Connect with us
Pakote Ahi

Opiniaun

TL no Oportunidade iha Tempu Oin Mai Bainhira Sai Membru OMK

Published

on

Timor-Leste, nuudar nasaun joven no kiik  lokalizada iha Sudeste Aziátiku, hetan ninia Ukun rasik An lihusi referendum 30 agustu 1999, depois luta naruk ba  autodeterminasaun. Hahu’u nee kedas, nasaun ki’ik nee ativamente involve iha komunidade global hodi reforsa nasaun nee ninia perspetivas ekonómika. Pasu signifikativu ida mak esfrosu kolektivu ne’ebé halao desde tinan 2017 hodi sai membru  Organizasaun  Mundial  Komérsiu (OMK). Vontade politika nee hatudu pasu krusial ba Timor-Leste ho ninia  várias oportunidade ba  futuru ekonómiku rai ki’ik nee.

Hosi: Renato da Costa

Se buat hotu lao diak, iha tinan oin 2024 Timor-Leste bele sai ona membru plenu ba OMK. Ida nee nu’udar konkista signifikativu ba Timor-Leste. Organizasaun internasional nee  define  regras komérsiu internasional hodi  fornese  plataforma ba pais  membru sira hodi negosia konaba akordu komersiais nian, rezolve disputa komersiais no  partisipa iha negosiasaun komersiais multilaterais. Ho nunee adezaun  Timor-Leste ba OMK sei hamosu   oportunidade ba futuru  nasaun nee.

Adezaun Timor-Leste ba OMK sei proporsiona direitu ba  Timor-Leste hodi asesu ba merkadu husi  países membru sira. Ida nee esensial tebes ba nasaun ki’ik hanesan Timor-Leste ne’ebe  depende tebes ba  esportasaun. Liuhusi partisipasaun iha OMK, Timor-Leste bele espanda baze esportasaun, reduz dependênsia ba deit merkadu balun no sei diversifika karteira esportasaun nian. Ho diversifikasaun sei  ajuda proteje ekonomia  país nian kontra soke  esternu konaba  flutuasaun  presu matérias-prima sira.

Iha sorin seluk hodi sai membru OMK, Timor-Leste sei hetan  asistênsia téknika ho  finansiamentu hodi mellora dezenvolveimentu infraestrutura rai laran hanesan  portu, rede transporte inkui prosedimentu aduaneiru nian. Ida nee sei  fasilita empreza sira hodi  envolve iha komérsiu  internasional. Tamba ho maior fasilitasaun komérsiu ne’ebé iha,  sei  reduz kustu  transasaun no  aumenta kompetitividade.

Advertisement

Iha parte seluk hodi sai membru OMK, sei atrai mos investimentu estranjeiru sira.  Investidor sira prefere investe iha país sira ne’ebé sai ona parte husi  sistema komersial global,tamba pais refere sei fo protesaun seguransa ho  estrutura  halao atividade negósiu ho diak no los. Ida nee sei  aumenta  fluksu kapital, transferênsia  teknolojia hodi kria empregu ba Timor-Leste.

Nune’e mos, Timor-Leste mos sei hetan asesu ba asistênsia téknika. Tamba hodi sai membru OMK konsede mos  Timor-Leste bele asesu ba programa asistênsia téknika, ne’ebe sei permiti Timor-Leste  dezenvolve kapasidade relasionada ho komérsiu. Ida nee sei inklui apoiu hodi mellora kompetênsia funsionáriu  governamentais nian, mellora kuadru jurídiku no regulamentu sira hodi komprende ho diak komplesidade husi negosiasaun komersiu  internasionais nian.

Wainhira  Timor-Leste sai duni membru OMK,  Timor-Leste iha mos asentu hodi tuir  negosiasaun komersiais globais. Timor-Leste mos sei bele partisipa ativamente iha  diskusaun sira relasionadas ho liberalizasaun komérsiu, subsídiu ba  agríkula no kestaun komersiais importante sira seluk. Ida nee sei fo oportunidade ba Timor-Leste hodi  influensia polítika komersiais globais ne’ebé bele fo  impaktu ba Timor-Leste nia  intereses.

Klaru katak  atu sai membru OMK iha mos dezafiu ho nia konsiderasaun balun ne’ebe presiza ita hotu ninia tulun no apoiu. Embora adezaun  Timor-Leste ba OMK  oferese inúmeras oportunidade, iha mos  dezafiu ne’ebé  ita hotu presiza hodi garanti  aproveita ba oportunidade hirak nee ho  forma efikaz.

Ita tenke  investe hodi kapasita ita nia ajente publiku sira no pesoal sira iha  instituisoens  responsáveis sira ba asuntu relasionadu ho komérsiu. Inklui formasaun konaba  negosiasaun komersiais, rezolusaun ba  litíjiu sira no mos oinsa konaba  implementasaun  akordu OMK nian. Ita mos presiza ona hodi konsentra ba diversifikasaun  ekonomia ne’ebe laos hare deit ba  petróleu no gás, ne’ebe  atualmente domina ita nia esportasaun. Ho jestu  diversifikasaun nee, ita sei sai  país menus vulnerável  wainhira iha  flutuasaun ba presu  matéria-prima sira. Ita mos presiza habelar nivel konsultasaun ho  parte interesada sira, hanesan setor privadu no  sosiedade civil nee krusiais tebes. Ita tenke  envolve várius segmentu  sosiedade hodi hamosu diskusaun klean relasionada ho komérsiu hodi  garanti katak  polítika komersiais benefisia ninia sidadaun hotu. Ita mos tenke halo ona  investimentu  infra-estruturas, hanesan transporte no lojístika nian ne’ebe esensiais  tebes hodi esplora ho plenamente  benefísiu adezaun nee.

Advertisement

Ikusliu, Adezaun  Timor-Leste ba Oorganizasaun Mundial Komérsiu (OMK)  aprezenta inúmeras oportunidade ba  dezenvolvimentu  ekonómiku nasaun nian. Wainhira Timor-Leste  envolve ho  ativamente iha komérsiu  internasional, hodi diversifika ita nia  ekonomia no  investe ba  dezenvolvimentu  infraestrutura sira, Timor-Leste sei aproveita potensia adezaun ba OMK hodi mellora nível  vida moris ninia sidadaun hodi  garanti   futuru ne’ebe mais prósperu.

Hosi: Renato da Costa

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Timor Leste; Next?

Published

on

Hakerek na’in; Quintiliano A. Belo

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

Revitalizasaun Servisu Estensaun Agrikóla ba Futuru Agrikultór iha Timor-Leste;

Published

on

Hakerek na’in; Quintiliano A. Belo

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

Fanatismu Ba Grupu Arte Marsiais: Bele Halakon Sentidu “Maun-Alin” Nudar Maubere ou Timor Oan

Published

on

Husi: Pe. Domingos Godinho de Araújo

(Missionário do Verbo Divino iha Portugal)

(more…)

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement

Trending