Connect with us
Pakote Ahi

Defeza & Seguransa

Governu Tenke Ejize Líder Arte Marsiál-Rituál Kontrola Membru Sira

Published

on

Hatutan.com, (24 Janeiru 2023), Díli— Membru Comite Central FRETILIN (CCF) Segunda Jerasaun, Tenente Jenerál reformadu, Lere Anan Timur husu ba Governu tenke ejize ba líder Arte Marsiál no Arte Rituál sira atu halo kontrolu másimu ba membru sira hodi labele hamosu bebeik ka involve iha krime ne’ebé kria instabilidade iha nasaun ne’e.

Membru Comite Central FRETILIN (CCF) Segundu Jerasaun, Tenente Jenerál reformadu, Lere Anan Timur. Foto/Hatutan.com.

Lere Anan Timur husu ne’e relasiona ho konfrontu ne’ebé kontinua akontese iha Dili involve hosi membru arte marsiál no arte rituál sira.

Lee Mós: Primeiru Ministru Preokupa Ho Konfrontu Ne’ebé Kontinua Akontese Iha Díli

“Governu tenke reforsa Lei, aplika medida administrativa ba autór sira ne’ebé kria konfrontu. Ita tenke responde ba situasaun agora. Ita labele ba halimar fali ho kriminozu sira ne’e. Tenke husu responsabilidade bá líder arte marsiál no arte rituál sira atu bele iha kontrolu másimu ba sira nia membru,” Lere Anan Timur hateten hafoin hasoru-malu ho Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (24/01/2023).

Advertisement
Monta Publisidade

Lere Anan Timur mós husu govenu atu reforsa Lei no medidas administrativa, liuliu husu bá Tribunál tenke  forte atu bele hola desizaun no foti medida sira rigorozu hasoru kriminozu sira hodi bele asegura no labele mosu tán konfrontu entre grupu arte marsiál no arte rituál sira.

“Joven sira baku-malu no oho-malu, governu tenke hanoin atu buka nia hun no abut problema, labele pesimista hodi husik kriminozu sira atu domina nasaun ne’e,” Lere Anan Timur hateten.

Tuir Lere Anan Timur katak, difikuldade ne’ebé iha maka bainhira membru arte marsiál no arte rituál sira ne’ebé involve iha konfrontu ruma, líder organizasaun arte marsiál no arte rituál laiha responsabilidade hodi tulun autoridade seguransa bele halo identifikasaun ba membru sira no ida ne’e mak sai mós hanesan problema prinsipál ida.

Maski nune’e, Tenente Jenerál reformadu ne’e nafatin iha konfiansa ba instituisaun seguransa no defeza atu bele rezolve problema sira ne’ebé iha.

Ohin mós Polísia Nasionál Timor Leste (PNTL) liu hosi Komandu Munisípiu Díli, rekoñese konfrontu iha área Mascarenhas, Segunda (23/01/2023) maizumenus tuku 18:26 lorokraik otl involve hosi membru arte marsiál PSHT ho arte rituál 77 ho evidénsia motór tolu mak hetan estragus.

Advertisement
Monta Publisidade

Primeiru Ministru (PM), Taur Matan Ruak mós preokupa ho situasaun konflitu ne’ebé kontinua akontese iha rai laran, liu-liu iha sidade Díli, nune’e apela katak, nu’udár sidadaun tenke evita konflitu, husu ba institutusaun Estadu ne’ebé vokasionadu atu intervén iha konflitu sira ne’e lori suspeitu no autór sira ba responsabiliza sira nia aktu.

Lee Mós: Konfrontu Iha Mascarenhas, PNTL Rekoñese Involve Hosi Membru PSHT ho 77

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement
Monta Publisidade

Defeza & Seguransa

Servisu Sekreta Detein Sidadaun Na’in-tolu Hatama “Surya 12” Ilegál

Published

on

Hatutan.com, (05 Juñu 2023), DíliPolísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), liuhosi ekipa servisu sekreta hanesan, Makikit Oeste ho fontes informadór, kaptura ona sidadaun mane na’in-tolu, tanba hatama ilegál sigaru ho marka “Surya 12” ho kuantidade karton 20, hosi rai viziñu Repúblika Indonézia (RI).

(more…)

Kontinua Le'e

Defeza & Seguransa

Konfrontu Iha Taz-Hilin, Polísia Detein Suspeitu Na’in-Ualu

Published

on

Hatutan.com, (02 Juñu 2023), Díli—Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Komandu Munisipiu Covalima ho Unidade Espesial Polísia (UEP), liuhosi Batalhão Ordém Pública (BOP), kaptura suspeitu na’in-ualu (8), tanba involve iha kazu konfrontu ne’ebé akontese iha Suku Taz-Hilin, Postu Administrativu Zumalai, Munisipiu Covalima.

(more…)

Kontinua Le'e

Defeza & Seguransa

Ofisiál PNTL Na’in-7 Konklui Formasaun Forensik

Published

on

Hatutan.com, (02 Juñu 2023), Díli-Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) Departamentu Investigasaun Kriminál (DIK) nia  ofisiál investigasaun hamutuk na’in-hitu (7) konklui formasaun iha area forensik.

(more…)

Kontinua Le'e

Trending