Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

Deskonfia Irregularidade no Abuzu Podér, Vicente: PCIC La Preokupa

Published

on

Hatutan.com, (04 Outubru 2023), Díli—Policia Ciêntífica e de Investigação Criminal (PCIC) la preokupa ho dokumentu ida ne’ebé Hatutan.com publika ona ho konteúdu deskonfia mosu irregularidade no abuzu podér hosi superiór PCIC nian durante Diretór Nasionál, Vicente Fernandes e Brito ninia lideransa.

Diretór Nasionál Policia Ciêntífica e de Investigação Criminal (PCIC), Vicente Fernandes e Brito. Foto: PCIC.

“Dokumentu ne’e ha’u mós akompaña iha facebook de’it. Primeiru, ha’u ema ida rarro ko’alia iha televizaun, rarro la-halimar, tanba ha’u ema ida servisu de’it. Segundu, ha’u prokuradór Primeiru grupu, dezde 2000 até agora. Kuandu ha’u rona informasaun, surat ida-ne’e ha’u la hatene, espresaun de kalén, ka anónima sira ne’e ami la preukupa. PCIC la preukupa tanba la korresponde realidade. Tanba, kualkér atuasaun iha nível investigasaun, iha nível auditoria orsamentu ami iha mekanizmu própriu,” Vicente Fernandes e Brito hatán bá Hatutan.com hafoin sorumutu ho Koordenadóra Komisaun Reforma Seitór Justisa, Lúcia Lobato iha kna’ar fatin PCIC, Caicoli, Kuarta (04/10).

Lee Mós: Deskonfia, Superiór Sira iha PCIC Komete Irregularidade no Abuzu Podér

Iha Sorumutu ho Lúcia Lobato, Diretór PCIC informa mós situasaun ida-ne’e, hato’o sira nia ideia kona-bá autonomia finanseira administrativa nian nomós patrimónial, PCIC instala kedan reforma kontrolu interna, para alen kontrolu externa hanesan Tribunál de Kontas. Ne’ebé, dezde anualmenta, kuandu ezekusaun orsamentu, PCIC sempre halo auditoria.

Advertisement

Vicente Fernandes e Brito esplika, iha tempu sira uluk liubá, ministru sira sesante, PCIC sempre aprezenta en-power point iha ministru nia oin kona-bá ezekusaun kapitál menór, kapitál dezenvolvimentu, nomós kapitál bens servisu nian, saláriu vensimentu ne’ebé kontroladu tebes.

“Ha’u iha nosaun ida katak, prevensaun é mellor. Entaun, ha’u sempre tau inspetór ne’e hanesan importante liu. Ne’ebé, nia kuandu halo inspesaun ne’e hanesan inspesaun anuál ka seis-mezés ne’e ha’u sempre fó prioridade atu hadi’a sistema ida-ne’e. Dezde, kualkér ami bele dehan katak atu regula de’it lapizeira mós ami regula hotu. Tanba ami tenke hatudu uluk. Maibé, iha mós dezafius balun, presiza duni hadi’a,” nia rekoñese.

“Mais ha’u la hatene surat kalén ida-ne’e iha relasaun ho reforma ka re-estrutura ha’u labele esplika ida ne’e. Ministru mós hatene no ha’u mós hatene mais ha’u akompaña hosi facebook, ha’u sente trankuila hela. Ha’u ladun preukupa tanba hanesan sidadaun, ita iha obrigasaun, dezenvolve ita nia país. Ne’e, primeiru. Segundu, laiha ema ida mak kebal hukum,” nia tenik.

PCIC iha prosedimentu própriu, só ke Diretór ne’e dehan, sira buka atu hatene tanba ida-ne’e Polísia Siéntífika, Polísia nia estrutura, ierarkia.

Entaun, ida-ne’e mak nia tenke haree didi’ak tanba iha faze reforma, re-estrutura ne’e, nia efeitu ne’e, bá buat ne’ebé di’ak, atu mellora kapasidade intervensaun PCIC nian bá futuru atu di’ak liu tán, profesionalizmu nomós integridade.

Advertisement

“Ha’u hanoin ida-ne’e laiha buat ida ke boot la halimar,” Vicente Fernandes Brito hateten.

Hatán kona-bá dokumentu sira kona-bá ninia lideransa iha PCIC ne’e loos duni iha irregularidade durante  ninia mandatu, Vicente Fernandes e Brito  dehan, nia labele fó fali konkluzaun tanba nia rasik mós la assesu dokumentu sira ne’e, maibé PCIC iha ninia mekanizmu rasik.

“Ne’e ha’u labele konklui tanba ha’u la haree buat ne’e no ha’u la asesu dokumentu. Ha’u la komprende. Iha PCIC ne’e iha mekanizmu própriu, liu-liu ami fó porsaun maka’as liu iha kontrolu interna, Orsamentu Jerál Estadu tanba ha’u hatene muito bem,” nia hateten.

Deskonfia Fó Kilat bá Ema Sivíl

Iha dokumentu ne’ebé Hatutan.com publika, deskonfia diretór nasionál PCIC fó mós kilat bá ema sivíl, ne’ebé deskonfiansa mós nu’udár ninia oan-mane, utiliza hodi tiru iha fatin treinamentu PCIC nian iha área Kaitehu, Suku Tibar, Postu Adminstrativu Bazartete, Munisipiu Likisá.

Advertisement

Hatán bá ida-ne’e, diretór PCIC ne’e dehan, sira iha mós informasaun kona-bá ida-ne’e, maibé fila-fali bá públiku atu halo análiza rasik bá situasaun hirak ne’e.

“Aahh tanba ne’e mak iha ne’ebá, ita iha informasaun, konsta ida ne’e mós. Agora, kabe bá públiku, hodi halo análiza kona-bá kestaun ida-ne’e. Tanba treinamentu ka kona-bá buat sira ne’e la’ós buat klandestina. Ne’e formasaun ida ke PCIC sira sempre hetan tinan ida dala-rua. Ami iha fatin apropriadu, atu halo treinamentu,” Vicente Fernandes e Brito.

Maski nune’e, Vicente Fernandes e Brito dehan, sei iha averiguasaun maka iha duni indísius bá ida-ne’e, prontu. Mais laiha, sira tenke prontu bá atu bele hola. La’os buat ida estrañu boot.

“Ne’e ha’u hatene muito bem. Konsekuénsia saida mak ita bele simu. Só ke iha loos momentu PCIC ninia iha prosesu reforma, reestrutura ne’e. Ida-ne’e mak ha’u hanoin, talvéz, presiza tenke ami esklarese didi’ak bá iha média,” nia esklarese.

“No ha’u mós ema ida lakohi, média mai ha’u ko’alia kedan tanba dala-ruma bele sala. Ha’u tenke ko’alia bem pensada halo didi’ak, purke ne’e sai bá públiku. Ne’ebé ha’u hanoin depende. Sé averiguasaun, investigasaun, iha duni evidénsia bá ida-ne’e, pronto ita bele hola parte ho responsábilidade, ker kriminál, ker administrativamente,” Diretór Nasionál PCIC ne’e hateten ninia prontidaun.

Advertisement

Nomeasaun Polítika

Vicente Fernandes e Brito mós esplika kona-bá kargu ka pozisaun ne’ebé nia parte asume hanesan Diretór Nasionál Policia Ciêntífica e de Investigaçãi Criminal (PCIC) ne’e, tanba konfiansa polítika ka nomeasaun polítiku liu-liu Primeiru Ministru mak nomeia.

Tanba ne’e, hatán kona-bá sé iha re-estruturasaun maka, Governu ezonera hodi substitui fali ema seluk, Vicente Fernandes e Brito dehan nia iha direitu administrativu, nia ema Lei.

“Buat ida komisaun de servisu ne’e konfiansa, la’ós karreira. Ha’u, karreira prokuradór, komisaun de servisu ne’e en-kualker ora, minutu de’it. Purke ne’e relasaun ho konfiansa. Sé ha’u la konfia, kualkér minutu ida, sai. Ne’e, uma desizaun polítika. Ne’e ha’u labele kestiona ha’u nia sala saida. Labele!, ha’u labele ko’alia iha média,” nia esplika.

Atu hasai nia hanesan Prokuradór ne’ebé kareira, ne’e buat seluk ida no ne’e bainhira Diretór Nasionál PCIC tenke komete buat ruma gráve, entaun bele hasai hosi Prokuradór ka hanesan investigadór karik, maibé, atu hasai xefe departamentu, diretór nasionál, kualker, buat ninia natureza.

Advertisement

“Sé ha’u hetan konfiansa hosi Primeiru Ministru, liuhosi propósta Ministru Justisa. Agora, ha’u nia adjuntu, Xefe Departamentu sira, ne’e ha’u mak hato’o proposta bá iha Ministru hodi nomeia. Ne’ebé, buat prosedimentus ne’e la’o normál hela, laiha buat ida ita kestiona,” Diretór nasionál PCIC, Vicente Fernandes e Brito hateten.

Iha Koñesimentu Maibé Lakohi Komentáriu

Kona-bá asuntu ne’e, Koordenasora Grupu Traballu Reforma Justisa, Lúcia Lobato labele halo komentariu maski iha koñesimentu ba dokumentu ne’ebé Hatutan.com publika ona.

“Ne’ebé ha’u la hatene sé mak haruka, sé mak asina. Sé ha’u atu husu informasaun, entaun ha’u husu informasaun ba sé. Karta ida-ne’e iha ema ida asina, laiha ema ida atu hatudu oin. Entaun, ita atu fó komentáriu ba buat ida ita la hatene ne’e oinsá,” Lucia Lobato hateten.

Koordenadora ne’e akresenta, se nia simu karta ida-ne’e, depois hahú servisu ba kestaun ne’e maka nia tenke ko’alia ho ema ne’ebé mak hakerek karta ne’e,  tenke hatene ema ida protesta ne’e atu  ko’alia.

Advertisement

“Sim. Ha’u iha koñesimentu ba ida-ne’e tanba Primeiru Ministru hato’o ba ha’u maibé ha’u labele pronunsia buat ida tanba laiha ema ida mak ha’u atu kontaktu hodi husu informasaun,” Lúcia Lobato afirma.

Tuir nia, agora ne’e tempu ida ne’ebé ema hotu-hotu ko’alia kona-bá rezignasaun, ezonerasaun, maibé la’ós tanba ida-ne’e mak tenke hasai ida ne’ebá hatama ida-ne’e, portantu Lei klaru teb-tebes sé mak iha kompétensia atu nomeia Diretór PCIC, Primeiru Ministru mak sei propoin bazeia bá Proposta hosi Ministru Justisa.

Lee Mós: Ministru Justisa Promete Sei Ko’alia Kona-bá Irregularidade no Abuzu Podér iha PCIC

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres/Gloria Maia

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

PCIC Asegura Tan Objetu Krime Osan Rihun $150

Published

on

Hatutan.com, (27 Jullu 2024), Díli-Policia Ciêntífica e de Investigação Criminal (PCIC), Sesta (26/07/2024), asegura tan objetu krime osan montante rihun $150 husi sidadaun Indonézia nian na’in-rua ho inisial SPD no MU.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

PCIC Detein Sidadaun Nigeria Na’in-rua ho Objetu Krime Osan Millaun $3

Published

on

Hatutan.com, (25 Jullu 2024), Díli-Policia Ciêntífica e de Investigação Criminal (PCIC), Kuarta (24/07/2024), hale’u tuku 20:00 Otl, detein sidadaun Nigeria na’in-rua ho inisial VD no USN tanba deskonfia envolve iha kazu Kríme Brankeamentu Kapitál no Burla Informátika.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Kazu Fujitivu Kalumban Mali Aseguradu no Prosesu La’o Ona iha MP

Published

on

Hatutan.com, (23 Jullu 2024), Díli- Ministru Justisa (MJ), Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, informa kazu Fujitivu Kalumban Mali iha ona Ministériu Públiku nia liman no Prokuradoria-Jerál Repúblika (PGR) sei uza kompeténsia tomak atu haree no lori prosesu ne’e ba oin.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending