Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

Kazu Sela Caicoli, PDHJ Deteta Membru PNTL Viola Regra Detensaun

Published

on

Hatutan.com, (27 Outubru 2022), DíliProvedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ), liuhosi rezultadu investigasaun ne’ebé foku liu bá asuntu direitu umanu nian, konklui no deteta katak membru Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Komandu Munisípiu Díli viola regra sira kona-bá detensaun nian.

Provedora, Jesuinha Maria Ferreira Gomes.

Konkluzaun kona-bá membru PNTL viola regra detensaun ne’e tanba tuir loloos, Polísia halo de’it prosesu identifikasaun kriminál bá suspeitu (matebian), la’ós hatama fali bá sela detensaun durante oras 12.

Lee Mós: Kazu Sela Caicoli, PNTL Seidauk Konklui Investigasaun ba Membru Na’in-sia

Provedora Jesuinha Maria Gomes, esplika PDHJ halo investigasaun bá kazu sidadaun ida ne’ebé mate iha sela detensaun PNTL Munisipiu Díli nian bazeia bá artigu 23, hosi estatutu PDHJ, Lei númeru 7/2004, katak PDHJ halo investigasaun bá violasaun direitus umanus, no violasaun boa-governasaun, no mós artigu 35, estatutu PDHJ ne’ebé hateten katak, PDHJ hala’o funsaun bazeia bá kesar ka deklarasaun sira e’ebé mai hosi ema individu ka koletivu, no mós ho nia inisiativa rasik.

Bá investigasaun kazu ida-ne’e, PDHJ foti nia inisiativa rasik atu halo investigasaun. Signifika, la presiza hein keixa tama iha PDHJ. Bainhira rona informasaun kona-bá kazu ida-ne’e, PDHJ halo kedan desizaun, hodi loke investigasaun bazeia bá insiiativa rasik.

Advertisement

Rezumu kronolojia

Sidadaun ho naran José Bernardo de Jesus Soares, tinan 21, hela iha Audian, Kampu Futeból nia sorin ne’ebé mak lakon vida iha Sela Detensaun Komandu Polisia Munisipiu Díli, tama bá detensaun iha 01 Setembru 2022, tanba sai suspeitu bá kazu baku-malu ne’ebé rezulta vítima hetan ofensa integridade grave no baixa iha sela ICU HNGV.

Suspeitu ka vítima mate iha sela detensaun iha tuku 19:0 kalan Otl, mate, ho tali tara iha karokok.

Hafoin mate, polisia munisipiu Dili halo kontaktu bá familia hodi bá haree no akompaña, lori bá mortuáriu HNGV hodi hein desizaun bá autópsia.

Iha momentu kalan ne’ebá, autoridade sira hosi Ministériu Públiku distritu Díli, PNTL Munisípiu Díli, Komandante PNSIK, PDHJ, Advogadu halo sorumutu hodi define investigasaun tuir ida-idak nia mandatu.

Advertisement

Rezumu Audiénsia, Entrevista no Evidénsia Dokumentál

Relasiona ho kazu refere, ekipa investigadór PDHJ halo investigasaun bá membru PNTL na’in-hitu, hanesan respondente hosi dia 15 to’o 16 Setembru 2022, mak hanesan ofisiál pikéte sira, ofisial ne’ebé mak lori vítima bá Eskuadra PNTL Vera Cruz, Xefe Sela detensaun, Xefe seksaun investigasaun kriminál no investigadór sira.

Entrevista ho sasin sira, investigadór sira PDHJ nian halo iha loron 08 setembru 2022 sai iha investigasaun mak vítima nia inan, nia bin, no nia aman.

Iha prosesu investigasaun, investigadór PDHJ rekolla dokumentu hosi parte PNTL, relasiona ho akontesimentu ne’e mak hanesan, lista pikete bá membrus PNTL iha dia 01 Setembru 2022.

Inklui regulamentu interna kona-bá sistema kontrolu iha sela detensaun, livru vizitante, livru azúl, livru mean, relatóriu informasaun hosi komandante munisípiu bá Komandante Jerál PNTL, kona-bá eletróniku ka mobiliáriu ne’ebé aat, no despaixu suspensaun preventiva bá membru PNTL na’in-ualu.

Advertisement

Bazeia bá foku investigasaun iha kazu ida ne’e, PDHJ hala’o investigasaun relasiona ho violasaun direitus umanus, no boa-governasaun.

PDHJ la halo investigasaun kriminál, tanba prosesu Investigasaun kriminál, ministériu públiku mak halo.

Provedóra ne’e esplika, violasaun direitu umanu ho violasaun boa-governasaun maka hanesan direitu bá liberdade, integridade no seguransa, ho nia sub-kategória, kaer no ka detensaun arbitrária, tratamentu aat, kruel, no la umanu.

Direitu bá moris ho nia sub-kategória, oho arbiru, violasaun boa-governasaun, kategória administrasaun la di’ak, sub-kategória, sistema kontrolu la efikás no atendimentu la di’ak, violasaun boa-governasaun, ho kategória ilegalidade, bazeia bá matéria no formál.

“Hosi rezultadu investigasaun, PDHJ hamosu konkluzaun hanesan, bazeia bá padraun direitus umanus. Violasaun bá direitu Liberdade, integridade no seguransa, espesifikamente, kaer no ka detensaun arbitrária, akontese duni,” Jesuinha Maria Gomes hateten durante halo leitura bá relatóriu investigasaun kazu mate iha Sela Caicoli, Kinta (27/10/2022).

Advertisement

Polisia estasaun Eskuadra Vera Cruz, tuir Lei Kódigu Prosesu Penál artigu 53 númeru 01, iha devér tomak atu halo prosesu identifikasaun kriminál bá matebian ne’ebé mak sai suspeitu, tanba deskonfia komete krime.

“Maibé, polisia mós tuir kódigu prosesu penál artigu 53, númeru 04, depois de identifikasaun, tenke liberta kedan matebian, bainhira delijénsia sira ne’e laiha rezultadu. La’ós hatama fali bá sela detensaun hodi kumpri oras 12 hodi ikus mai, matebian lakon vida, iha sela detensaun,” Provedora ne’e hateten  tán.

Ho nune’e, prosesu detensaun ka privasaun Liberdade hosi matebian, la tuir rekézitu sira kona-bá detensaun, liu-liu finalidade sira bá detensaun, sirkunstánsia sira bá detensaun, fora hosi flagrante delitu, no laiha komunikasaun bá detensaun bá autoridade kompetente.

“Polisia mós iha obrigasaun tuir kódigu prosesu penál, artigu 53 númeru 05, katak, aktu sira ne’ebé halo tiha ona, tenke hakerek hotu iha autus, atu entrega kedan bá ministériu públiku, la’ós mate tiha mak foin haruka fali autus hirak ne’e bá Ministériu Públiku. Viola lei no regulamentu sira kona-bá prosesu penál nian, atuasaun kona-bá detensaun arbitária refere mós, kontribui bá matebian lakon nia vida iha sela detensaun,” subliña.

Kona-bá violasaun direitu bá liberdade, integridade no seguransa, espesifikamente tratamentu aat, kruel no la umanu, la akontese, eseptu iha diverjénsia ho rezultadu autópsia mak prevalese rezultadu autópsia bá prova sira seluk.

Advertisement

Bazeia bá deklarasaun hosi sasin, sasin ida, rua no tolu, no respondente ida, rua, tolu ho lima, PDHJ halo análiza bá deklarasaun hirak ne’e katak, lori matebian hosi nia hela fatin, mai iha Eskuadra Vera Cruz, hodi halo identifikasaun no durante iha prosesu ne’e, laiha tratamentu aat, ne’ebé mak polisia sira halo, hasoru matebian, to’o hatama iha sela detensaun.

“Maibé, informasaun detallu no klaru liu, kona-bá kauza hosi mate, depende bá rezultadu autópsia, hodi péritu ka entidade kompetente sira,” provedora Jesuinha esplika.

Violasaun bá direitu bá moris, espesifikamente oho arbiru, ne’e sujeita bá konfirmasaun rezultadu autópsia no investiagasun kriminál, hosi ministériu públiku, atu dehan katak, kauza mate suisídiu ka omesídiu, ne’e sujeita bá rezultadu autópsia hosi MP. PDHJ, la halo konkluzaun bá ida ne’e.

Nune’e mós Segundu Komandante Jerál PNTL, Komisáriu Polisia Mateus Fernandes, lori naran komandu jerál PNTL, agradese ba PDHJ nia relatóriu ne’ebé fó sai ona kona-bá kazu ne’e.

Situasaun ida ne’ebé ema hotu akompaña, iha altura ne’ebá, komandu halo medida rigorózu, ohin PDHJ temi na’in-ualu maibé komandu halo suspensaun bá nia membru na’in-sia.

Advertisement

Suspensaun ida ne’e, bá sira ne’ebé maka serbisu iha sala detensaun, sira ne’ebé iha investigasaun, sira ne’ebé mak tama serbisu iha altura ne’ebá, hotuhotu submete bá prosesu investigasaun, tantu kriminál, nomós dixiplinár, hodi haree prosesu nia kontinuasaun ne’e, atu la’o halo nusá.

“Ami kontinua rekoñese katak, buat ida ne’ebé akontese ne’e, ami labele ko’alia lai. Ami hein prosesu investigasaun ne’e, relatóriu ne’ebé mak ohin divulga, ami sei lori bá, atu saida mak nesesáriu ami bele saida, mais importante liu, saida mak ami halo agora maka, rehabilitasaun bá sela distritu Dili, tau CCTV,” Mateus Fernandes, rekoñese.

Kona-bá CCTV sira ne’ebé durante instala iha sela detensaun laran, maibé la funsióna, Komandante Mateus Fernandes dehan, CCTV balun sira hamenus, tanba kustu boot liu. Afinál, CCTV ne’e importante, tau hotu iha fatin sira ne’ebé importante, nune’e depois bele deteta situasaun ne’ebé mak importante.

Iha fatin hanesan Vise Ministru Interiór (VMI), António Armindo konsidera relatóriu sira hosi PDHJ ne’e importante loos, iha rekomendasaun barak loos, atu oinsá bele hadi’a instituisaun PNTL, tanba atu hadi’a instituisaun ne’e presiza serbisu hamutuk hosi parte hotuhotu, la’ós ministériu mesak.

Governu rekoñese katak, iha kondisaun serbisu polisia ninian, iha komandu munisipiu la’ós iha Dili de’it maibé komandu munisipiu hotuhotu, inklui unidade balun, to’o eskuadra sira iha postu administrativu sira.

Advertisement

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Absolve “Kalohan” Hosi Pena Efetivu Tinan-Lima La’ós A-favór bá Korrupasaun

Published

on

Hatutan.com, (24 Abríl 2024), Díli—Prezidente Tribunál Rekursu (PTR), Deolindo dos Santos konsidera desizaun Tribunál Rekursu (TR) nian hodi absolve Sekretáriu Jerál Partidu Demokrtátiku (PD), António da Conceição “Kalohan” hosi pena prizaun efetivu tinan-lima, la’ós a-favór bá korrupsaun maibé ne’e fundamentasaun hosi Lei.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Fujitivu Arnolfo Teves Jr Submete Rekursu bá TR

Published

on

Hatutan.com, (24 Abríl 2024), Díli-Fujitivu Arnolfo “Arnie” Alimpit Teves Jr submete ona rekursu bá Tribunál Rekursu (TR) kona-bá prosesu sira liga ho estradisaun ne’ebé Ministériu Públiku sei halo hamutuk ho Tribunál Estadu Filipina.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

FONGTIL Preokupa Autoridade Sira Nonook ho Kazu Ró Tranship II no Expo Dubai

Published

on

Hatutan.com, (22 Abríl 2024), Díli– Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL) preokupa ho prosesu transparénsia hosi Ministériu Públiku (MP) kona-bá kazu Ró Tranship II ho Expo Dubai ne’ebé FONGTIL submete to’o agora la iha follow-up no MP nonook tiha de’it.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending