Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Programa IDÚ Sosializadu iha Baucau

Published

on

Hatutan.com, (02 Agostu 2023), Díli— Ekipa Identidade Únika (IDÚ) husi Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun (TIC TIMOR I.P-sigla Portugéz) finaliza sosializasaun programa Identidade Únika bá autoridade Postu Administrativu neen (6) iha Munisípiu Baucau.

Ekipa Identidade Únika (IDÚ) husi Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun (TIC TIMOR I.P-sigla Portugéz) hala’o sosializasaun programa Identidade Únika bá autoridade Postu Administrativu neen (6) iha Munisípiu Baucau. Foto:Média TIC Timor.

Sosializasaun ne’ebé hala’o iha Postu Administrivu sira iha munispíu Baucau ne’e ho objetivu atu hatutan informasaun ba autoridade lokál sira kona-bá saida mak ID Únika ho nia benefísiu bainhira implementa programa ne’e.

Abertura bá sosializasaun ne’e hala’o iha Postu Administrativu Baucau Vila iha Tersa (18/07/2023), Prezidente Autoridade Munisípiu Baucau, Olívio Freitas konsidera importante bá autoridade lokál sira atu hatene molok implementa iha futuru.

Sosializasaun loron daruak iha Kuarta (19/07/2023) iha Postu Administrativu Laga, Administradór Domingos Loiola Pereira agradese bá ekipa TIC TIMOR bele disemina informsaun ba autoridade lokál sira, husu nafatin atu kontinua programa ne’e ba futuru hodi ajuda no fasilita informasaun ba komunidade.

Advertisement

Reprezentante Administradór Postu administrativu Baguia, Mário Xavier da Costa durante sosializasaun iha Segunda (24/07/2023) agradese ba ekipa TIC TIMOR, tanba bele to’o ona iha postu hotu atu esplika kona-bá nune’e bele hatene kona-bá sistema teknolojia iha rai laran.

Iha Tersa (25/07/2023) sosializasaun iha Postu administrativu Quelicai, administradór Mateus Soares Cabral husu autoridade lokál sira bele akompaña didi’ak matéria sira ne’ebé aprezenta hosi ekipa atu informasaun sira ne’e bele hatutan ba komunidade sira iha suku to’o aldeia.

Administradór Postu administrativu Venilale, Miguel Guteres iha sosializasaun loron Kuarta (26/07/2023) hateten, sosializasaun ne’e importante bá autoridade lokál sira hodi bele hatutan informasaun bá komunidade iha baze, atu hatene kona-ba sistema IDÚ.

Sosializasaun loron ikus nian hala’o iha Postu Administrativu Vemase iha Kinta (27/07/2023), Reprezentante Administradór Postu Vemasse, Libório da Costa agradese ba ekipa TIC TIMOR ne’ebé haree ba dezenvolvimentu informátika ne’ebé daudaun la’o lalais ho ninia efeitu pozitivu no negativu la’o maka’as, no espera ho kriasaun sistema identidade Úniku bele tulun autoridade lokál sira.

“Agradese ba adminsitradór postu ne’ebé simu ona ekipa TIC TIMOR, liuliu ekipa Identidade Úniku atu bele fahe informasaun kona-bá programa IDÚ ba autoridade lokál sira iha postu administrativu sira atu hatene benefisiu no objetivu hosi programa Identidade Úniku,” Hatutan.com sita deklarasaun Diretór Diresaun Identidade Úniku-TIC TIMOR, I.P, Florindo Guterres da Costa iha komunikadu.  

Advertisement

Vise II Diretór Ezekutivu TIC TIMOR. I.P, Andre Felix Marques hateten, sosializasaun atu fahe informasaun ba autoridade lokál sira no simu rekomendasaun nomós kritika atubele prepara ba futuru implementasaun Identidade Úniku iha Timor-Leste.

Sosializasaun ne’ebé hala’o iha postu administrativu Venilale partisipa hosi ema na’in 72, Vemasse ema na’in-70, Postu Baucau Villa na’in-68, postu Quelicai 44, Postu Laga ema na’in- 59, Postu Baguia ema na’in-67.

Antes ne’e, TIC TIMOR  I.P liuhusi Diresaun IDÚ mós halo ona sosializasaun ba parseiru dezenvolvimentu sira, Ministériu sira, Universitáriu, no entidade relevante sira seluk, nomós hala’o ona sosializasaun ba munisípiu balun hanesan iha Postu Administrativu sira iha Munisípiu Likisá, Munisipiu Ermera, Ainaro, Aileu no Lautém, Eskola Sekundáriu sira, Rejiaun Autonomia Espesiál Oekussi Ambeno (RAEOA). Ekipa IDÚ mós halo ona aprezentasaun ba Prezidente Autoridade Munisipál sira no Administradór Munisipál sira iha Reuniaun Konsellu Koordenasaun Teritóriál (KKT) iha Munisípiu Lautém no sei kontinua ba Munisípiu sira seluk.

Timor Dijitál sai nu’udár projetu dinámiku ida no evolui bá Governu, sosiedade sivíl, seitór privadu no parseiru sira dezenvolvimentu nian.

Iha projetu Timor Dijitál bá programa Edificador Úniku (ID úniku), Governu liuhosi TIC Timor sei gasta orsamentu hamutuk millaun $13,8 atu bele halo rejistrasaun bá sidadaun Timor-Leste millaun ida no estimasaun bá projetu ne’e sei termina iha 2025 no prosesu aprovizonamentu la’o ona.

Advertisement

Timor Dijitál 2032 hanesan programa bo’ot ida no sai hanesan sombriña dezeña bá iha domíniu dijitalizasaun ho nia elaborasaun aprova iha Konsellu Minstru iha fulan-Dezembru 2022.

Komponente importante no bo’ot liu iha programa Timor dijitalizasaun ne’ebé mak TIC Timor sei halo mak tenta atu dijitaliza seitór sira hotu hanesan Agrikultura, Edukasaun, Saúde, Ekonómia no setór sira hotu-hotu tamba projetu Timor Dijitál la’ós buat ki’ik no presiza fundu bo’ot tamba ne’e opsaun sira-ne’e presiza haree hotu oinsa Governu bele aloka osan ka parseria ho parseiru sira atu bele haree bá oin.

To’o ohin loron TIC Timor nu’udár fundamentu iha avansu transformasaun dijitál iha Governu nia laran. Hosi konkista sira, ida importante liu maka servisu hodi halo koneksaun bá instituisaun Estadu sira no Munisípiu 12 liuhosi rede fibra ótika terrestre reziliente ida, ne’ebé instala liuhosi rede transmisaun EDTL nian. Inisiativa ne’e loke dalan bá servisu públiku sira modernu no konektividade bá internet ho di’ak tebetebes iha pais laran tomak.

Daudauk ne’e, TIC Timor dezenvolve hela sentru dadus Governu nian ida, ne’ebé bele simu rekursu TIC Governu nian oioin, inklui sitiu, portál, banku de dadus, korreiu eletróniku no instalasaun virtuál vídeo konferénsia nian hanesan mós ho rekursu hirak seluk ho planu sira hodi estabelese sentru dadus ida ho kualidade ne’ebé bele simu.

TIC Timor mós konsentra tiha hodi estabelese baze legál no polítika sira atu halo transformasaun dijitál, ne’ebé fó-biban hodi elabora lejizlasaun fundamentál iha área sira mak hanesan protesaun bá dadus no privasidade, direitu autorál sira, krime sibernétika, komérsiu eletróniku no estratéjia ba seguransa sibernétika.

Advertisement

Esforsu sira TIC Timor nian to’o tiha iha dezenvolvimentu estratéjia nasionál ida ne’ebé abranje dezenvolvimentu dijitál. Estratéjia ida ne’ebé ko’alia kona-bá partikularidade sira ne’ebé presiza bá kreximentu dijitál olistiku hodi kaer tomak área sira hanesanGgovernu no infraestrutura nasionál, sistema Governu, identidade únika, abilidade dijitál no alfabetizasaun, partisipasaun sidadaun sira-nian, investimentu hosi seitór privadu, igualdade jéneru, inklujaun, komérsiu eletróniku, saúde dijitál, edukasaun, agrikultura no mós kuadru lejislativa favorável.

TIC Timor kontínua estimula dezenvolvimentu teknolójia nesesáriu hodi apoia ministériu no instituisaun sira Governu nian iha ninia dalan transformasaun dijitál no insentiva kriasaun valór dijitál iha seitór hotu-hotu.

TIC Timor harii iha tinan 2017 no simu tiha missaun importante ida nu’udár ajénsia líder hodi hasa’e no aumenta teknolojia dijitál sira hodi hamoris Governu ida intelijente liu no hafoun administrasaun públika.

TIC Timor nia papél reflete ba kompromisu Governu nian hodi promove sosiedade ida hodi hetan informasaun no transforma envolvimentu teknolojia eletrónika iha seitór públiku iha Timor-Leste.

Jornalista Estajiariu: Lazaro Pereira Quefi

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Pozisaun Igreja Katólika: Natureza Loloos Hosi Matrimónio Maka Mane ho Feto Moris Hamutuk

Published

on

Hatutan.com, (26 Jullu 2024), Díli—Igreja Katólika Timor-Leste liu hosi Conferência Episcopal Timorense (CET), hatuur pozisaun kona-bá tuir roman Sagrada Eskritura katak, mane ho feto moris hamutuk nu’udár natureza loloos hosi Sakramentu Matrimónio.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

FMDC-UN WOMEN Entrega Matadalan Reportajen Sensível Jéneru bá CI

Published

on

Hatutan.com, (25 Jullu 2024), Dilí—Fundasaun Médis Development Center (FMDC), UN Women estabelese kooperasaun ho Conselho Imprensa (CI) hodi entrega matadalan reportajen sensível bá jéneru, nune’e bele promove média no eleva kapasidade jornalista sira oinsá bele halo reportajen ho di’ak bá asuntu igualdade jéneru iha Timor-Leste.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Governu Tenke Haforsa Seguransa iha Fronteira Hodi Kombate Movimentu illegál

Published

on

Hatutan.com, (25 Jullu 2024), Díli— Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) husu bá Governu liu hosi Ministériu Interiór (MI) atu haforsa seguransa iha fronteira sira rai-maran nian hodi evita sasan illegál sira hanesan sigaru inklui sasan sira seluk ne’ebe kontinua tama mai iha territóriu nasionál.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending