Connect with us
Pakote Ahi

Opiniaun

Ita Iha Situasaun Frázil Kona-bá Moderniza Komunikasaun Instituisaun bá Interese Públiku

Published

on

Komunikasaun institusional governamental ne’ebe efikaz nu’dar baze ba kualker demokrasia  hodi bele funsiona ho diak. Nunee kapasidade  órgaun  governamentais hodi komunika ho klareza no transparênsia krusial  tebes hodi  garanti konfiansa públiku tamba ninia sidadaun informadu konaba  implementasaun  polítikas públikas.

Diskripsaun konaba sentidu komunikasaun institusional ne’ebe mak  frágil refere ba komunikasaun  dentru  entidades governamentais ho sinais  inkonsistênsia, la klaru no  falta  kapasidade hodi fo  resposta ba  preokupasoen públikas. Kazu loron hirak liu, konaba modelu eleisaun suku nian bele sai indikador oinsa fragilidade konaba modelu komunikasaun institusional nian.  Ida nee akontese tamba deit governamentais sira falla hodi  transmiti informasaun ho forma efikaz, responde perguntas ou envolve iha diálogu signifikativu ho públiku liuhusi kanais sira ne’ebé iha. Iha kontextu nee,  fragilidade indika falta  reziliênsia ba prosesu  komunikasaun .

Fragilidade komunikasaun institusional nee mosu tamba deit fatores sira hanesan; komplexidade burokrátika. Estrutura governamentais dalabarak  envolve frekuentamente múltiplas kamadas  burokrasia, ne’ebe   difikulta tebes divulgasaun  informasaun  ho tempu lolos. Burokrasia ho sistema hierárkia sira hanesan nee hamosu  prosesu  komunikasaun  lao lentu, ne’ebé ikus mai la  responsivu ba  públiku nia preokupasoens. Falta de transparênsia iha operasoens governamentais konaba  prosesu  tomada  desizaun implika mos hamihis  konfiansa  públiku, kuandu  informasaun sira nee manipulada ona,ikus mai sei hamosu  setizismu no sinismu iha públiku nia let. Komunikasaun  governamental  frekentemente influensiada ho agenda polítikas. Polítiku sira tenta atu kontrola ou distorse informasaun ba sira nia  intereses, rezulta públiku lakon  konfiansa.

Advertisement

Governamentais sira tenke toma konsiderasaun katak wainhira mosu fragilidade iha komunikasaun institusional nian, sei mosu konsekuênsia hanesan erozaun konfiansa. Wainhira instituisoens governamentais la konsege komunika ho forma transparente,  konfiansa públiku ba  instituisaun sira nee sei mihis ba bebeik.  Setizismu no deskonfiansa  públiku  bele hamosu  agitasaun polítika ho nia dezilusaun. Bele  impede susesu konaba implementasaun polítikas públikas. Públiku sei la  komprende objetivu no benefísiu, ikus mai mosu rezistênsia no inkumprimentu.  Tamba  komunikasaun  governamental ne’ebé efikaz, tenke  aproveita sabedoria kolektiva konaba  ideias husi ninia  sidadaun hodi hamosu desizaun sira ne’ebé diak. Pior liu mak desinformasaun no propagasaun  boatus naklekar iha fatin fatin tamba deit  auzênsia konaba  informasaun klara no konfiáveis husi instituisaun sira. Ikusmai desinformasaun hirak nee sai verdade iha sosiadade nia let tamba públiku lahetan atualizasaun informasaun iha tempu neebe hanesan. Wainhira rumores,  konspirasaun no falsidade kuntinua espalla ho rapida, fiar ka lae ansiedade públiku mais aumenta ba bebeik tamba kanal ofisial instituisaun nian la funsioan iha momentu krize komunikasaun nee akontese.

Frankamente medidas hodi hasoru kritika husi sosiadade sempre iha. Importante liu mak governamentais sira tenke iha aten barani hodi mellora metodu   komunikasaun  institusional ne’ebé foku liu ba transparênsia ho nia responsabilidade. Katak,  Instituisaun  sira tenke fo importansia ho nia prioridade konaba  transparênsia ho nia responsabilizasaun liuhusi hamosu  informasaun ne’ebé asesível no hetan asesu husi  públiku ba desizoens hotu ne’ebé afeta nesesidade públiku. Barani envolve ninia sidadaun, hodi  hamosu oportunidade ba ninia sidadaun  partisipa iha prosesu  tomada  desizaun konaba oinsa bele  fornese hanoin balun konaba  polítika ba intereses públiku nian. Ikus liu, Instituisaun estadu sira hanesan SEKOMS tenke sai  órgaun responsáveis hodi halo  monitorizasaun no avaliasaun konaba modelu  komunikasaun  institusional nian hodi garanti katak públiku hetan informasaun ho nia klareza konaba desizaun politika ba intereses públiku ho transparente no reseptiva.

Ikusliu, frágilidade  komunikasaun  institusional nuudar kestaun urjente konaba desizaun polítika públiku  ho nia  konsequênsia boot se la jere ho didiak.  Wainhira instituisaun estadu sira aborda kauza hirak nee ho profunda ho nia solusaun hare liu ba  transparênsia hodi envolve ninia sidadaun,instituisaun estadu sira ajuda ona públiku hodi hetan informasaun lolos ho nia prosesu tomak hodi  rekonstrui fali  konfiansa  públiku.

Tamba iha era digital mais avansadu nee, instituisaun tenke rekuñese konaba importânsia komunikasaun institusional konaba  formasaun  ba persepsaun husi ansiedades  públiku. Komunikasaun  institusional ne’ebé frágil sei hamosu konsekuênsia ne’ebé boot, inklui erozaun kunfiansa no propagasaun  desinformasaun hetan espasu hodi sai informasaun real tamba deit kanais komunikasaun instituisaun nian paraliazadu. Hodi  mitiga ou preve ansiedade públiku, instituisaun sira tenke fo  prioridade mos ba modelu komunikasaun instituisaun nian ne’ebé komunga pensamentu konsistente no transparente wainhira instituisaun hetan atakas iha públiku ho informasaun adekuadu no labele husik espasu públiku domina ho boatus. Através husi  prátika nee deit mak instituisaun sira bele  mantein konfiansa públiku maske iha  tempu  krize.

Hosi: Renato da Costa

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Timor Leste; Next?

Published

on

Hakerek na’in; Quintiliano A. Belo

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

Revitalizasaun Servisu Estensaun Agrikóla ba Futuru Agrikultór iha Timor-Leste;

Published

on

Hakerek na’in; Quintiliano A. Belo

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

Fanatismu Ba Grupu Arte Marsiais: Bele Halakon Sentidu “Maun-Alin” Nudar Maubere ou Timor Oan

Published

on

Husi: Pe. Domingos Godinho de Araújo

(Missionário do Verbo Divino iha Portugal)

(more…)

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement

Trending