Connect with us
Pakote Ahi

Polítika

Prezidente Repúblika Sei Husu Auditoria ba Servisu Órgaun Eleitorál

Published

on

Hatutan.com, (22 Maiu 2023), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta sei husu Auditoria ba órgaun eleitorál sira hanesan Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE) no Comissão Nasionál das Eleições (CNE).

Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta tun direta hodi hasoru-malu ho Prezidente CNE José Agostino Belo iha edifísiu CNE, Segunda (22/05/2023). Foto/Elio dos Santos da Costa.

Kestaun ne’e Ramos-Horta hato’o iha Segunda (22/05/2023) bainhira tun direta hodi hasoru malu ho Prezidente CNE iha Cacoli, Díli, tanba iha preokupasaun barak, mai husi diplomátiku balun, jornalista, observadór sira seluk ne’ebé kontaktu, husu informasaun, esklaresimentu ruma, tanbasá mak laiha informasaun transparante, instentañu iha ne’ebé kada kontajen média tomak tenke asesu.

Lee Mós: PLP Ho PD Prontu Simu Rezultadu Eleisaun Parlamentár

“Ne’e duni, ha’u sei husu Auditoria. Auditoria la’ós halimar nian, depois momentu própriu mak ha’u hatene kritéria Auditoria ne’e saida no se mak atu halo,” Ramos-Horta hateten iha edifísiu CNE, Segunda (22/05/2023).

Advertisement

Prezidente Repúblika sei husu auditoria signifika fallansu bo’ot iha STAE no fallansu ne’e STAE mak bele esplika.

“La’ós internet Timor Telekom aumenta fó kapasidade tower bo’ot ba STAE 30. Problema STAE hasai tiha ema ne’ebé ho esperénsia tinan 20 nia laran, balun ha’u koñese hasai tiha tau ema foun. Ema ne’ebé politizadu hanesan eis deputadu balun mak ba assesór iha STAE kompriende nia hatene saida la halo atualizasaun, manutensaun, ekipamentu buat sira ne’e,” Xefe Estadu hateten.

Tuir Ramos-Horta katak, ema hein hela iha rai sira seluk desde horikalan kedan halo komunikasaun la para, povu trankuilu tanba haree depois la permite, média fó RTTL-EP de’it no ida ne’e hanesan fali Korea du Norte tenke iha de’it televizaun partidu nian, televizaun estatal de’it.

Tanba ne’e, preokupasaun no bele halo Timor nia naran foer, Timor nia naran afinál iha nível demokrasia eleisaun di’ak loos, sei tun maka’as.

“Ha’u manifesta ha’u nia preokupasaun no ha’u hateten kedas, foin daudauk ne’e ha’u fó parabens ba STAE no CNE. Ha’u hateten maibé provizóriu ne’e la’ós hanesan parabens finál. Ita sei haree lai bainhira eleisaun remata, komportamentu institutusaun rua ne’e oinsá, depois mak ita halo avaliasaun. Ha’u haree komesa fallansu bo’ot, bele hafoer naran, kredibilidade eleisaun iha Timor Leste,” nia subliña.

Advertisement

Xefe Estadu observa katak, agora tarde demais, tanba prosesu ne’e hahú kedan tinan rua liu bá, muda Prezidente Autoridade Munisípiu sira hotu-hotu, hahú kedan Prezidente tun ba ema dasa rai mós muda, tékniku sira ho esperiénsia iha STAE nian durante tinan ruanulu nia laran hasai derrepenti, tau ema ne’ebé laiha esperiénsia, laiha formasaun tékniku profisionál,” Ramos-Horta subliña tán.

Iha fatin hanesan Prezidente CNE, José Agostino Belo hateten, Prezidente Repúblika nia prezensa iha CNE primeiru atu haree preparasaun CNE nian liu-liu atu halo apuramentu nasionál ne’e oinsá preparasaun, urnas hira mak tama ona, prosesu la’o halo nusa, sistema ne’ebé atu monta ne’e atu halo nusa.

Tanba públiku agora kestiona hela liu-liu kona-bá ekran ne’ebé STAE fó-sai ne’e katak dokumentu falta hela, loloos tenke sira nia kompeténsia ne’e iha munisipiu, kada munisípiu tenke fó sai rezultadu hira mak tuir votasaun, hira mak la vota, agora sura to’o iha ne’ebé ona presiza fó sai atu públiku bele hatene.

La’ós de’it públiku Timor ninian, to’o Embaixadór sira, ema li’ur mós preokupa, maibé CNE esplika katak órgaun eleitorál kompeténsia CNE nian bainhira sasán sira iha Munisípiu hotu ona mai to’o ona iha CNE halo apuramentu tuir sistema ne’ebé iha, maibé kontrola supervizaun nafatin ho rezultadu sira ne’e.

Tuir Prezidente CNE ne’e katak, Uluk liu ne’e di’ak no ida-ne’e hanesan halo ema preokupa, ema bele deskonfia tanba ne’e mak Xefe Estadu hakarak hatene CNE nia pozisaun oinsá servisu ho STAE.

Advertisement

“Ami komunika nafatin halo hela notifikasaun atu STAE tenke halo nune’e públiku lalika deskonfia kona-bá prosesu tomak,” nia dehan.

Tanba ne’e, CNE tenta atu bele iha website rasik atu ema hotu-hotu bele tuir, no partidu sei iha votus hirak mak sira iha, sei fó-sai ba nasionál.

CNE hakarak dezenvolve mós sistema ida atu partidu sira ne’ebé liu 4 pursentu iha bareira no iha kedan ona sira nian asentu ne’ebé Parlamentu iha atu une’e públiku hatene antes submete ba Tribunál hodi halo validasaun kona-bá prosesu tomak.

“Maibé importante públiku tenke akompaña di’ak liu-liu votu ida-idak ninian no se mak direitu atu liu bareira ne’ebé iha,” José Agustinho Belo esplika.

Prezidente CNE ne’e husu atu partidu polítiku, no ba povu tomak lalika laran taridu, prosesu la’o duni hanesan ne’e, falta de’it atu klareza sistema ne’ebé monta tanba dalaruma STAE seidauk halo tuir hanesan uluk halo laiha problema.

Advertisement

Supervizaun CNE ninian kuaze sentru hotu-hotu no rezultadu iha tiha ona, maibé Lei dehan labele fó-sai uluk to’o ninia tempu ne’ebé CNE iha oras 72 atu halo hela tabulasaun no rezultadu sei sai.

CNE hatene ona sé mak manán, sei manán, se mak hetan oitoan, se mak seidauk mós sei iha, hotu-hotu hanoin Timoroan mak manán ne’ebé lalika laran taridu tanba CNE sei halo servisu nafatin no fiar mai CNE katak servisu ne’ebé iha hakarak apoia ema hotu-hotu.

Jornalista esforsu atu halo duni konfirmasaun ho Diretor Jeral STAE, Acilino Manuel Branco maibe seidauk bele fo komentariu kona-ba preokupasaun Xefe Estadu nian tanba sei halo deklarasaun publikamente liu hosi konferensia imprensa.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

FRETILIN Preokupa ho Kresimentu Ekonómiku TL iha 2023 La To’o 2%

Published

on

Hatutan.com, (23 Abríl 2024), DíliBankada FRETILIN iha Parlamentu Nasionál (PN) preokupa tebes ho rezultadu relatóriu hosi Asian Development Bank (ADB) kona-bá kresimentu ekonómiku Timor-Leste (TL) nian iha tinan 2023 ne’ebé fraku loos no la to’o 2%.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Membru PN Levanta iha Plenária Kona-bá Gafañotu Atake Hare no Batar iha Raimea

Published

on

Hatutan.com, (23 Abríl 2024), Díli– Membru Parlamentu Nasionál hosi  Bankada CNRT, Saul Salvador, liuhosi sesaun plenaria PN, Tersa (23/04/2024),  aprezenta preokupasaun agrikultór sira   Suku Raimea, Postu Administrativu Zumalai, Munisípiu Covalima, kona-bá fenómenu peste gafañotu atake hare ho batar sira.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Bankada FRETILIN Solidariza Komunidade Ne’ebé Hetan Eviksaun

Published

on

Hatutan.com, (22 Abríl 2024), DíliBankada FRETILIN iha Parlamentu Nasionál (PN) liu hosi deklarasaun politika hato’o solidariedade bá vitima eviksaun ne’ebé okupa espasu públiku iha Ai-mutin, Merkadu Comoro, Bidau Sengol, Bidau Santa Ana no Ai-tarak laran, ne’ebé halo hosi Sekretáriu Estadu Assuntu Toponímia Organisazaun Urbana (SEATEOU).

(more…)

Kontinua Le'e

Trending