Iha sosiedade demokrátika, meius komunikasaun sosial sira livre no independente dezempeña sira nia papel ne’ebé krusial ho responsabilizasaun tomak. Fornese plataforma ho varius diversa ho nia perspetiva hodi bele sai salvaguarda ba direitu públiku nian konaba informasaun sira ne’ebé mak divulga sai. Tamba nee, mosu perguntas konaba konseitu meius komunikasaun estatais sira ne’ebé mak kontroladu ou influensiadu husi governu.
Seraque mídia estatal rua hanesan RTTL no TATOLI ho efetivamente bele servi nu’udar oposizaun ba governu wainhira ezistensia mídia nee ninia fundus mai husi Governu. Tamba disparidade konaba finansiamentu hamosu kondisaun konkorênsia desiguais ho mídia privadu sira tamba mídia estatais sira hetan privelejiu. Vantagem finanseira nee hatudu momos oinsa funsaun mídia estatais sira iha prosesu serbisu konaba divulga informasaun ba públiku. Katak funsaun mídia estatais ninia mak promove narativa polítika governamentais nian. Parte seluk mak konaba konseitu universal mídia estatais ne’ebé fortemente influensiadu no kontrola husi Governu ne’ebé konsideradu nu’udar nain hodi sai porta-vos governu nian konaba divulga propaganda no promove narativas ofisiais governu nian. Relasaun estreita nee aliña ho interese agenda governu nian.
Tambasa mídia estatais labele funsiona sira nia papel hodi sai opozisaun governu husi informasaun sira ne’ebé mak divulga sai?. Fatores determinante seluk depois finanseiru mak kestaun independênsia editorial. Governu bele uza poder ne’ebé mak iha hodi kontrola konteudu informasaun sira ne’ebé mak públiku bele konsuma, hodi minimiza pontu de vista krítikas ne’ebé mak lahanesan. Ema barak sempre kestiona katak sala redasaun labele hetan intervensaun husi intereses balun. Buat ne’ebé ema hotu haluhan mak, nutisia sira ne’ebé fo sai ba públiku sempre iha ema balun mak desidi hanesan xefe editor ou ema bolu ekipa sala redasaun. Sira ema bain bain hanesan sosiadade sira seluk ne’ebé iha mos ninia kores politika no interese wainhira desidi hodi divulga informasaun balun sai ba públiku. Pesoal hirak nee dezeña nutisia hodi hamosu públiku nia atensaun hanesan ditadu famozu iha mundu jornalismu nian; “ASU TATA EMA LAOS NOVIDADE, MAIS KUANDU EMA TATA ASU NEE MAK NOVIDADE DIAK.” Ditadu nee aplika no viavel ba sira ne’ebé hadomi profisaun journalismu nu’udar fiar ida. Mais seraque sira ne’ebé serbisu iha mídia estatais tenki komunga mos pensamentu nee?.
Teorikamente mídia estatais bele atua nu’udar opozisaun governu nian,maibe sira sei hetan dezafiu ne’ebé signifikativu tebes. Hanesan konflitu de intereses ne’ebé inerentes tebes, falta independênsia editorial liuhusi kontrolo governamental hanesan nomeasaun ne’ebé sei difikulta tebes mídia estatais hodi kumpri ho verdadeiramente ninia papel. Tamba nee, mais onestu karik papel nu’udar mídia opozisaun husik ona ba halao husi mídia independente no privadu sira. Mídia independente no privadu sira mak sei sai salvaguarda ba direitu públiku husi informasaun sira ne’ebé mak divulga sai hodi akompaña ukun nain sira nia modelu ukun no mos desizaun sira ne’ebé mak fo sai ba interese komum nian. No wainhira iha nutisia atakas ba desizaun governamentais sira nian, mídia estatais iha papel hodi klarifika ho balansu ne’ebé hamosu públiku nia kumprensaun. Sentidu konaba mídia estatais nu’udar porta voz governu nian, hatudu kedas iha situasaun nee.
Ho forma publikasaun tipu hanesan nee, públiku bele hili mídia ida ne’ebé mak bele satisfa públiku nia nesesidade ho verasidade informasaun ne’ebé mak iha, kompara ho mídia ne’ebé mak hakarak satisfa deit públiku ho informasaun parsial sira. Nune’e mos wainhira utiliza informasaun husi mídia rua ne’ebé mak diferente, públiku sei hetan benefísiu ho variedade informasaun hodi filtra verdade husi notísia sira ne’ebé mak publika sai. Tamba kuantu mais problema akontese, públiku mais intense liu hodi buka verdadeiru informasaun sira nee nu’udar parte hodi kria estabilidade. Modelu nee hatudu katak mídia estatais halo intersaun ho públiku ho papel kria situasaun armonioza iha sosiedade nia let hodi evita pâniku.
Maibe nee laos ho sentidu katak mídia estatais tenke sai mídia propaganda hodi hatoo lia bosok ba desizoens sira ne’ebé perturba ordem públiku. Katak, kuandu iha mudansas ba desizaun balun ba interese povu,mídia estatais tenke iha korajem hodi toma medidas para koriji hodi la halakon kredibilidade governamentais sira nia desizaun anterior sira. Tamba wainhira aktus sira hanesan nee la iha medidas balun, públiku ho rapidamente nota katak iha inkonsistênsia no sei enfrakesa konfiansa ba mídia estatais ne’ebé leal liu ba polítika sira kompara hodi hamosu reportajen objetiva
iha parte seluk, mídia estatais tenke iha korajen hodi aprezenta mos figura opozisaun sira iha debate públiku konaba desizaun polítika balun ne’ebé ninia benefísiu ba povu, maibe proporsiona mos espasu ho tempu ne’ebé hanesan ba governantes sira hodi akompaña debate sira nee. Hodi nunee públiku labele hela ho informasaun ne’ebé nakonu ho odiu no rumores ba desizaun politika sira ne’ebé fo sai husi governu.
Ikus liu, hodi enfrenta dezafiu kobertura husi mídia privadu sira, mídia estatais tenke barani implementa transparênsia, rekuñese eru sira hodi promove diálogu abertu ho públiku, nu’udar pasu importante konaba rekonstrusaun konfiansa. Ho kompromisu ba verdade ho nia responsabilizasaun, mídia estatais sei hetan espasu iha públiku nia fuan tamba asumi papel nu’udar ajente ne’ebé halao funsaun hodi fornese informasaun ba públiku ho lolos no klara.
Hosi: Renato da Costa