Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Subsídiu Universál “Fim do Ano” Insultu Bá Povu Ki’ik, KM Re-afirma Desizaun Atribui Bá Uma-Kain Hotu

Published

on

Hatutan.com, (28 Setembru 2022), Díli– Forum Organizasaun La’ós Governu nian ka FONGTIL konsidera polítika Governu nian  atu atribui subsídiu “fim do ano” $200 bá uma-kain ho mekanizmu universál nu’udár insultu boot bá povu ki’ik tanba membru órgaun soberanu sira, inklui funsionáriu públiku sira ne’ebé iha rendimentu kada fulan hosi Estadu mós iha direitu bá subsídiu ida-ne’e.

Lee Mós : Aplikasaun Universal “Subsídiu Fim do Ano” $200 bá Uma-Kain, PDHJ Sei Husu Supremu Tribunál Justisa Halo Fiskalizasaun Abstrata

US$200. Foto/Google

Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valente da Costa Lopes, apresia ho polítika governu nian, liuhosi Oitavu Governu Konstitusionál, ne’ebé mak iha hanoin di’ak, hodi fó apoiu subsídiu $200 bá kada uma-kain iha fulan-Dezembru 2022, maibé husu atu, subsídiu ne’e tenke aloka duni bá uma-kain sira ne’ebé mak merese atu hetan la bele fahe universal ka fó ema hirak ajente administrasaun públiku ne’ebé ho saláriu mensál hosi $500=1.

“Ita halo hanesan insulta boot ida bá ita-nia povu, ne’e labele. Universál ne’e ami la aseita, ne’e tenke bá duni uma-kain ne’ebé mak  presiza duni, uma-kain sira ne’ebé mak vulneravel, uma-kain sira ne’ebé mak iha limitasaun, ne’e ita tenke fó duni ida ne’e, para sira bele hakmaan sira-nia nesesidade uma-laran. Mais la’ós sira ne’ebé ho saláriu boot mós simu, ne’e la di’ak,” Diretór ezekutivu FONGTIL, Valente da Costa Lopes, hateten bá jornalista sira iha kna’ar fatin, Caicoli, Díli, Kuarta (28/09/2022).

Advertisement

Tuir planu, iha semana balu tuir mai, FONGTIL sei toka maka’as liután kona-bá asuntu ne’e, liuhosi halo asaun ruma, inklui hato’o mós paresér bá Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta ho Primeiru Ministru (PM), Taur Matan Ruak, hodi hola desizaun ruma bá kestaun ne’e. 

“Ami nota ona, no haree katak, envés $200 ne’e, ita tenke aloka bá uma-kain ka pesoa ne’ebé mak merese duni la’os ema ida ne’ebé simu saláriu $500+1. Ne’e la justu, ne’e diskriminasaun boot,” Valente da Costa Pinto, hateten tán.

KM Re-afirma Desizaun Atribui Subsídiu bá Uma-Kain Hotu

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru (MPCM), Fidelis Manuel Leite Magalhães. Foto/Elio dos Santos da Costa

Liuhosi reuniaun Konsellu Ministru ordináriu iha Palásiu Governu, Kuarta (28/2022), aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos, bá alterasaun dahuluk bá Dekretu-Lei nu. 37/2022, loron 25 fulan-Maiu, kona-bá subsídiu fim do ano bá uma-kain sira.

Lee Mós : Subsídiu Universal $200 bá Uma-Kain iha Poténsia Governu Viola Rasik Nia Dekretu-Lei

Ho intervensaun lejizlativa ida-ne’e hala’o ajustamentu bá testu redasaun Dekretu-Lei ne’e, hodi evita dúvida ruma kona-bá se mak benefisiáriu sira hosi apoiu sosiál ne’e, ho nune’e re-afirma filafali desizaun hodi atribui subsídiu bá uma-kain sira hotu, ne’ebé halo ona rejistu to’o loron 28 fulan-Fevereiru 2022, independentemente hosi sira iha situasaun vulneravel ka lae no mós ka independentemente hosi sira iha membru balu ne’ebé fó atividade profisionál iha ámbitu administrasaun públika nian ka lae.

Advertisement

Vise-PM Armanda Berta: Subsídiu Ne’e Bá Ema Hotu

Iha biban hafoin reuniaun KM, Vise-Primeiru Ministru bá asuntu Sosiál nu’udár mós Ministra Solidariedade Sosiál Inkluzaun (MSSI), Armanda Berta dos Santos, klarifika hikas katak, subsídiu ne’ebé Governu sei atribui bá uma-kain iha fulan-Dezembru ne’e bá ema hotu-hotu hodi la haree bá ema nia saláriu ki’ik ka saláriu boot.

V-PM Armanda Berta dos Santos. Foto/Elio dos Santos da Costa

“Subsídiu ne’e bolu naran subsídiu fim do ano ho universalmente katak bá ema hotu-hotu. La haree ba ema nia saláriu ki’ik ka boot, maibé hotu-hotu hetan,”  Vise-PM Armanda Berta dos Santos responde jornalista sira.

Bá membru órgaun soberanu sira,  hanesan Prezidente Repúblika, membru Parlamentu Nasionál, membru Governu no membru administrasaun Estadu sira seluk ne’ebé ho saláriu boot , Armanda Berta hateten, bele la simu ho konsiénsia  direitu subsídiu $200 no osan ne’e sei fila bá kofre Estadu.

Lee Mós : Aplikasaun Universal Subsídiu “Fim do Ano” $200,00 Kada Uma-Kain Kria Injustisa Sosiál

Konforme bá dadus ka relatóriu  iha livru rejistu uma-kain iha kada suku iha territóriu Timor-Leste, to’o loron 28 fulan-Fevereiru 2022 ne’ebé  sujesita bá subsidiu ne’e hamutuk 343.295. Nune’e, tuir kalkulasaun katak orsamentu bá “Subsídiu Fim do Ano” 2022 bele liu millaun $70.

Advertisement

Kona-bá espíritu Dekretu-Lei nu.37/2022, loron 25 fulan-Maiu ne’ebé kontein subsídiu ne’e atu ajuda de’it família ne’ebé vulneravel liu,  Vise-PM Armanda Berta hateten, Konsellu Ministru altera tiha ona hodi aplika subsídiu universal katak la’ós ona subsídiu bá ema vulneravel de’it, mas bá ema hotu-hotu.

JSMP Husu Hasai Funsionáriu Públiku Ho Ajente Administrasaun Públiku

Konférensia Imprensa JSMP, Kuarta (28/09/2022). Foto/Elio dos Santos da Costa

ONG nasionál Judisiál System Monitoring Program (JSMP) husu Governu atu implementa polítika subsídiu $200 hasai tiha funsionáriu públiku ho ajente administrasaun publiku ne’ebé la’ós titular bá subsídiu universál fim do ano.

Koordenadór programa observasaun JSMP  bá Parlamentu Nasionál, José Pereira bá jornalista sira liuhusi konferénsia ba imprensa ne’ebé hala’o iha sede JSMP, Colmera, Díli, afirma iha 6 fulan-Maiu 2022, Konsellu Ministru aprova ona Dekretu-Lei Nú. 37/2022 kona-bá subsídiu tinan nia rohan (fim do ano) bá uma-kain ho montante $200.  MSSI hanesan ministériu implementadór ne’ebé halo hela preparasaun bá pagamentu.

Polítika subsidiáriu ne’ebé prevee iha Dekretu-Lei ne’e nu’udar transformasaun hanoin Estadu nian kona-bá oinsá bele kria justisa sosiál iha sosiedade nia leet no igualdade tratamentu bá sidadaun hotu iha distribuisaun apoiu sosiál sira.

Dekretu-Lei ne’e prevee katak durante ne’e, Estadu valoriza serbisu no esforsu funsionáriu no ajente sira Administrasaun Públiku nian hodi aprova no halo pagamentu estraordináriu bá saláriu adisionál ka saláriu fulan 13 iha tinan nia rohan. Estadu mos iha parte lia, tuir lei ne’e, rekoñese katak atribuisaun bá prestasaun serbisu ba traballadór sira instituisaun públiku sira Estadu nian kria ona dezigualdade no injustisa sosiál ba sidadaun sira ne’ebé la hetan asesu.

Advertisement

Nune’e mak, objetivu husi Dekretu-Lei ne’e atu fó apoiu subsidiáriu bá uma kain sira ne’ebé mak ekonomikamente vulneravel tanba la iha serbisu no rendimentu fiksu no mós la asesu ba diretu no regalia sira funsionáriu no ajente sira administrasaun públiku hetan, partikularmente pagamentu estraordináriu bá saláriu adisionál iha tinan nia rohan ka saláriu fulan 13 nian.

Bainhira MSSI halo tuir orientasaun Konsellu Ministru nian ne’e, tuir JSMP nia hare sei hamosu situasaun sira hanesan; halo situasaun ida injustisa sosiál sai aat liu tan tamba funsionáriu no ajente sira administrasaun públiku nian ne’ebé hetan ona pagamentu saláriu adisionál fulan-13 sei hetan tan subsídiu ida ne’e.

“Ida ne’e hanesan mos forma ida insulta ba povu kbiit laek, (família vulnerável liu) ne’ebé tuir lei konsidera nu’udár benefisiáriu alvu úniku. Sei prejudika esforsu sira nivel Estadu atu promove governasaun di’ak no kombate korrupsaun tamba laiha polítika no jestaun ida ne’ebé di’ak no apropriadu ba uza orsamentu estadu nian,” José Pereira hateten.

Rezolusaun governu no diploma ministerial sira ne’ebé governu produz hodi distribui subsídiu ne’e la’ós aktu lejizlativu, maibé aktu normativu no administrativu ne’ebé kria hodi implementa programa no polítika jerál sira ne’ebé regula iha lei no dekretu lei sira, tamba ne’e labele altera no kontráriu ho Dekretu-Lei númeru 37/2022.

JSMP hakarak rekomenda bá Parlamentu Nasionál: atu estabelese komisaun inkéritu eventual ida hodi fiskaliza implementasaun programa subsídiu uma-kain. Nune’e, bele asegura katak orsamentu Estadu no subsídiu ne’e monu duni bá família sira ne’ebé vulnerável no nesesita duni apoiu Estadu nian no nu’udar titular ba subsídiu ne’e tuir lei.

Advertisement

JSMP mós  rekomenda atu Governu (MSSI no MAE) atu atualiza dadus benefisiáriu bá subsídiu uma-kain nian, hodi nune’e, bele ajuda no define ho loloos se de’it mak iha direitu ba subsídiu refere no família hotu-hotu ne’ebé tama iha kategoria vulnerável no nu’udar titular bele asesu.

Husu mós Governu atu hasai tiha orsamentu ne’ebé aloka ba funsionáriu no ajente sira administrasaun publika nian hodi aloka ka aumenta fali ba benefisiáriu ka titulár sira tuir Dekretu-Lei ne ‘e.

Osan Dolar Amérika. Foto/Google.

Provedoria Direitu Umanu no Justisa (PDHJ) mós bele uza nia kompeténsia konstitusionál tuir provizaun Artigu 150 hodi husu fiskalizasaun abstratu bá aktu lejizlativa no normativa sira atu labele kontráriu ho Konstituisaun no lei sira.

Ba Komisaun Ant-Korrupsaun (CAC); husu atu halo akompañamentu ida ho ativu no rigor ba implementasaun subsídiu ne’e atu bele halo tuir de’it lei no loke investigasaun ba responsável sira bainhira iha implementasaun ne’e, rezulta ka lori Estadu sofre prejuizu ruma.

JSMP mós husu  ba sosiedade Timor/Timoroan hotu no bá elementu sosiedade tomak no partikularmente ba sosiedade sivíl, mídia, movimentu no akadémiku sira hotu atu haree no akompaña programa ne’e, tamba ida ne’e, ezije ema hotu ninia observasaun kritika hodi asegura rekursu povu no Estadu nian.

JSMP husu bá kualkér Governu no Governasaun iha futuru, atu halakon tiha tipu programa no polítika subsidiáriu sira ne’ebé tuir JSMP hanoin la sustentavel no la eduka povu sai badinas no produtivu, maibé kria fali situasaun dependénsia bá Estadu, halo komunidade sai pasiva no la produtiva ne’ebé sei tau todan liután ba gastu sira Estadu no la kontribui ba hamoris no hasa’e ekonomia komunidade no dezenvolvimentu ekonómiku.

Advertisement

Ikus liu molok konklui JSMP husik hela tadak mahusuk ida ba públiku atu reflete, se funsionáriu no ajente públiku sira simu ona saláriu désimu terseiru no simu tan subsídiu $200 bá uma-kain ne’e atu kria justisa sosiál ka kria no hakle’an liután injustisa sosiál ba povu kbiit-laek sira.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres/Vito Salvadór

 

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Kinta-Feira Santa, Jesus Presta Mensajen Domin no Haraik Aan Molok Husik Hela Mundu

Published

on

Hatutan.com, (28 Marsu 2024), Díli—Sarani Katóliku iha mundu, inklui Timor-Leste, Kinta (28/03/2024), selebra misa Kinta-Feira Santa, hanesan loron dahuluk semana Santa nian, hodi hanoin hikas mensajen partikular Jesus Kristu nian molok Nia husik hela mundu ne’e.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Paspor Timor Leste Terkuat ke-Empat di ASEAN

Published

on

Hatutan.com, (28 Maret 2024), Dili Indeks kekuatan paspor 2024 yang dirilis Henley Passport Index memposisikan paspor Timor Leste atau Republik Demokratik Timor Leste (RDTL) lebih kuat ke-empat di ASEAN dan bertengger di posisi ke-56 perigkat dunia, unggul 10 peringkat dari Indonesia.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Xanana Halo Hela Avaliasaun bá Membru Governu Sira

Published

on

Hatutan.com, (28 Marsu 2024), DíliPrimeiru-Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão, halo hela avaliasaun bá membru Governu hotu hodi haree dezempeñu servisu membru Governu ida-idak nian.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending