Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

Tinan Sanulu Telkomcel, Serví ho Domin Hafutar ho Sasadik

Published

on

Hatutan.com, (04 Outubru 2022), Díli—Ezisténsia operadór telekomunikasaun hosi Indonézia Telkomcel iha Timor-Leste (TL) ba dala-sanulu (10) hafutar ho sasadik ka dezafiu, maibé iha ninia solusaun tanba servi ho domin.

Diretór ezekutivu KI, Rigoberto Monteiro.

Telkomcel estebelese iha TL iha loron 17 fulan Setembru 2012 hafoin hetan ninia lisensa ofisiál Spektrum Rádiu hosi Governu iha loron 22 fulan Outubru 2012, ho kapasidade rede internet third generation technology (3G) ne’ebé hahú ho kapitál millaun $50 ba estabelesimentu infraestrutura iha territóriu tomak.

Projetu dahuluk ba Telkomcel iha TL maka, xamada telephone ka voice, mensajen badak ka Short Message Service ka SMS, dadus ka Internet, valór agregadu ka Vallue Added service ka VAS, inklui servisu espesiál ba korporativu sira.

Konsellu Imprensa (KI) sai hanesan kliente iha 2017, bainhira KI hahú loke fornesimentu liña internet, Telkomcel mak manán iha xamada telefone ba Prezidente ho membru no diretór sira, nune’e kontrata kedan to’o ohin loron.

Advertisement

Kona-bá xamada telefone, diretór ezekutivu KI, Rigoberto Monteiro haree katak, di’ak tantu iha área remota no kapitál maibé problema oitoan ho liña internet monu, tanba agora aumenta ema barak mak utiliza liu-liu ba instituisaun sira ne’ebé uza ho kapasidade liña internet bo’ot inklui estudante sira, maibé Telkomcel nia atendimentu di’ak.

“KI sai hanesan kliente ba Telkomcel  bazeia ba nia presu kuotasaun. Hanesan entidade Estadu tenki halo ativasaun bazeia ba kuotasaun ne’ebé mak kiik, liu hosi aprovizionamentu,” Rigoberto Monteiro hateten iha edifísiu KI, Kintál-boot, 26 Setembru 2022.

KI determina ema na’in-lima kompostu hosi Prezidente ho membru na’in-ha’at, diretór ezekutivu, diretór dirasaun sira no mós pesoál sira ne’ebé importante ba gastu pulsa nian ho totál kada fulan $100.

“Bainhira iha problema ho ami nia pakote hanesan iha telefone ka xamada ne’ebé derepente lakon,  dala ruma ami halo keixa ba sira atu rezolve no ami sempre iha kolaborasaun di’ak atu rezolve situasaun sira ne’e bazeia ba kontratu ne’ebé iha,” nia subliña.

KI husu atu hadi’a liu tán liña internet ne’ebé ho kualidade no kontribui mós ba kresimentu sosiedade liuliu ho teknolojia bele halo deskobrimentu oioin liga ho siénsia atu haburas rekursu umanu iha TL.

Advertisement

Husu atu Telekomcel halo esforsu hodi hadi’a di’ak liu tán sira nia sistema, aumenta ka dezenvolve di’ak liután sira nia rekursu iha área infraestrutura no mós rekusu umanu tanba TL sei presiza Telkomcel ba futuru.

Tenke Garante Kualidade Servisu

Prezidente Tane Konsumidór, António Ramos da Silva.

Prespetiva Tane Konsumidór ne’ebé reprezenta konsumidór sira haree katak, servisu telekomunikasaun ne’e nu’udár servisu públiku esensiál, ne’e duni operadór telekomunikasaun sira tenke garante kualidade servisu, kontinuidade no asesu ne’e rasik.

Kona-bá kualidade servisu ne’ebé operadór telekomunikasaun sira fornese, dala barak Tane Konsumidór hetan keixa barak tanba interrupsaun no Tane Konsumidór rasik hakbesik ba Telkomcel atu bele fó atensaun máximu ba kualidade servisu no mós folin ka kustu internet ne’ebé operadór oferese ba kliente sira.

“Dala barak konsumidór sira sempre kestiona folin internet ka servisu sira ne’ebé Telkomcel oferese karun, maibé kualidade la di’ak no Tane Konsumidór mós haree katak operadór telekomunikasaun sira sempre dehan hasoru problema ho satélite tanba iha perturbasaun barak. Ne’e duni, dala barak mós afeita ba servisu sira operadór telekomunikasaun nian,” Prezidente Tane Konsumidór, António Ramos da Silva hateten iha servisu fatin,  Vila Verde, Dili, 06 Setembru  2022.

Tane Konsumidór husu atu operadór telekomunikasaun sira tenke atualiza nafatin ekipamentu no mákina sira ne’ebé suporta ba interna operadór telekomunikasaun nian, tanba operadór sira kuaze to’o ona faze ida 4G maibé sira nia mákina ne’e adapta duni ho 4G ga la’ee.

Advertisement

Ida-ne’e mós operadór sira tenke nakloke atu fornese servisu ida loos tanba telekomunikasaun servisu públiku esensiál no lei protesaun konsumidór fó-dalan atu konsumidór sira iha direitu ba hetan kualidade servisu, direitu ba kontinuidade no direitu asesu universál ba iha servisu telekomunikasaun nian.

“Keixa direita uluk iha. Maibé, ikus liu ne’e hosi kliente Telkomcel laiha, iha de’it maka keixa indireta liu hosi média sosiál no sei kontinua iha. Tanba ne’e, Tane Konsumidór dezeza atu ho aniversáriu ba dala X bele fornese servisu di’ak liu tán,” nia dehan.

Tane Konsumidór apela katak, direitu konsumidór sira nian maka bainhira liña internet monu, operadór telekomunikasaun sira obrigatoriamente tenke fó rekompensasaun.

Bainhira konsumidór ida hato’o keixa, Tane Konsumidór iha nia mekanizmu atu halo atuasaun mak hanesan foti dadus no sei la atende konsumidór ne’ebé anónimu, katak sira ne’ebé mai hato’o keixa la hó kartaun ka sim card ne’ebé rejistradu ho kartaun identidade hanesan BI ka Eleitorál nune’e Tane Konsumidór husu keixa kona-bá saida hodi komunika ba iha empreza operadór telekomunikasaun sira.

“Bainhira resposta hosi operadór telekomunikasaun labele rezolve situasaun ne’ebé konsumidór sira enfrenta, Tane Konsumidór sei konvoka parte rua tuur hamutuk hodi buka solusaun. Bainhira parte rua labele hakat ba faze tuir-mai maka denúnsia ba iha ANC nu’udár entidade reguladora,” nia esplika.

Advertisement

PN Husu Fasilita Liña Internet To’o Área Rurál

Prezidente Komisaun G PN, António Verdial Foto/Média PN.

Parlamentu Nasionál (PN) liu hosi Prezidente Komisaun G ne’ebé trata asuntu Edukasaun, Juventude, Kultura no Sidadania, Deputadu António Verdiál husu ba Telkomcel atu fasilita di’ak liu tán liña internet la’ós de’it iha kapitál maibé to’o iha área rurál, nune’e estudante barak iha ne’ebá bele asesu ho di’ak.

PN haree katak, sistema atendimentu ne’ebé Telkomcel fó la 100% di’ak hotu, nune’e mós la’ós la di’ak, maibé iha difikuldade lubuk ida ne’ebé kliente sira hasoru liga ho liña internet liuliu estudante sira.

Covid-19, halo governu liu hosi Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu aplika eskola online maibé iha realidade estudante barak enfrenta problema tanba liña internet ladún di’ak maski Telkomcel rasik iha pakote unlimited ho durasaun oras 48 bainhira enxe pulsa $1.

“Telcomcel iha tinan 10 ne’e tenke haree ona atu ninia rede ne’e bele kobre territóriu nasionál tanba realidade ema barak liuliu estudante sira iha área rurál labele asesu internet ho kartaun Telkomcel,” António Verdial hateten iha PN, 15 Setembru 2022.

Espetativa públiku ba Telkomcel boot tebes, nune’e PN husu atu hadi’a servisu liuliu servisu sira ne’ebé iha ligasaun direta ho konsumidór sira atu bele iha satisfasaun.

Advertisement

Fibra Óptika Sei Rezolve Problema Rede Internet

Prezidente Interinu Autoridade Nacionál Comunicação (ANC), Vidal Gomes.

Problema internet ne’ebé sai dezafiu ba operadór telekomunikasaun sira iha TL, la’ós operadór sira nia servisu de’it maibé mós responsabilidade Estadu no Governu.

Tanba ne’e, Governu estabelese no kria ekipa tékniku hodi haree ba estabelesimentu projetu fibra óptika ne’ebé finaliza ona no planu Governu nian katak, Janeiru 2024 kabu ne’e tenke landing ona iha Díli.

“Kontribuisaun Telkomcel tinan 10 ne’e signifikativu tebes ba dezenvolvimentu seitór telekomunikasaun nian liuliu iha fornesimentu servisu internet ba públiku, Governu no instituisaun sira ne’ebé uza internet Telkomcel nian,” Prezidente Interinu Autoridade Nacionál Comunicação (ANC) Vidal Gomes hateten iha salaun MTK, Kaikoli 04 Outubru 2022.

Bainhira liña internet monu, intervensaun ANC nian sempre komunika kedan ho operadór sira hodi husu pontu de situasaun atu bele hatene.

Ezemplu iha tinan kotuk internet Telkomcel monu kauza hosi liña internasionál ida ne’ebé Telkomcel lori mai nia fibra óptika kotu iha área Indonézia nian no informa kedan ba ANC.

Advertisement

“ANC sempre halo kontrolu atu buka hatene servisu operadór sira nian no operadór sira mós iha komunikasaun di’ak hodi informa ba ANC kona-bá difikuldade sira ne’ebé sira hasoru,” nia tenik.

ANC hanesan órgaun reguladora ba operadór telekomunikasaun sira iha TL husu ba operadór sira hotu liuliu operadór móvel sira hanesan Telkomcel atu investe liu tán iha área rurál.

Telkomcel Serví ho Domin

VP Finance & Human Capital Telkomcel, Dedy Edward Ambarita.

Kona-bá preokupasaun ne’ebé iha, VP Finance & Human Capital Telkomcel, Dedy Edward Ambarita rekoñese no reafirma atu hadi’a tanba Telkomcel “Servi ho Domin”.

“Ita-nia lema maka serví ho domin. Tanba ne’e, servisu loloos ne’ebé Telkomcel iha la’ós atu serví de’it konsumidór sira, maibé importante mós atu servi parseiru sira. Bainhira Estadu no Governu presiza apoiu internet, ita hola parte atu apoia,” Dedy Edward Ambarita hateten iha salaun enkontru Hatutan.com,  07 Setembru 2022.

Ho lema ida-ne’e maka, oras-ne’e daudaun Telkomcel monta ona torre 200-resin iha territóriu nasionál inklui iha Ataúro no Rejiaun Administrativa Espesiál Oecusse Ambeno (RAEOA), atu bele hatán ba ezizénsia Governu liga ho liña telekomunikasaun bele kobre populasaun 93%.

Advertisement

Telkomcel mós hola inisiativa hodi tau torre iha área izoladu liu no ida-ne’e ekonomikamente Telkomcel laiha benefisiu ida boot liu, maibé fila-fali ba lema ‘Servi ho Domin’ obriga Telkomcel atu bele halo buat ruma ne’ebé iha valór ba komunidade.

Liña internet ne’ebé dalaruma monu no fó impaktu direta ba konsumidór sira, iha mós relasaun ho lisensa tanba bainhira gráfiku utilizadór internet ho signifikativu, fó impaktu ba servisu lisensa, Telkomcel konsidera problema ne’e hanesan problema ‘ksolok’ ne’ebé presiza atu rezolve imediata.

Problema seluk bainhira liña internet tun tanba iha ligasaun ho servisu eletrisidade, maibé ida-ne’e dalaruma ladún akontese tanba Telkomcel rasik mós iha back-up.

Problema sira seluk liga ho liña internet monu mak ruidu iha Fibra Óptika ne’ebé fora hosi TL, ezemplu hanesan akontesimentu kalamidade públiku impaktu hosi tempestade seroja no ida-ne’e impaktu mós ba servisu Telkomcel.

“Atu rezolve problema liña internet, ami husu ona atu hasa’e lisensa ho signifikativu. Ida-ne’e governa ona hosi ami-nia operadór sentrál, no iha rutinidade atu halo investimentu iha Díli no mós fora hosi Díli. Kada tinan ami tau millaun $1-resin hodi minimiza interrupsaun, harii torre foun no halo back-up ba bateria inklui materiál esensiál seluk,” subliña.

Advertisement

Telkomcel mós oras-ne’e submete ona lisensa fibra óptika ba Estadu TL no ida-ne’e investimentu Telkomcel nian rasik tanba  hola parte iha back-up nu’udár meiu ida atu hasa’e atendimentu Telkomcel nian.

Obstáklu ne’ebé Telkomcel hasoru durante tinan 10 ezisténsia iha TL fahe ba parte tolu, dahuluk maka faze dezenvolvimentu no investimentu ba ekipamentus.

Obstákulu daruak oinsa masimiza ekipamentu sira ne’ebé iha no iha faze ida-ne’e difikuldade mak rekursu umanu, tanba teknolojia bele modernu no dijitál to’o iha ne’ebé mós ema mak save atu kontrola, nune’e Telkomcel investe nafatin ba área rekursu umanu.

Obstáklu ikus liu maka oinsa Telkomcel bele hasoru tinan 10 ne’e, tanba peskiza sira hosi liur hatudu katak, empreza ne’ebé atinje ona tinan 10 la’o lentu, birokrasia no la dezagradável, nune’e Telkomcel hanoin atu lori fali lema foun katak, tenke serví ho domin.

“Ita tenke servisu ho fuan ba konsumidór sira. Ita-nia parseiru sira lori nafatin benefísiu ba empreza no fó mós sustentabilidade ba ekonomia, sosiál no halo tuir lei sira ne’ebé vigora hodi kontribui ba selu taxa ba Estadu, inklui dever sira seluk. Telkomcel sente seguru ho investimentu iha TL. Ami hadomi kliente sira, kontente simu krítika no sujestaun. Mai ita hamutuk harii nasaun TL tanba ami iha ne’e atu hamutuk ho kliente no konsumidór inklui autoridade Estadu no governu hamutuk harii Timor foun ida ba Timoroan hotu,” nia konvida.

Advertisement

Oras-ne’e traballadór ne’ebé servisu ba empreza Telkomcel 95% timoroan no 5% mak ema estranjeiru. Hosi persentazen traballadór Timoroan ne’ebé iha, 75% ho nível jestór no feto okupa pozisaun hanesan jestór iha Telkomcel 50%.

Ida-ne’e atu halo tuir lema ne’ebé Telkomcel iha katak, ‘Feto Bele’ no ida-ne’e mak Telkomcel implementa atu hatudu katak, Feto Timor-Leste bele duni.

Data Center Telkomcel iha Ai-mutin. Foto/Elio dos Santos da Costa.

Telkomcel sei nafatin dezenvolve poténsia feto iha empreza nia laran liu hosi treinamentu, fahe esperiénsia ba malu inklui formasaun sira seluk atu bele hasa’e kapasidade ho nia orientasaun oinsá traballadór sira bele mós sai hanesan ‘aset’ ba TL tanba vizaun no misaun  Telkomcel maka ‘dijitál enabler’ katak, fó valór másimu ba parseiru sira.

Istória balun kona-bá Telkomcel ne’ebé publika iha Wikipedia katak, Telkomcel mak Kompañia Telekomunikasi Indonesia Internasional (Telin), ida marka ba servisu telekomunikasaun móvel (celulares), ne’ebé organiza hosi Telecommunication Indonesia International (TL), S. E domiciliado no operando iha Timor-Leste. Prezensa kompañia telekomunikasaun seluler hosi Indonézia ne’e atrai maka’as duni komunidade iha Timor-Leste ne’ebé hamrook ba falisilidade komunikasaun baratu liu kompara ho tempu uluk ne’ebé kompañia telekomunikasaun ida de’it, halo tarifa komunikasaun telefone iha Timor-Leste karun liu iha mundu.

Ohin loron, ho prezensa rede Telin, komunidade iha Timor-Leste tau esperansa maka’as ba kompañia ne’e atu fo servisu fasilidade komunikasaun telemóvel ne’ebé baratu liu ka maizumenus labele karun liu ka hanesan de’it fali ho folin ne’ebé kompañia Timor Telecom iha. Prezensa Telin atrai maka’as duni komunidade iha Timor-Leste atu sai kliente. Hosi meta (target) Telin nian hetan hameno sai kliente iha lansamentu maizumenus na’in 4000 (rihun haat), afinál númeru ema ne’ebé hameno simcard atu sai kliente sa’e maka’as, dalas lima hosi meta inísiu. Iha lansamentu semana kotuk ne’e, Telin anunsia katak kliente rejistadu atinji ona kuaze 23.000 (rihun ruanulu resin tolu). Bele dehan númeru ne’ebé fantástiku ba kompañia Telin iha Timor Leste atrai duni komunidade nia animu.

Telekomunikasi Indonesia International (TL) S.E ba subsidiárias ba PT Telekomunikasi Indonesia International (Telin), ho baze iha Jakarta, Indonézia, ne’ebé indiretamente Telkomcel mós sai parte husi familia boot ida iha Grupu Telkom Indonesia, ne’ebé membru sira hotu iha grupu Telkom nu’udár subsidiária ba PT. Telkom Indonesia Sei.

Advertisement

Jornalista: Vito Salvadór

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Pelican Paradise Kontinua Koordena ho Governu Kona-bá Investimentu Otél Fitun Lima

Published

on

Hatutan.com, (26 Abril 2024), Díli- Prezidente Pelican Paradise Group, Datuk Edward Org, Sesta (26/04/2024), iha Palásiu Governu,  hasoru malu ho Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, hodi fundamenta komunikasaun no koordenasaun iha prosesu investimentu otél fitun lima ne’ebé sei harii iha área Tasi-tolu, Díli.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Projetu Obras Públika 62 Laiha Formalizasaun Kontratu

Published

on

Hatutan.com, (25 Abríl 2024), Díli— Governu liuhosi reuniaun Konsellu Ministru, foin lalais ne’e, deside no identífika ona   projetu obras públika hamutuk 62 ne’ebé  la’o hela ka on going iha terrenu maibé  la iha formalizasaun kontratu.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Oé-Cuse Oan iha PN Husu Aero Dili Tulun Povu Oé-Cuse ho Presu Tikete $25

Published

on

Hatutan.com, (22 Abríl 2024), Díli- Membru Parlamentu Nasional hosi  Bankada CNRT, Firmino Taequi,  nu’udár Oé-Cusse oan husu Governu atu halo kontratu ho aviaun Aero Dili ne’ebé sei halo operasaun aéreu Díli-Oe-Cusse no Oé-Cusse-Díli ho presu tikete  $25.00.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending