Connect with us
Pakote Ahi

Opiniaun

Bele ka La’e RTTL ho TATOLI Funsiona Nu’udár Opozisaun bá Governu?

Published

on

Iha  sosiedade demokrátika, meius komunikasaun sosial sira livre no independente  dezempeña sira nia papel ne’ebé krusial ho responsabilizasaun tomak. Fornese  plataforma ho varius  diversa ho nia perspetiva hodi bele sai salvaguarda ba  direitu públiku nian konaba informasaun sira ne’ebé mak divulga sai. Tamba nee, mosu perguntas konaba konseitu meius komunikasaun  estatais sira ne’ebé mak kontroladu ou influensiadu husi  governu.

Seraque mídia estatal rua hanesan RTTL no TATOLI ho  efetivamente bele servi nu’udar oposizaun ba  governu wainhira ezistensia mídia nee ninia fundus mai husi Governu. Tamba disparidade konaba finansiamentu hamosu kondisaun konkorênsia desiguais ho mídia  privadu sira tamba mídia estatais sira hetan privelejiu. Vantagem finanseira nee hatudu momos oinsa funsaun mídia estatais sira iha prosesu serbisu konaba divulga informasaun ba públiku. Katak funsaun mídia estatais ninia  mak   promove narativa polítika governamentais nian. Parte seluk mak konaba konseitu universal  mídia estatais ne’ebé fortemente influensiadu no kontrola husi Governu ne’ebé konsideradu nu’udar nain hodi sai  porta-vos governu nian konaba divulga propaganda no promove narativas ofisiais governu nian. Relasaun estreita nee aliña ho interese  agenda  governu nian.

Tambasa mídia estatais labele funsiona sira nia papel hodi sai opozisaun  governu husi informasaun sira ne’ebé mak divulga sai?. Fatores determinante seluk depois  finanseiru mak kestaun  independênsia editorial. Governu bele uza poder ne’ebé mak iha hodi kontrola konteudu informasaun  sira ne’ebé mak  públiku bele konsuma, hodi minimiza pontu de vista krítikas ne’ebé mak lahanesan.  Ema barak sempre kestiona katak sala redasaun labele hetan intervensaun husi intereses balun.  Buat ne’ebé ema hotu haluhan mak, nutisia sira ne’ebé fo sai ba públiku sempre iha ema balun mak desidi hanesan xefe editor ou ema bolu ekipa sala redasaun. Sira ema bain bain hanesan sosiadade sira seluk ne’ebé iha mos ninia kores politika no interese wainhira desidi hodi divulga informasaun balun sai ba públiku. Pesoal hirak nee dezeña nutisia hodi hamosu públiku nia atensaun hanesan  ditadu  famozu iha mundu jornalismu nian; “ASU TATA EMA LAOS  NOVIDADE, MAIS  KUANDU EMA TATA ASU NEE MAK  NOVIDADE DIAK.”  Ditadu nee aplika no viavel ba sira ne’ebé hadomi profisaun journalismu nu’udar fiar ida. Mais seraque sira ne’ebé serbisu iha mídia estatais tenki komunga mos pensamentu nee?.

Advertisement

Teorikamente  mídia estatais bele atua  nu’udar  opozisaun  governu nian,maibe sira sei hetan dezafiu ne’ebé signifikativu tebes. Hanesan konflitu de intereses ne’ebé inerentes tebes,  falta  independênsia editorial liuhusi kontrolo governamental hanesan  nomeasaun ne’ebé sei difikulta tebes mídia estatais hodi kumpri ho verdadeiramente ninia  papel. Tamba nee,  mais onestu karik papel nu’udar mídia opozisaun husik ona ba  halao husi mídia independente no privadu sira.  Mídia independente no privadu sira mak sei  sai salvaguarda ba direitu públiku husi  informasaun sira ne’ebé mak divulga sai hodi akompaña ukun nain sira nia  modelu ukun no mos desizaun sira ne’ebé mak fo sai ba interese komum nian. No wainhira iha nutisia atakas ba desizaun governamentais sira nian, mídia estatais iha papel hodi klarifika ho balansu ne’ebé hamosu públiku nia kumprensaun. Sentidu konaba mídia estatais nu’udar porta voz governu nian, hatudu kedas iha situasaun nee.

Ho forma publikasaun tipu hanesan nee,  públiku bele  hili mídia ida ne’ebé mak bele  satisfa públiku nia nesesidade ho verasidade  informasaun ne’ebé mak iha, kompara ho mídia ne’ebé mak hakarak  satisfa deit públiku ho informasaun parsial sira. Nune’e mos wainhira  utiliza informasaun husi mídia rua ne’ebé mak  diferente, públiku sei hetan  benefísiu ho variedade  informasaun  hodi filtra verdade husi  notísia sira ne’ebé mak publika sai. Tamba kuantu  mais problema akontese, públiku  mais intense liu hodi buka verdadeiru  informasaun sira nee nu’udar parte hodi kria estabilidade. Modelu nee  hatudu katak mídia estatais  halo intersaun ho públiku ho papel  kria situasaun armonioza iha sosiedade nia let hodi  evita pâniku.

Maibe nee laos ho sentidu katak mídia estatais tenke sai mídia propaganda hodi hatoo lia bosok ba desizoens sira ne’ebé  perturba ordem  públiku. Katak, kuandu iha mudansas ba  desizaun balun ba interese povu,mídia estatais tenke iha korajem hodi toma medidas para koriji hodi la halakon kredibilidade governamentais sira nia desizaun anterior sira. Tamba wainhira aktus sira hanesan nee la iha medidas balun, públiku ho rapidamente nota katak iha inkonsistênsia no sei enfrakesa konfiansa ba mídia  estatais ne’ebé leal liu ba polítika sira kompara hodi hamosu  reportajen  objetiva

iha parte seluk, mídia estatais  tenke iha korajen hodi  aprezenta mos  figura opozisaun sira iha  debate públiku konaba desizaun polítika balun ne’ebé ninia benefísiu ba povu, maibe proporsiona mos espasu ho  tempu ne’ebé hanesan ba  governantes sira hodi akompaña debate sira nee. Hodi nunee públiku labele hela ho informasaun ne’ebé nakonu ho odiu no rumores ba desizaun politika sira ne’ebé fo sai husi governu.

Ikus liu, hodi  enfrenta  dezafiu kobertura husi mídia privadu sira, mídia estatais tenke barani implementa transparênsia, rekuñese  eru sira hodi  promove  diálogu abertu ho  públiku, nu’udar pasu importante konaba  rekonstrusaun konfiansa. Ho kompromisu  ba verdade ho nia  responsabilizasaun,  mídia estatais sei hetan espasu iha públiku nia fuan tamba asumi papel nu’udar ajente ne’ebé halao funsaun hodi fornese  informasaun ba públiku ho lolos no klara.

Advertisement

Hosi: Renato da Costa

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Timor Leste; Next?

Published

on

Hakerek na’in; Quintiliano A. Belo

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

Revitalizasaun Servisu Estensaun Agrikóla ba Futuru Agrikultór iha Timor-Leste;

Published

on

Hakerek na’in; Quintiliano A. Belo

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

Fanatismu Ba Grupu Arte Marsiais: Bele Halakon Sentidu “Maun-Alin” Nudar Maubere ou Timor Oan

Published

on

Husi: Pe. Domingos Godinho de Araújo

(Missionário do Verbo Divino iha Portugal)

(more…)

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement

Trending