Timor-Leste, nuudar nasaun joven no kiik lokalizada iha Sudeste Aziátiku, hetan ninia Ukun rasik An lihusi referendum 30 agustu 1999, depois luta naruk ba autodeterminasaun. Hahu’u nee kedas, nasaun ki’ik nee ativamente involve iha komunidade global hodi reforsa nasaun nee ninia perspetivas ekonómika. Pasu signifikativu ida mak esfrosu kolektivu ne’ebé halao desde tinan 2017 hodi sai membru Organizasaun Mundial Komérsiu (OMK). Vontade politika nee hatudu pasu krusial ba Timor-Leste ho ninia várias oportunidade ba futuru ekonómiku rai ki’ik nee.
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2022/10/Renato-da-Costa-223x300.jpeg)
Hosi: Renato da Costa
Se buat hotu lao diak, iha tinan oin 2024 Timor-Leste bele sai ona membru plenu ba OMK. Ida nee nu’udar konkista signifikativu ba Timor-Leste. Organizasaun internasional nee define regras komérsiu internasional hodi fornese plataforma ba pais membru sira hodi negosia konaba akordu komersiais nian, rezolve disputa komersiais no partisipa iha negosiasaun komersiais multilaterais. Ho nunee adezaun Timor-Leste ba OMK sei hamosu oportunidade ba futuru nasaun nee.
Adezaun Timor-Leste ba OMK sei proporsiona direitu ba Timor-Leste hodi asesu ba merkadu husi países membru sira. Ida nee esensial tebes ba nasaun ki’ik hanesan Timor-Leste ne’ebe depende tebes ba esportasaun. Liuhusi partisipasaun iha OMK, Timor-Leste bele espanda baze esportasaun, reduz dependênsia ba deit merkadu balun no sei diversifika karteira esportasaun nian. Ho diversifikasaun sei ajuda proteje ekonomia país nian kontra soke esternu konaba flutuasaun presu matérias-prima sira.
Iha sorin seluk hodi sai membru OMK, Timor-Leste sei hetan asistênsia téknika ho finansiamentu hodi mellora dezenvolveimentu infraestrutura rai laran hanesan portu, rede transporte inkui prosedimentu aduaneiru nian. Ida nee sei fasilita empreza sira hodi envolve iha komérsiu internasional. Tamba ho maior fasilitasaun komérsiu ne’ebé iha, sei reduz kustu transasaun no aumenta kompetitividade.
Iha parte seluk hodi sai membru OMK, sei atrai mos investimentu estranjeiru sira. Investidor sira prefere investe iha país sira ne’ebé sai ona parte husi sistema komersial global,tamba pais refere sei fo protesaun seguransa ho estrutura halao atividade negósiu ho diak no los. Ida nee sei aumenta fluksu kapital, transferênsia teknolojia hodi kria empregu ba Timor-Leste.
Nune’e mos, Timor-Leste mos sei hetan asesu ba asistênsia téknika. Tamba hodi sai membru OMK konsede mos Timor-Leste bele asesu ba programa asistênsia téknika, ne’ebe sei permiti Timor-Leste dezenvolve kapasidade relasionada ho komérsiu. Ida nee sei inklui apoiu hodi mellora kompetênsia funsionáriu governamentais nian, mellora kuadru jurídiku no regulamentu sira hodi komprende ho diak komplesidade husi negosiasaun komersiu internasionais nian.
Wainhira Timor-Leste sai duni membru OMK, Timor-Leste iha mos asentu hodi tuir negosiasaun komersiais globais. Timor-Leste mos sei bele partisipa ativamente iha diskusaun sira relasionadas ho liberalizasaun komérsiu, subsídiu ba agríkula no kestaun komersiais importante sira seluk. Ida nee sei fo oportunidade ba Timor-Leste hodi influensia polítika komersiais globais ne’ebé bele fo impaktu ba Timor-Leste nia intereses.
Klaru katak atu sai membru OMK iha mos dezafiu ho nia konsiderasaun balun ne’ebe presiza ita hotu ninia tulun no apoiu. Embora adezaun Timor-Leste ba OMK oferese inúmeras oportunidade, iha mos dezafiu ne’ebé ita hotu presiza hodi garanti aproveita ba oportunidade hirak nee ho forma efikaz.
Ita tenke investe hodi kapasita ita nia ajente publiku sira no pesoal sira iha instituisoens responsáveis sira ba asuntu relasionadu ho komérsiu. Inklui formasaun konaba negosiasaun komersiais, rezolusaun ba litíjiu sira no mos oinsa konaba implementasaun akordu OMK nian. Ita mos presiza ona hodi konsentra ba diversifikasaun ekonomia ne’ebe laos hare deit ba petróleu no gás, ne’ebe atualmente domina ita nia esportasaun. Ho jestu diversifikasaun nee, ita sei sai país menus vulnerável wainhira iha flutuasaun ba presu matéria-prima sira. Ita mos presiza habelar nivel konsultasaun ho parte interesada sira, hanesan setor privadu no sosiedade civil nee krusiais tebes. Ita tenke envolve várius segmentu sosiedade hodi hamosu diskusaun klean relasionada ho komérsiu hodi garanti katak polítika komersiais benefisia ninia sidadaun hotu. Ita mos tenke halo ona investimentu infra-estruturas, hanesan transporte no lojístika nian ne’ebe esensiais tebes hodi esplora ho plenamente benefísiu adezaun nee.
Ikusliu, Adezaun Timor-Leste ba Oorganizasaun Mundial Komérsiu (OMK) aprezenta inúmeras oportunidade ba dezenvolvimentu ekonómiku nasaun nian. Wainhira Timor-Leste envolve ho ativamente iha komérsiu internasional, hodi diversifika ita nia ekonomia no investe ba dezenvolvimentu infraestrutura sira, Timor-Leste sei aproveita potensia adezaun ba OMK hodi mellora nível vida moris ninia sidadaun hodi garanti futuru ne’ebe mais prósperu.
Hosi: Renato da Costa