Connect with us
Pakote Ahi

Polítika

KM Aprova Projetu Dekretu-Lei bá Kriasaun INSP-TL

Published

on

Hatutan.com, (21 Setembru 2022), Díli—Konsellu Ministrus (KM) iha Kuarta (21/09/2022) aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo, relasiona ho kriasaun Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste nian (INSP-TL).

Reuniaun KM. Foto/media KM.

“Kriasaun INSP-TL ne’e ho objetivu atu tau hamutuk iha institutu úniku atribuisaun sira atu monitoriza, avalia no halo análize iha estadu jerál saúde nian, hodi kolabora iha vijilánsia epidemiolójika no sanitária, investigasaun sientífika no kontrolu risku no ameasa sira ba saúde públika, ba dezenvolvimentu no formasaun rekursu umanus, peskiza no inkorporasaun teknolójika iha saúde públika, nune’e mós kontrolu kualidade iha área saúde determinada,” Hatutan.com sita komunikadu.

Lee Mós:Governu Promove Atividade Fízika Iha Órgaun-Servisu Administrasaun Públika

Iha ámbitu atribuisaun hirak ne’e, ho kooperasaun ka rede ho institutu  hanesan iha país sira seluk, ho hakarak atu kria organizasaun ida ho baze sientífika ida ne’ebé forte ne’ebé fó lideransa no esperiénsia ba esforsu halo ona iha nível nasionál atu alkansa melloria substansiál sira no tempu naruk ba saúde públika, no afirma an nu’udár fonte fiável ba akonsellamentu  hodi formula no foti desizaun hosi responsável polítiku sira.

Advertisement

Konsellu Ministrus mós aprova ona projetu Dekretu-Lei ne’ebé ho objetivu atu estabelese Rejime Jurídiku Parseria Públiku Privada Diagnóstiku nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes no hosi Ministra Saúde, Odete Maria Belo.

Projetu Dekretu-Lei ne’e delibera ona iha sorumutuk Konsellu Ministrus iha loron 27 fulan-jullu tinan 2022, maibé, tanba iha alterasaun balun iha faze redasaun finál, presiza submete projetu Dekretu-Lei ida-ne’e nian ba deliberasaun foun.

Aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Joaquim Amaral, ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei nu. 34/2017, loron 27 fulan-setembru, kona-bá ezersísiu no lisensiamentu ba atividade ekonómika sira.

Ho alterasaun ida ne’e sei laiha tan distinsaun ne’ebé tuir  risku atividade, fó dalan ba aprovasaun kuadru komun hodi klasifika atividade ekonómika sira, ne’ebé hanaran Klasifikasaun Atividade Ekonómika Timor-Leste no habadak ho KAE.

Governu hakarak halo hotu rejime tipu autorizativu ne’ebé daudaun ne’e vigora hela, ne’ebé ninia prosedimentu burokrátika laiha tan razaun atu existe, ho objetivu atu hetan efisiénsia servisu ne’ebé boot liu no liberdade inisiativa no jestaun emprezariál ne’ebé loloos hosi setór privadu no setór kooperativu no sosiál, hanesan hatuur ona iha artigu da-138 Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian.

Advertisement

Propoin atu halo prosesu lisensiamentu ne’ebé bele prevee, transparente no simples, liuhosi konsolidasaun reforma lisensiamentu ba atividade ekonómika, ne’ebé hahú iha tinan lima liubá, hodi klarifika prosedimentu sira, habadak prazu no hamenus enkargu sira hodi loke negósiu iha rai-laran.

Konsellu Ministru aprova tán projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Vise-Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Julião da Silva, hodi  aprova akordu kooperasaun entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Repúblika Portugeza iha matéria seguransa interna.

Akordu ne’ebé mak asina hosi país rua ne’e iha loron 27 fulan-setembru tinan 2011, ho objetivu atu fó prestasaun mútua no kooperasaun téknika no interkámbiu, liuhosi asaun formasaun profisionál no servisu asesoria iha área seguransa nian.

Konsellu Ministrus delibera atu autoriza Ministru Finansas atu inisia negosiasaun ho Department of foreign affairs and trade hosi Governu Austrália kona-ba kondisaun espesífika ba impréstimu ida ba projetu dezenvolvimentu Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato.

Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Joaquim Amaral mós halo aprezentasaun ida kona-bá akordu Organizasaun Mundiál Komérsiu nian kona-bá teknolojia informasaun (Information Technology Agreement –ITA) no kona-bá pontu situasaun prosesu adezaun Timor-Leste nian ba OMK.

Advertisement

ITA nu’udár akordu multilaterál iha ámbitu OMK nian ne’ebé ho objetivu atu hamenus impostu no tarifa sira-hotu kona-bá produtu teknolojia informasaun hosi signatáriu sira.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

PN-MNEK Diskute Lei Protokolu Estadu

Published

on

Hatutan.com, (18 Abríl 2024), Díli—Parlamentu Nasionál (PN), liuhosi Komisaun B ne’ebé trata asuntu Negósiu Estrajeiru Defeza no Seguransa halo audiénsia ho Ministeriru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), hodi halo diskusaun bá Projetu Lei Númeuru 7/VI (1°) Protokulu Estadu.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Xefe Estadu Kontente Tribunál Rekursu Absolve “Kalohan” Hosi Pena Efetivu Tinan Lima

Published

on

Hatutan.com, (18 Abríl 2024), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta kontente no parabeniza Tribunál Rekursu (TR) ne’ebé liberta António da Conceição “Kalohan” hosi pena prizaun efetivu tinan lima ne’ebé fó hosi Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID).

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Ramos-Horta Kondena Membru PCIC Husu Osan, Laiha Baze Legál bá Fuzitivu Teves Hetan Azilu Polítiku iha TL

Published

on

Hatutan.com, (18 Abríl 2024), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta kondena aktu membru Polísia Cientifica Investigação Criminal (PCIC) ne’ebé husu osan bá fuzitivu Arnolf Teves Jr nia oan mane tanba ida-ne’e hamonu dignidade instituisaun no perigozu.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending