Komunikasaun institusional governamental ne’ebe efikaz nu’dar baze ba kualker demokrasia hodi bele funsiona ho diak. Nunee kapasidade órgaun governamentais hodi komunika ho klareza no transparênsia krusial tebes hodi garanti konfiansa públiku tamba ninia sidadaun informadu konaba implementasaun polítikas públikas.
Diskripsaun konaba sentidu komunikasaun institusional ne’ebe mak frágil refere ba komunikasaun dentru entidades governamentais ho sinais inkonsistênsia, la klaru no falta kapasidade hodi fo resposta ba preokupasoen públikas. Kazu loron hirak liu, konaba modelu eleisaun suku nian bele sai indikador oinsa fragilidade konaba modelu komunikasaun institusional nian. Ida nee akontese tamba deit governamentais sira falla hodi transmiti informasaun ho forma efikaz, responde perguntas ou envolve iha diálogu signifikativu ho públiku liuhusi kanais sira ne’ebé iha. Iha kontextu nee, fragilidade indika falta reziliênsia ba prosesu komunikasaun .
Fragilidade komunikasaun institusional nee mosu tamba deit fatores sira hanesan; komplexidade burokrátika. Estrutura governamentais dalabarak envolve frekuentamente múltiplas kamadas burokrasia, ne’ebe difikulta tebes divulgasaun informasaun ho tempu lolos. Burokrasia ho sistema hierárkia sira hanesan nee hamosu prosesu komunikasaun lao lentu, ne’ebé ikus mai la responsivu ba públiku nia preokupasoens. Falta de transparênsia iha operasoens governamentais konaba prosesu tomada desizaun implika mos hamihis konfiansa públiku, kuandu informasaun sira nee manipulada ona,ikus mai sei hamosu setizismu no sinismu iha públiku nia let. Komunikasaun governamental frekentemente influensiada ho agenda polítikas. Polítiku sira tenta atu kontrola ou distorse informasaun ba sira nia intereses, rezulta públiku lakon konfiansa.
Governamentais sira tenke toma konsiderasaun katak wainhira mosu fragilidade iha komunikasaun institusional nian, sei mosu konsekuênsia hanesan erozaun konfiansa. Wainhira instituisoens governamentais la konsege komunika ho forma transparente, konfiansa públiku ba instituisaun sira nee sei mihis ba bebeik. Setizismu no deskonfiansa públiku bele hamosu agitasaun polítika ho nia dezilusaun. Bele impede susesu konaba implementasaun polítikas públikas. Públiku sei la komprende objetivu no benefísiu, ikus mai mosu rezistênsia no inkumprimentu. Tamba komunikasaun governamental ne’ebé efikaz, tenke aproveita sabedoria kolektiva konaba ideias husi ninia sidadaun hodi hamosu desizaun sira ne’ebé diak. Pior liu mak desinformasaun no propagasaun boatus naklekar iha fatin fatin tamba deit auzênsia konaba informasaun klara no konfiáveis husi instituisaun sira. Ikusmai desinformasaun hirak nee sai verdade iha sosiadade nia let tamba públiku lahetan atualizasaun informasaun iha tempu neebe hanesan. Wainhira rumores, konspirasaun no falsidade kuntinua espalla ho rapida, fiar ka lae ansiedade públiku mais aumenta ba bebeik tamba kanal ofisial instituisaun nian la funsioan iha momentu krize komunikasaun nee akontese.
Frankamente medidas hodi hasoru kritika husi sosiadade sempre iha. Importante liu mak governamentais sira tenke iha aten barani hodi mellora metodu komunikasaun institusional ne’ebé foku liu ba transparênsia ho nia responsabilidade. Katak, Instituisaun sira tenke fo importansia ho nia prioridade konaba transparênsia ho nia responsabilizasaun liuhusi hamosu informasaun ne’ebé asesível no hetan asesu husi públiku ba desizoens hotu ne’ebé afeta nesesidade públiku. Barani envolve ninia sidadaun, hodi hamosu oportunidade ba ninia sidadaun partisipa iha prosesu tomada desizaun konaba oinsa bele fornese hanoin balun konaba polítika ba intereses públiku nian. Ikus liu, Instituisaun estadu sira hanesan SEKOMS tenke sai órgaun responsáveis hodi halo monitorizasaun no avaliasaun konaba modelu komunikasaun institusional nian hodi garanti katak públiku hetan informasaun ho nia klareza konaba desizaun politika ba intereses públiku ho transparente no reseptiva.
Ikusliu, frágilidade komunikasaun institusional nuudar kestaun urjente konaba desizaun polítika públiku ho nia konsequênsia boot se la jere ho didiak. Wainhira instituisaun estadu sira aborda kauza hirak nee ho profunda ho nia solusaun hare liu ba transparênsia hodi envolve ninia sidadaun,instituisaun estadu sira ajuda ona públiku hodi hetan informasaun lolos ho nia prosesu tomak hodi rekonstrui fali konfiansa públiku.
Tamba iha era digital mais avansadu nee, instituisaun tenke rekuñese konaba importânsia komunikasaun institusional konaba formasaun ba persepsaun husi ansiedades públiku. Komunikasaun institusional ne’ebé frágil sei hamosu konsekuênsia ne’ebé boot, inklui erozaun kunfiansa no propagasaun desinformasaun hetan espasu hodi sai informasaun real tamba deit kanais komunikasaun instituisaun nian paraliazadu. Hodi mitiga ou preve ansiedade públiku, instituisaun sira tenke fo prioridade mos ba modelu komunikasaun instituisaun nian ne’ebé komunga pensamentu konsistente no transparente wainhira instituisaun hetan atakas iha públiku ho informasaun adekuadu no labele husik espasu públiku domina ho boatus. Através husi prátika nee deit mak instituisaun sira bele mantein konfiansa públiku maske iha tempu krize.
Hosi: Renato da Costa