.

Governante ne’e afirma esplika, sertifikadu hosi Sistema Nasional Kadastru (SNC) ne’e, inklui Bulletin Ofisiál, ida ne’e hanesan dokumentu de’it, atu bele hetan sertifikadu na’in bá rai nian la’ós Sertifikadu Na’in bá Rai.

Advertisement

“Buletim ofisial iha laran ne’e, aforamentu mak barak. Aforamentu ne’e, nia selu foru anuál. Nia iha diretu bá uza de’it, la’ós sai na’in bá rai . Tanba ne’e, hato’o informasaun ba ministériu justisa, para depois prosesa, no ema hothotu iha timor, iha direitu hotu hanesan, laiha ema ida mak mai uza fali diretu uza rai Estadu sai fali na’in bá rai, lei la permite ida ne’e,” Tiágo Amaral afirma.

Xefe Suku Fatuhada, Marcelino Soares. Foto/Elio dos Santos da costa

Iha fatin hanesan, Xefe Suku Fatuhada, Marcelino Soares, hatutan, molok ne’e iha sidadaun feto ida ho nia katuas oan mosu ba nia, hodi deklara katak, rai ne’e sira nian. Nune’e, sira husu autorizasaun ka koñesimentu ba Xefe Suku Fatuhada, hanesan autoridade lokál, katak sira atu halo konstrusaun iha área ne’ebá. Maibé, tanba ‘sei dúvida’, nune’e Xefe Suku halo uluk karta ida Ministériu Justisa , liuhosi Diresaun Nasional Terras no Propriedade (DNTP), atu haree estatutu rai ne’e nian, no mós atu tun direta bá halo investigasaun, katak rai ne’e sira nian duni ka lae.

“Sira mai dehan katak, rai ne’e sira nian, ha’u halo karta ne’e ba iha diresaun rai ninian, para diresaun ninian mai halo investigasaun bá sira, rai ne’e ninian duni ka lae, bele halo konstrusaun ka lae. Ida ne’e halo refere bá iha ne’ebá, señora  iuha ho nia katuas oan husu, entaun ha’u fó konteúdu karta ne’e, husu pedidu bá konstrusaun, entaun, horibainhira mak Xefe Suku iha podér para atu fó lisensa bá nia,” Xefe Suku Fatuhada, Marcelino Soares, haktuir.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

 

 

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Sidadaun Xina Ida Ne’ebé Deskonfia Falsifika Pasaporte Hetan TIR

Published

on

Hatutan.com, (27 Marsu 2024), Díli-Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID), liuhosi Juiz Singulár Afonso Carmona, Kuarta (27/03/2024), deside medida koasaun Termu identidade rezidénsia (TIR) bá arguido ho inisiál ZL nu’udár sidadaun estranjeiru ho nasionalidade Xina tanba deskonfia halo falsifikasaun bá dokumentu pasaporte.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Kazu Beto, MP Alega Krime Rua Hasoru Arguido Na’in-8, no Na’in-2 bá Ona Prizaun Preventiva

Published

on

Hatutan.com, (27 Marsu 2024), Díli-Tribunal Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID), Kuarta (27/03/2024), hala’o Primeiru Interrogatóriu Judisiál hasoru arguido na’in-ualu (8)  ho inisial JGL, ZM, EX, AG, LUX, FCG, JS, RC, tanba deskonfia nu’udár autór prinsipál bá kazu konfrontu iha área Betó Leste, Sábadu 24 fulan-Marsu 2024.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Sidadaun Xina Ida Submete Bá Primeiru Interrogatóriu Tanba Halo Falsifikasaun Pasaporte

Published

on

Hatutan.com, (27 Marsu 2024), Díli-Sidadaun estranjeiru ida ho nasionalidade Xina ho inisiál ZL,  Kuarta (27/03/2024), hale’u tuku 15:00 Otl, submete bá Primeiru Interrogatóriu Judisiál iha Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID) tanba deskonfia envolve iha krime falsifikasaun dokumentu pasaporte ne’ebé durante ne’e utiliza hodi buka serbisu no hela iha Timor.

(more…)

Kontinua Le'e

Trending