Connect with us
Pakote Ahi

Polítika

Remunerasaun Kargu Xefia I.P ho E.P Baze bá Dekretu-Lei Hosi Governu

Published

on

Hatutan.com, (15 Setembru 2022), Díli-Iha loron hirak ikus ne’e, espalla maka’as no mosu diskusaun iha públiku, kona-bá montante remunerasaun bá kargu xefia sira iha instituisaun hirak ne’ebé nia estatutu nu’udár Institutu Públika (I.P) ho Empreza Públika (E.P) sira, ne’ebé ho nia montante remunerasaun ne’e, “boot liu” Prezidente Repúblika.

Lee Mós : Lei Númeru 07/2007, Bandu Órgaun Estadu Seluk Nia Saláriu Boot Liu Prezidente Repúblika

Dollar Amérika. Foto/Google

Prezidente Komisaun Funsaun Públika (CFP-sigla Portugés), Faustino Cardoso, afirma katak remunerasaun ne’e rasik, bazeia bá Dekretu-Lei, tanba kriasaun  bá administrasaun indireta sira, tantu institute públiku, nune’e mós empreza públika nian, hothotu, tenke bazeia bá Dekretu-Lei.

Dekretu-Lei ne’ebé ko’alia kona-bá asuntu remunetóriu bá kargu xefia sira iha I.P ho E.P ne’e, hetan apresiasaun no aprovasaun hosi Konsellu Ministru sira, nune’e mós, hetan promulgasaun hosi Prezidente Repúblika, depois publika sai ba Jornál da República, hodi ema no sidadaun hotu-hotu bele hatene.

Advertisement

“Estabelesimentu bá saláriu ne’e, bazeia bá Dekretu-Lei, bazeia mós bá dekretu Governu, ne’ebé kabe bá Konsellu Ministru mak atu apresia no deside. Ne’ebé, la’ós buat segredu, no la’ós buat ilegál, no transparente publika sai hotu iha Jornál da República,” Prezidente CFP, Faustino Cardoso, hateten bá jornalista sira hafoin partisipa iha serimónia solene bá abertura bá 50 Lejislatura nian iha Parlamentu Nasionál, Kinta (15/09/2022).  

Hatán kona-bá karik ho Dekretu-Lei ne’e maka, fó mós dalan instituisaun indireta sira ne’e, hodi determina rasik sira ninia tabela salariál, Faustino Cardoso, dehan, prosesu sira bá hamosu Dekretu-Lei ka dekretu Governu nian ne’e, liuhosi faze apresiasaun no aprovasaun iha Konsellu Ministrus.

Maske nune’e, iha duni instituisaun indireta balu ne’ebé mós maka determina rasik sira ninia montante remuneratóriu ka saláriu, liuhosi sira nia mekanizmu funsionamentu. Pore-ezemplu, iha Konsellu Administrativu ka ne’ebé maka estatutu sira-nian define.

“Balu iha duni, no ita preokupa ho ida ne’e. Tanba loloos, labele, tanba buat ida orsamentu ne’e, tenke ho kuidadu, labele ida-idak mak define. Tanba sé ida-idak mak define, ita preokupa,” Faustino, hateten.

Prezidente CFP, Faustino Cardoso. Foto/Elio dos Santos da Costa

Kona-bá kapasidade no esperiénsia bá lidera kargu xefia sira iha I.P ho E.P atu bele mese bá remunerasaun entre $3000 to’o $6.500 kada fulan nian, prezidente CFP ne’e hatán, kriasaun, dezignasaun, nomeasaun bá prezidente, lideransa ka bá pesoál vogál sira iha administrasaun indireta sira ne’e, kompeténsia mai hosi Konsellu Ministru, no la’ós CFP.

Alende ne’e, kona-bá obra ka retornu saida de’it mak durante ne’e instituisaun indireta sira ne’e rezulta bá rendimentu Estadu, Faustino hatán dehan, ida ne’e kabe bá ministériu ne’ebé tutela bá, atu bele haree, depois fó avaliasaun. Tanba administrasaun indireta sira-ne’e, sub-tutela administrativa hosi membru Governu relevante sira.

Advertisement

Nia dehan, membru Governu relevante sira mak hatene, akompaña, atu kontinua nafatin nu’udár administrasaun indireta ka atu fila hikas bá administrasaun direta, ne’e kabe ba sira-nia akompañamentu ho sira-nia avaliasaun.

“Hanesan ha’u hatete tiha ona katak, buat sira ne’e, bazeia ba desizaun Governu ninian. Ne’ebé, sé atu haree oinsá efisiénsia, efikásia, oinsá produtividade servisu, ne’e imi husu bá iha membru Governu relevante sira,” Faustino Cardoso tenik.

Objetivu hosi ministériu tutela ka relevante sira ninia akompañamentu ne’e, atu hasa’e efisiénsia, efikásia, ka produtividade servisu. Enkuantu, parte CFP  nia papél mak atu haree bá funsionáriu públiku sira iha ministériu, administrasaun indireta sira, tantu iha nivel nasionál, nune’e mós iha nivel sub-nasionál, munisípiu no postu administrativu sira.

“Agora, kona-bá estrutura, kona-bá kriasaun administrasaun indireta, empreza públikas, ne’e kompeténsia eskluziva hosi Governu ninian. Klaru ke, bainhira ko’alia kona-bá funsionáriu, ne’e CKFP servisu hamutuk administrasaun indireta sira ne’e,” Faustino Cardoso fundamenta tan.

PDHJ Konsidera Direitu ida  

Advertisement

Provedora Jesuinha Maria Ferreira Gomes. Foto/Elio dos Santos da Costa

Iha fatin hanesan, Provedora Provedória dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ), Jesuina Maria Ferreira Gomes, esklarese katak, kona-bá saláriu ka remunerasaun nian, ne’e direitu ida. Bainhira kumpre sira nia devér, entaun sira iha direitu atu hetan saláriu. Maibé, saláriu ida-ne’e, depende mós bá iha servisu ne’ebé ema ne’e halo ka nia presta.

“Agora, sé haree katak, saláriu ne’e mak la justu ho devér ne’ebé mak nia halo, Governu bele haree para revee fali lei ne’e tanba ne’e, dekretu Governu, Dekretu-Lei, Governu nia kompeténsia,” Provedóra Jesuina Maria Ferreira Gomes, hateten hodi responde jornalista sira.

Kona-bá Boa-Governasaun ninian, PDHJ liu-liu bá direitu sira ne’e, korresponde bá ninia devér ka lae, servisu saida mak nia halo no nia merese atu hetan duni montante remuneratóriu ne’ebé iha ka lae, tuir PDHJ katak buat ne’ebé prinsipál liu maka, tenke bazeia bá rezultadu servisu ne’ebé nia halo, no mós reseita sira ne’ebé nia kontribui bá iha kofre Estadu nian.

“Asuntu ne’e iha fatór mak Konsellu Ministru bele konsidera, uainhira atu aprova Dekretu-Lei ida ne’ebé, regula bá iha remunerasaun bá kargu Xefia  I.P ho E.P iha administrasaun públika. Ne’e nesesáriu, ha’u hanoin, ida ne’e sai mós preokupasaun Governu nian, agora sira haree hela, no sira iha boa-vontade, para oinsá atu regula, atu estabelese regulamentu ida ne’ebé mak labele sai fali gap entre I.P ho E.P sira, ne’ebé mak sira natureza servisu ne’e, la diferente ida. Ida ne’e mak presiza garante para ema hothotu hetan nia direitu ne’e ho justu no  proporsionál,” Jusuina Gomes, hateten.

Daudaun ne’e, PDHJ halo ona diskusaun hamutuk ho Comissão Anti Corrupção (CAC), CFP ho Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), iha ona diskusaun kona-bá asuntu ne’e. Governu liuhosi Gabinete Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru (PCM) nian, prepara hela Dekretu-Lei ida, atu regula asuntu ne’e.

KM Halo Ona Diskusaun

Advertisement

Ministru Obras Públikas (MOP), Abel Pires. Foto/Elio dos Santos da Costa

Ministru Obras Públikas (MOP), Abel Pires, lia tun mós dehan, molok preokupasaun públiku sira ne’e mosu no kontesta hosi públiku, Governu liuhosi Konsellu Ministru halo ona diskusaun, atu halo hanesan regulariza saláriu bá kargu xefia sira iha I.P ho E.P sira ne’e.

“Ne’ebé, ha’u haree ita televizaun hotu, ita nia Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru,  Fidelis Leite Mangalhães mós hato’o ona bá públiku katak, prosesu la’o hela. Ne’ebé seidauk mosu diskusaun públiku mós, ami hala’o tiha ona prosesu ne’e,” Ministru Abel Pires klarifika.

Hatán kona-bá kapasidade no esperiénsia hosi pesoál sira iha kargu xefia sira ne’e, liu-liu iha Eletrisidade Timor-Leste, Empreza Públika (EDTL, E.P) ho Bee Timor-Leste, Empreza Públika (BTL, EP) ne’ebé tutela bá MOP ne’e, Abel Pires, haree katak, sira iha duni kapasidade.

“Sé ita boot husu ha’u, sira na’in-hira ne’e, ha’u servisu hamutuk ho sira besik fulan-neen, ha’u hatene, sira iha kapasidade, sira iha vontade di’ak, ne’ebé ha’u iha konfiansa bá sira,” Ministru Abel Pires hateten.

Kona-bá Obra ka retornu saida mak EDTL, E.P ho BTL, E.P prodús ona, hodi sai hanesan sasukat ida bá sira nia montante remunerasaun, Ministru Abel Pires  dehan, instituisaun indireta rua ne’e, foin mak hahú sira ninia servisu. Tanba ne’e, presiza fó lai tempu bá sira hodi bele halo servisu ho di’ak.

“Sira nia servisu foin mak hahú, públiku, ita presiza fó tempu bá sira, para atu halo servisu di’ak. Tanba tinan kotuk, kompletamente ne’e, preparasaun de’it. Tinan ne’e, foin mak atu la’o, sé tinan oin mak laiha rezultadu, prontu, ne’e, ita bele haree buat ruma,” Abel Pires esklarese.

Advertisement

Abel Pires, esplika, maske iha Dekretu-Lei própriu ne’ebé ko’alia remuneratóriu bá instituisaun indireta rua ne’e, maibé, la’ós sira mak determina sira nia saláriu, tanba ida-ne’e iha fali prosesu ida ne’ebé ketak.

“Mais, ita fó tempu sira servisu lai. Kona-bá sira-nia saláriu, ne’e ita mós agora iha prosesu para atu halo regularizasaun. Regularizasaun ne’e, konserteza iha konsekuénsia. Sei iha mudansa, Mais mudansa ne’e, la’ós ha’u nia kompeténsia, ida ne’e señór Ministru  PCM nia kompeténsia, ha’u labele ko’alia ninia parte,” Abel Pires hateten.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

 

 

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

Mari Alkatiri Husu Lidér Sira Tuur Hamutuk

Published

on

Hatutan.com, (25 Abríl 2024), Díli- Sekretáriu Jerál partidu FRETILIN, Mari Alkatiri, hateten tempu ona hodi lidér sira tuur hamutuk para buka solusaun bá problema edukasaun, saúde no problema sira seluk hodi lori povu ne’e bá moris di’ak.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

FRETILIN Preokupa ho Kresimentu Ekonómiku TL iha 2023 La To’o 2%

Published

on

Hatutan.com, (23 Abríl 2024), DíliBankada FRETILIN iha Parlamentu Nasionál (PN) preokupa tebes ho rezultadu relatóriu hosi Asian Development Bank (ADB) kona-bá kresimentu ekonómiku Timor-Leste (TL) nian iha tinan 2023 ne’ebé fraku loos no la to’o 2%.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Membru PN Levanta iha Plenária Kona-bá Gafañotu Atake Hare no Batar iha Raimea

Published

on

Hatutan.com, (23 Abríl 2024), Díli– Membru Parlamentu Nasionál hosi  Bankada CNRT, Saul Salvador, liuhosi sesaun plenaria PN, Tersa (23/04/2024),  aprezenta preokupasaun agrikultór sira   Suku Raimea, Postu Administrativu Zumalai, Munisípiu Covalima, kona-bá fenómenu peste gafañotu atake hare ho batar sira.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending