Connect with us
Pakote Ahi

Opiniaun

Falta Étika Polítika Hamosu Kultura Polítika La Saudavel

Published

on

Hosi : Nelion Ornai Monteiro

Iha nasaun hotu-hotu sempre forma Governu ida-idak nian. Timor-Leste mós hanesan nasaun independente ida ne’ebé  forma Governu ho sistema demokrasia. Hanesan sistema demokrasia, kada períodu (tinan 5) sempre halo festa boot ida mak “Festa Demokrasia”. Iha tinan 2023 ne’e, oitavu Governu sei termina sira knar iha knar Governu nian hanesan períodu ikus ona  bá sira. Bainhira, sira hakarak kaer nafatin ukun, bele kandidata an ho mós kandidatu partidu polítiku sira seluk, tuir Lei-Inan no Lejizlasaun sira aplikavel hosi órgaun eleitorál, CNE ho STAE, atu hodi kompete iha “festa demokrasia”. Ida-ne’e mak sai hanesan sistema demokrasia iha rai-laran.

Maneira  Kampaña Polítika Pasadu

Tuir informasaun hosi portal online Hatutan.com, edisaun 17 fulan-Fevereiru 2023, CNE ho STAE fó sai ona bá públiku katak “Kampaña kandidatu Partidu Polítiku sira  sei realiza iha loron 19 fulan-Abríl to’o 18 fulan-Maiu 2023.”  Informasaun fundamental ne’e, fó hanoin fali ita, kona-bá esperiénsia pasadu, sente laran taridu ho ta’uk kona-bá maneira  ne’ebé mosu iha situasaun kampaña partidu polítiku sira-nian. Maneira sira-ne’ebé mosu iha tempu ne’ebá mak hanesan, insulta malu ho lia-fuan to’o atake malu fíziku hodi rezulta militante hosi partidu polítiku balun kanek, balun nia uma ema sunu, no balun lakon direitu moris.  Maneira seluk tan mak partidu polítiku nia emar sira trata malu iha palku kampaña.  Ami povu hanesan fatin lixu atu imi mai fakar lia-fuan ne’ebé la merese atu fakar mai ami no ami povu la’ós matenek na’in psikolojia nian, imi hodi kore sai fuan moras, laran moras, imi nian bá ami. Maibé ami povu ida imi hatene mak povu ai-leba, povu agrikultura no povu kbiit laek.

Advertisement

Maneira sira iha narrativa sira iha leten ne’e, tuir ha’u nia reflesaun pesoál tama iha kategoria amoral. Iha kategoria amoral tanba la refleta valor bonum (kebaikan) universal iha identidade kulturál nasaun nian no fé relijiaun sira-nian iha sistema demokrasia rai-laran. Maneira hirak-ne’e hanesan lalenok ida hodi hatudu bá mundu, katak Timor-Leste sei iha hela krize boot ida mak “Krize Etika Polítika”.

Krize Étika Polítika

 Bainhira ko’alia kona-bá krize étika polítika entaun ida mosu pergunta, se mak sai autór bá krize étika polítika? Bainhira ita dehan, ida sai autór bá krize étika polítika, mak kandidatu partidu polítiku sira no sira sei bele dehan ideia ne’e sala. Bainhira ita dehan, ida sai autór bá krize étika polítika, maka militante ka simpatizante sira no sira bele dehan katak fundamentasaun ida-ne’e mós laloos. Tan ne’e, ida sai autór bá krize étika polítika mak ita timoroan hotu. Ideia ne’e hanesan Bispu Emeritus Dom Carlos Filipe Ximenes Belo, SDB, haktuir “Ita manan ona liberdade, ita lakon iha moral”.  Idea ne’e hanesan reflesaun kritiku mai ita hotu katak, moris iha liberdade laran, ita uza liberdade hodi hato’o opiniaun polítika, hanesan iha situasaun kampaña hodi haluha “Étika Polítika”. Ida-ne’e mak sai hanesan problemátiku fundamental iha lala’ok polítika rai-laran.  

Sé krize étika polítika ne’e hanesan problemátiku fundamental, entaun ita nia responsabilidade boot tenke prevene. Bainhira ita la prevene krize ne’e, bele prejudika lala’ok demokrasia ida loos tuir pratika komún.

Kampaña Polítika La Saudavel

Advertisement

Kampaña polítika la saudavel katak kandidatu partidu polítiku sira hala’o kampaña tuir duni regulamentu ne’ebé fó sai hosi órgaun eleitorál CNE ho STAE, maibé iha ámbitu kampaña, kandidatu partidu polítiku balun laiha konfiansa ne’ebé kle’an bá programa no estratéjia polítika tanba menus kompeténsia no kapasidade intelektuál. Buat rua-ne’e sia hanesan kauza fundamental bá kandidatu polítiku sira atu hato’o programa no estratéjia polítika tuir estrutura, sistemátika, koerénsia, no komprensivu hanesan umanu rasionál ida.  Entaun hamosu ona sentimentu ne’ebé ta’uk no hanoin negativu, katak dala-ruma la hetan fatin ka la hetan asentu iha parlamentu nasionál. Sentimentu no hanoin negativu komesa kadi ona sira kakutak  hodi buka meiu ka maneira no mentalidade la di’ak mak, hanesan polítika material.

Polítika Material    

Polítika material hanesan meiu ka maneira ida hosi kandidatu sira uza hodi bele atinje sira-nia pozisaun.  Ida-ne’e hanesan maneira ida hosi kandidatu sira atu bele hetan susesu, maibé lakohi liuhosi prosesu ne’ebé difisil hodi materializa aktu polítika ho osan no sasán liuhosi asaun ne’ebé hanesan asaun karidade, maibé karidade ho intensaun polítika atu manan konfiansa no manan votu. Ida sai hanesan pergunta fundamental, imi sei bele kaer ukun ho di’ak ka lae? Tuir reflesaun pesoál, kandidatu polítiku sira seidauk kaer ukun de’it, hatudu tiha ona mentalidade la saudavel. Bainhira imi kaer tan ukun no sente livre hodi hamosu imi nia   karater autentika, hanesan interese pesoál hodi hamosu polítika familiarizmu, polítika partidáriu no polítika kolorizmu.  Buat tolu ne’e hanesan lalenok ida hodi hatudu ba públiku, katak imi iha interese partikulár hodi hasae kuantidade no hodi haluha interese universal nasaun nian hodi oho mehi kualidade intelektuál millennial sira-nian. maneira ida-ne’e mak ema hanaran polítika la saudavel tanba sei iha hela krize étika polítika nian. tan ne’e tenke prevene hodi hamoris maneira polítika saudavel mak tuir étika polítika nian. 

Étika Polítika

Étika ho polítika. Liafuan rua lahanesan maibé la sai inimigu bá malu. Lia fuan rua ne’e so iha de’it sai amigu bá malu, hanesan asu hadomi té, liu fali fen ho la’en moris hamutuk iha kalan dahuluk ka Lua de Mel (bulan madu). Mezmu definisaun hosi lia-fuan rua ne’e diferente, maibé objetivu ida de’it. Definisaun hosi étika haree liu bá toman ka atitude karetaridade ema nian ida di’ak no la di’ak no definisaun polítika ko’alia kona-bá relasaun entre Governu no povu hodi responde bá problema sosiál, ekolojia, ekonomia, no sira seluk tan. Maibé objetivu hosi liafuan rua nia esforsu  no interese ida de’it hosi idea meta-fízika mak Bonun Absoluta (kabaikan yang absolut). Ideia ne’e mak hanesan mehi no esperansa boot hosi nasaun sira hotu inklui mós Timor-Leste tanba nia mak na’in bá regulamentu, normativu, no sistemátiku ida perfeitu no nia mak forma. Ida-ne’e mak sai hanesan objetivu fundamental hosi étika polítika.

Advertisement

Tuir ha’u nia afirmasaun, étika polítika tenke sai hanesan padraun bá obra kandidatu partidu polítiku sira hotu nian tanba hanesan mata-dalan hodi hala’o polítika ida ne’ebé dignu no justu. Polítika ida-ne’e bele kria no forma relasaun armonidade entre povu no povu no mós entre povu ho kandidatu partidu sira hotu. Relasaun armonia ne’e mosu hodi normaliza tensaun polítika iha tempu kampaña.

Polítika Saudavel  

Iha loron 19 fulan-Abríl to’o 18 fulan-Maiu 2023, hanesan loron importante bá timoroan hotu atu asiste kompetisaun kandidatu sira nian iha palku kampaña. Hanesan kompetisaun, entaun kandidatu sira komesa hatudu arte polítika ho maneira oioin iha palku ne’e. Hanesan arte  polítika hanesan meiu ka maneira atu bele atrai ka hamaus povu sira-nia laran hodi hasae kuantidade votante iha eleisaun. Tan ne’e arte polítika ida kandidatu sira aprezenta bá povu mak vizaun no misaun. Ida seluk tan mak aprezenta programa, estratéjia polítika no estrutura figura partidu nian. 

Iha sekuénsia ida-ne’e, kandidatu sira tenke kadi kakutak no preparasaun mentalidade ne’ebé di’ak hodi fó konfiansa bá sira an rasik tanba iha palku kampaña kontaktu matan ho matan entre povu ho kandidatu sira no povu hakarak rona kandidatu sira-nia kompeténsia intelektuál hodi aprezenta programa ho sistemátiku no ida seluk tan povu atu haree kandidatu sira nia fiar an   to’o iha ne’ebé. Povu ne’e bele dehan hanesan juis ida hodi halo hela sumáriu bá kandidatu sira-nia kapasidade no mentalidade ho nonook  hodi tetu dehan katak kandidatu a  mak merese atu ukun no kandidatu b seidauk merese atu bele ukun.

Mehi no Esperansa Kandidatu ParPol sira-nian

Advertisement

 Iha tempu kampaña, kandidatu partidu polítiku (ParPol) sira hotu hato’o tiha programa no estratéjia polítika no lia-fuan ikus liu sai hosi sira-nia futar ibun mak hanesan, “keta haluha vota bá partidu a ho númeru sorteiu (…)”. Bainhira análize bá fraze ida-ne’e, katak sira iha interese boot ida mak hanesan Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta dehan, “we will win!”   (ami sei manan!). Ideia ida-ne’e sai hanesan lema fundamentu hosi kandidatu partidu polítiku sira hotu  ne’ebé durante hala’o kampaña iha eleisaun parlamentár.

Kandidatu sira tenke iha mehi no esperansa, maibé imi nia mehi ne’ebé as no esperansa ne’ebé  boot la bele sai realidade se bainhira la koloka étika polítika hanesan padraun bá kandidatu partidu polítiku sira-nian.

Vox Populi Vox Dei

Ida responde bá kandidatu sira-nia mehi ne’ebé as no esperansa ne’ebé boot mak povu.  Povu mak deside tuir sira konsiénsia tanba povu nia desizaun mak desizaun absoluta. Hanesan mós dalen Latina klásiku dehan, Vox Populi Vox Dei (suara Rakyat, suara Tuhan).

 Reflesaun Krítiku    

Advertisement

 Iha lia-fuan “osan mean” ida  hosi dalen Indonézia dehan, “pengalaman ada guru yang terbaik.” Ho lia-fuan Tetun karik dehan, “esperiénsia mak profesór di’ak ida.”

Lia-fuan “osan mean” ne’e loke hikas ha’u hanoin no kadi hikas ha’u kakutak atu haree hikas fali esperiénsia, kampaña kandidatu sira to’o kaer ukun Governu nian. Durante kampaña to’o ukun, hanesan ami povu la nega imi nia di’ak no la hirus imi nia hahalok at sira. Maibé,  ami povu fuan fekit, laran taridu no neon triste de’it bá rai doben Timor-Leste.

Rai doben Timor-Leste la’ós de’it ukun na’in polítiku sira-nian, la’ós de’it intelektuál akadémiku sira-nian. Maibé, rai doben Timor-Leste ne’e pertense bá Timoroan hotu nian tanba imi ukun na’in no intelektuál akadémiku sira mós hola parte hanesan povu molok hetan títulu hanesan ema akadémiku no pozisaun hanesan ema polítiku.

Bá imi akadémiku sira, ami povu fó konfiansa bá imi tanba nata ona siénsia ne’ebé  kle’an hanesan tasi no as hanesan lalehan atu imi ibun kro’at, neon badaen, aten brani, no sentimentu domin ne’ebé kle’an hodi defende integridade nasaun Timor-Leste.

Bá imi akadémiku, ami povu tula peta/mapa nasaun nian iha imi kabas hodi hamosu kritiku ida ne’ebé kro’at hanesan katana no kritiku ida ne’ebé meik hanesan diman, atu hodi oho maneira polítika ukun na’in sira nian, maibé realidade imi balun hahú hela,  balun toba hela, no balun halo finje  hanesan  problema ida la mosu iha nasaun laran. Keta ukun na’in polítiku sira sulan ona imi ibun kro’at ho osan povu nian karik?   

Advertisement

Festa demokrasia mós besik ona, ukun na’in polítiku sira mós komesa homan no soru ona lia-fuan kabeer liu fali  avó feto sira ne’ebé soru tais no homan biti tan hodi atrai ami povu sira laran, atu bele fó votu bá imi. Maibé, ami trauma ho esperiénsia pasadu nian tanba ami monu ona bá imi nia promesa falsu.  Ikus mai matan-been ne’e sulin hanesan lalenok ida katak ami laran kanek duni ho teatru polítika. **

Hakerek na’in, alumni Fakuldade Teolojia Wedha Bhakti, Universidade Sanata Dharma Yogyakarta, hela iha Díli.

 

 

 

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Líder Alternativu; Entre Hein Tranzisaun Jerasional ou Buka Konkista Rasik?

Published

on

Hakerek nain; Quintiliano A. Belo 

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

TIMOR-LESTE HAKDASAK TAMBA ESTRATEJIA POLÍTIKA ÓDIU-VINGANSA

Published

on

Hosi :  Nelion Ornai Monteiro

Alumnu Universitas Sanata Dharma, Yogyakarta hosi Fakuldade Filozofia no Teolojia Kentungan Wedha Bakthi 2019/2020.

(more…)

Advertisement
Kontinua Le'e

Opiniaun

SEKOMS no Nia Misunderstanding Kona-ba Plájiu

Published

on

Armindo Moniz Amaral

(Sidadaun baibain, hela ladún dook hosi fatin sampah Tibar)

(more…)

Advertisement
Kontinua Le'e

Trending