Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

Estadu Atribui Sertidaun Rekoñesimetu Personalidade Jurídika Públika bá Igreja Katólika

Published

on

Hatutan.com, (10 Dezembru 2022), Díli—Estadu Timor Leste (TL) liu hosi Ministériu Justisa (MJ) atribui sertidaun rekoñesimentu bá Igreja Katólika liu hosi Conferência Episcopal Timorense (CET), hodi hetan personalidade jurídika públika Igreja Katólika tuir Direitu Kanónika.

Estadu Timor Leste (TL) liu hosi Ministériu Justisa (MJ) atribui sertidaun rekoñesimentu bá Igreja Katólika liu hosi Conferência Episcopal Timorense (CET), hodi hetan personalidade jurídika públika Igreja Katólika tuir Direitu Kanónika, iha salaun Dom Bosco, Comoro, Sábadu (10/12/2022). Foto/Elio dos Santos da Costa.

Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmeto hateten, Estadu rekoñese Igreja Katólika hodi hetan personalidade jurídika públika tuir Direitu Kanónika la’ós tuir konstituisaun RDTL.

Lee Mós: Santa-Sé Husu MJ Finaliza Prosesu Rekoñesimentu Personalidade Jurídiku Igreja Katólika

Governu hahú polítika hodi implementa tuir konstituisaun artigu 9 no artigu 12 númeru 1 ne’ebé toka kona-bá Estadu tenke rekoñese no respeita diferensa konfisaun religioza ne’ebé eziste iha Timor Leste.

Advertisement

Oras ne’e daudaun Ministériu Justisa elabora hela draft projetu Lei ida kona-bá liberdade relijiaun iha Timor Leste no lakleur tán sei aprezenta ba iha Parlamentu Nasionál tanba ida-ne’e liga ho relijiaun hotu-hotu.

“Ministériu Justisa verifika estatutu CET, Dioseze, Parókia inklui juridisaun sira seluk ne’ebé Ministériu Justisa haree katak la viola konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor Leste ka kualkér lei ordináriu ruma no tuir duni lei no normas inklui kustume ne’ebé implementa iha Timor Leste,” Tiago Amaral Sarmento hateten iha diskursu atribuisaun sertidaun rekoñesimentu ba CET, iha salaun Dom Bosco, Comoro, Sábadu (10/12/2022).

Importânsia hosi rekonesimentu ba personalidade jurídika públika ba Igreja Katólika, iha akordu konkordata ko’alia buat lubuk ida no rekoñesimentu hirak ne’ebé Amu sira hatene maka hahú hosi artigu autonomia no kooperasaun iha Kreda Katólika nian katak, Konstituisaun RDTL iha artigu 2 no 3 ko’alia Estadu Timor Leste rekoñese personalidade jurídika públika Igreja Katólika tuir Direitu Kanónika.

Signifika, Estadu la’ós bazeia ba Konstituisaun mak rekoñese maibé Estadu hosi no rekoñese tuir dunik Direitu Kanónika ne’ebé nia estatutu hotu-hotu aprova iha Santa Sé no la’ós iha Konsellu Ministru ka Parlamentu Nasionál.

“Repúblika Demokrátika Timor Leste rekoñese Igreja Katólika nia direitu atu ezerse misaun Apostólika, garante asesu livre públiku, atividade kultu, magistériu, governu no fiéis nian no hirak ne’e mak importante hafoin de Igreja Katólika hetan tiha rekoñesimentu personalidade jurídika públika tuir Direitu Kanónika hosi Estadu,” nia subliña.

Advertisement

Akordu ne’ebé uluk Estadu no Santa Sé selebra sei jerál, tanba akordu iha artigu hirak nia laran sei iha tán prosesu balun ne’ebé presiza atu diskute iha oin mai, hanesan bens no móveis  ne’e ida entre artigu sira ne’ebé sei aplika iha futuru.

Diskusaun kona-bá artigu sira-ne’e, sei tau ketak no sei la hamutuk ho rekoñesimentu personalidade jurídika públika tuir Direitu Kanónika ne’ebé Estadu fó.

Hosi parte governu hato’o parabéns ba hotu-hotu, tanba kuaze fulan tolu iha diskusaun ida ne’ebé di’ak tebes entre parte Igreja liu hosi CET no governu liu hosi Ministériu Justisa hodi ikus mai hetan rekoñesimentu ba personalidade jurídika públika tuir Direitu Kanónika no Konstituisaun haruka.

Prezidente CET no Bispu Dioseze Maliana, Dom Norberto do Amaral.

Prezidente CET no Bispu Dioseze Maliana, Dom Norberto do Amaral iha momentu ida-ne’e hodi Uma-Kreda nia naran hato’o obrigadu wa’in ba Estadu no governu ne’ebé ho onra fó mós rekoñesimentu  Juridika bá Igreja Katólika hodi hatán númeru 3 konkordata nian.

“Lansamentu ba rekoñesimetu Juridika bá Igreja Katólika hodi hetan personalidade jurídika públika tuir Direitu Kanónika ne’e tuir buat ne’ebé tau iha konkordata númeru 3,” Dom Norberto do Amaral hateten.

Dom Norberto agradese tebes ba Minitsriu Justisa, tanba iha tempu badak bele fó ona juridisaun ba pessoál Igreja Katólika nian tuir Direitu Kanónika no husu ba Maromak haraik Matak malirin iha servisu fatin no agradese mós ba partisipasaun hosi entidade hotu iha serimónia atribuisaun sertifikadu ne’e.

Advertisement

Prezidente CET ne’e hato’o mós preokupasaun kona-bá Diretus Humanus no konsidera nu’udár elementu esensiál ida ne’ebé iha ema no sosiedade ida ne’ebé ema moris bá.

Direitus Humanus halo ema moris igualidade, moris ne’ebé proteze atu bele  moris nu’udar ema no hun ema nian.

“Estadu iha direita tomak atu hamatan ba nia povu, nune’e sosiedade bele moris armonia no iha trankuilidade nia laran, kompete ba nasaun idak-idak hodi haree no tau-matan, regula moris sosiedade ne’e rasik,” nia dehan.

Ema Hotu-hotu hanesan iha lei no ukun nia haruka, tanba direitu ida-ne’e universál, ema ida labele hasai ka halakon, nu’udár ema iha direitu hanesan.

Ne’e duni, Bispu Maliana ne’e husu atu labele iha diskriminasaun bá Relijiaun, opinaun públika, orijen nasionalidade sosiál no seluk tán.

Advertisement

Tanba ne’e Estadu iha obrigasaun kumpri órden sira ne’e hotu atu bele reflete kona-bá direitu universál ne’ebé hatur ona.

Iha serimónia atribuisaun sertifikadu ne’e, CET liu hosi Komisaun Justisa, Paz e Integridade da Criação (JPIC) organiza mós semináriu nasionál hodi komemora loron internasionál Direitu Humanos ho tema “A Igreja Católica em Timor-Leste Soube Assumir com dignidade o sofrimento do povo Timorenses, Colocando-se ao seu lado da defesa dos seus mais elementares direitu”.

Oradór ba semináriu ne’e maka enkarregadu Santa Sé ba Timor Leste Monsenhor Marco Sprizzi no Eis Prokuradór Jerál dos Direitu Humanos Silveiro Pinto Baptista.

Iha biban hanesan JPIC mós lansa bá públiku website komisaun nian, hodi fasilita sarani sira asesu ba informasaun sira liga ho servisu JPIC.

Iha serimónia atribuisaun sertifikadu no semináriu nasionál ne’e hetan partisipasaun másimu hosi Padres, Madres no reprezentante konfisaun religioza sira iha Timor-Leste.

Advertisement

Jornalista: Vito Salvadór  

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

PGR La Tama To’o Desizaun Atu Estradita Fujitivu Arnolfo Tevez Jr

Published

on

Hatutan.com, (30 Abríl 2024), Díli – Prokuradoria Jerál Repúblika (PGR, sigla portugés) sei la tama to’o prosesu administrativu no desizaun polítika kona-bá kestaun estradita ka la estradita fujitivu Arnolfo Teves Jr.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Absolve “Kalohan” Hosi Pena Efetivu Tinan-Lima La’ós A-favór bá Korrupasaun

Published

on

Hatutan.com, (24 Abríl 2024), Díli—Prezidente Tribunál Rekursu (PTR), Deolindo dos Santos konsidera desizaun Tribunál Rekursu (TR) nian hodi absolve Sekretáriu Jerál Partidu Demokrtátiku (PD), António da Conceição “Kalohan” hosi pena prizaun efetivu tinan-lima, la’ós a-favór bá korrupsaun maibé ne’e fundamentasaun hosi Lei.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Fujitivu Arnolfo Teves Jr Submete Rekursu bá TR

Published

on

Hatutan.com, (24 Abríl 2024), Díli-Fujitivu Arnolfo “Arnie” Alimpit Teves Jr submete ona rekursu bá Tribunál Rekursu (TR) kona-bá prosesu sira liga ho estradisaun ne’ebé Ministériu Públiku sei halo hamutuk ho Tribunál Estadu Filipina.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending