Connect with us

Opiniaun

Repúblika Korea Ninia Mehi Naruk no Laran Di’ak bá Benefísiu Mundiál

Published

on

Dia 3 Outubru konsidera hanesan “Gaecheonjeol” ou iha dalen Tetum Loron Fundasaun Nasional, loron ne’ebe Republika Korea moris ou existe. Gaecheonjeol signifika katak “Wainhira Lalehan Nakloke”.  Ho nue’e iha 2333 BC (Antes Kristu-sigla Tetum), Dangun* loke lalehan no tun mai halo Asadal sai hanesan kapital, hodi harii Gojoseon, orijinal Korea, bazeia ba ideolojia “Halo Mundu Sai Fatin Diak Liu Tan”.

Autor ba artigu, Embaixador Korea iha Timor-Leste, Kim Jeong Ho.

*Dangun: tuir ai knanoik Korea nian katak Liurai Primeiru Korea ne’ebe konsidera hanesan Oan husi Lalehan, Úniku no interesante tebes kuandu baze ideolojia husi harii nasaun ida mak atu halo mundu sai diak no fo benefisiu ba ema tomak. Babain, baze ideolojia no misaun husi nasaun ida mak komtempla liu iha perpetuadade, riku materia, prosperidade no moris diak ba jerasaun ninia tuir mai. Maibe, Republika Korea ninia baze ideolojia komtempla liu fali ba papel humanism no la loko an hodi halo missaun ba moris diak, ba ninia vizinhu no mundu tomak.

Baze husi ideolojia ida ne’e refleta nanis ona iha istoria Republika Korea ninian. Korea, nasaun ne’ebe nunka halo agresaun no invazaun hasoru nasaun seluk nomos hadomi tebes paz, ou ema hanaran “Ema Mutin*”. Nasaun ne’ebe depois funu iha tinan 1950, hetan ajuda husi komunidade internasional inklui ONU hodi dezenvolve ninia ekonomia ho kompletu. Maibe, iha meiu tinan 1980, hahu partisipa iha Assistensia Ofisial ba Dezenvolvimentu (Official Development Assistance/ODA-sigla ingles) hodi fo fali doasaun ba nasaun sub-dezenvolvidu sira. Korea harii fundus dezenvolvimentu no fundus konfiansa ho Programa Nasoes Unidas ba Dezenvolvimentu (UNDP), Programa Nasoes Unidas ba Dezenvolvimentu Industrial (UNIDA), Organizasaun Alimentasaun no Agrikultura (FAO) no seluk tan hodi fornese apoiu finansial ba nasaun sub-dezenvolvimentu sira.

Iha tinan 1991, Ajensia Kooperasaun Internasional Korea (KOICA) estabelesidu hodi harmoniza, kanaliza no promove projetu koperasaun sira.

Advertisement

Vizaun Korea atu halo mundu sai diak liu, agora dadaun sistemazadu no dezenvolvidu liu husi projetu bilaterais no mos projetu multilaterais (hamutuk ho ONU no ajensia internasional sira) atraves fundus Asistensia Ofisial ba Dezenvolvimentu (ODA).

“Ema Mutin *: naran bolu ema Korea nian, signifika ema ne’ebe gosta hatais mutin, respeitozu no hadomi paz.

Iha kontiudu ida ne’e, governu Korea fornese ona mais ou menus $98 millaun ba Timor-Leste husi inisiu to’o tinan 2021. KOICA estabelese ninia eskritoriu iha 2010 atu promove projetu oin-oin hodi apoiu dezenvolve Timor-Leste ho sistematiku no efetivu liu tan. Iha deit tinan 2022, KOICA apoiu $18 millaun ba projetu 11 iha area oin-oin hanesan saude, edukasau, desportu, jeneru no seluk tan. Iha tempu hanesan, governu Korea, liu husi Sentru Saemaul Undong servisu hamutuk ho governu Timor-Leste, Ministeriu Administrasaun Estatal implementa dadaun projetu pilotu Saemaul Undong atu dezenvolve area rural liu husi muda mental, hadia ambiente no hasae rendimentu.

Ho baze ideolojia Korea nian atu halo mundu sai diak no benefisiu liu tan, ami kontinua hametin idelojia refere iha tinan 2022. Prezidente Republika Korea, Sr. Yoon Suk-yeol iha ninia diskursu foin lalais fulan Setembru 20, iha Nova Iorke, iha okaziaun Asembleia Jeral ONU ba dala 77, reitera asuntu importante rua. Primeiru, governu Korea deklara ninia apoiu no solidariade ba ONU no komunidade internasional hodi nafatin akumula  normas universal internasionais sira hanesan liberdade, direitus humanus no estadu de direitu. Segundu, re-emfeza Korea ninia papel atu kontinua apoiu komunidade internasional no nasaun seluk hodi habelar no haforsa apoiu ba nasaun sub-dezenvolvidu sira, liu husi Assistensia Ofisial ba Dezenvolvimentu Matak (Green ODA-sigla ingles), hanesan elementu husi objetivu dezenvolvimentu sustentavel. Ho nune’e Republika Korea ninia dezeju no mehi furak no naruk durante tinan 4355 nia laran desde lalehan nakloke, to’o agora sei kontinua nafatin progresu iha Timor-Leste.  

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Diskursu Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian iha Okaziaun Aprezentasaun Proposta Lei Orsamentu Jerál Estadu ba 2026

Published

on

By

Parlamento Nacional, Díli 5 Novembro 2025

Suas Excelências

Senhora Presidente Parlamento Nacional       

Vice-Presidentes Parlamento Nacional

Advertisement

Ilustres

Senhoras no Senhores Deputados

Senhoras no Senhores Membros Governo

Senhoras no senhores,

(more…)

Advertisement

Continue Reading

Opiniaun

Sai Lian ASEAN nian: To’o Ona Tempu Mídia Nasionál Sira Ko’alia Timor-Leste Nia Kompromisu

Published

on

By

Hosi: Renato ”Apaa Sege’ da Costa

(more…)

Continue Reading

Opiniaun

Esteitmentu husi Institutu La’o Hamutuk Kona-ba Adezaun Timor-Leste ba Membru Plenu ASEAN Ba Dala-11

Published

on

By

Introdusaun

Simeira ASEAN ba dala 46 liu ba iha Kuala Lumpur, Primeiru Ministru Malázia deklara ba públiku katak, Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN (full member) sei ofisializa iha Simeira ASEAN ba dala 47 iha fulan Outubru 2025. Tuir mai, Governu da sia organiza grupu traballu inter-ministerial nu’udar responsavel ba implementasaun rekomendasaun ne’ebé deside iha Simeira ASEAN 46 iha Malázia. Ekipa traballu ne’e enkontru no diskute halo ajustamentu ba lei no polítika balun tuir matadalan (roadmap) ne’ebé simu husi ASEAN. Governu komprimidu katak, antes Simeira iha fulan Outubru, preparasaun intermus polítika, lei balun, teknikamente no institusionalmente finaliza ona, liuliu akordu ekonomia prinsipál sira. Ambisaun boot ne’e ignora realidade katak Timor-Leste iha kapasidade ki’ik de’it atu prodús sasán ne’ebé bele fa’an iha ekonomia formál (ekonomia ne’ebé uza osan). Bainhira Timor-Leste adere ba ASEAN, bele redús soberania estadu atu proteje povu Timor-Leste husi dominasaun ekonómiku ASEAN.

(more…)

Continue Reading

Trending