Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

Aprovasaun Projetu Lei Prosedimentu Konseisaun Indultu, JSMP Husu Xefe Estadu Tetu no Alkatiri Kontra

Published

on

Hatutan.com (17 Novembru 2023) Díli—Parlamentu Nasionál (PN) liuhosi plenária Extra-ordinária iha loron 15 Novembru 2023, aprova ona iha Votasaun finál Globál bá Projetu Lei númeru 1/VI (1ª) Prosedimentu Konseisaun Indultu no Komutasaun bá Pena, ho votu afavór 36 kontra 25 no abstensaun 2.

Parlamentu Nasionál (PN) Vota A favor ba Orsamentu Jerál Estadu Retifikativu 2022.

Natureza hosi Lei ne’e atu defini kona-bá prosedimentu sira iha ezersísiu podér prerogativu Prezidente Repúblika nian, hodi fó konseisaun indultu no komutasaun bá pena tuir alinea i) artigu 85 Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor Leste (RDTL).

Lee Mós: TDD Fó Liberdade Kondisionál ba Kondenadu 70-resin

Programa Monitorizasaun bá Sistema Judisiáriu (JSMP) konsidera Lei ne’e la inklui Crimes insuscetiveis de indulto iha Lei ida ne’e no la defini kona-bá moldura penál ne’ebé merese atu hetan indultu inklui mós durasaun kumprimentu pena ne’ebé hala’o ona (ez. 1/3 hosi pena) ho razaun umanitária sira kona-bá kondisaun saúde, idade (tinan 70 ba leten), kondisaun familiár (oan tinan ki’ik ne’ebé dependénsia bá inan, nsst.) sei fó implikasaun bá hafraku seitór justisa iha Timor-Leste ne’ebé agora daudaun sei dezenvolve-an no sei hafraku mós vitima sira nia konfiansa bá seitór justisa iha futuru.

Advertisement

Lei ne’e mós la kria ezesaun katak indultu sei la aplika bá pena multa no pena restrisaun bá direitu sira. Ida-ne’e sei implika bá sistema justisa Timor-Leste nian liu-liu bá vitima sira no mós Estadu ne’ebé hetan prejuizu barak hosi krime korrupsaun ne’ebé mós lori tempu no gastu barak atu deskobre faktu sira.

Ba vitima sira ne’ebé buka justisa sei la senti justu bá sira bainhira pratíka krime ho moldura penál boot hetan indultu tantu totál ka parsiál hosi pena ne’e kondendu ida hetan.

“JSMP rekomenda bá Prezidente Repúblika atu tetu didi’ak dekretu Lei ne’e antes halo promulgasaun no husu mós bá Prezidente Repúblika atu husu fiskalziasaun preventiva bá Tribunál Supremu Justisa atu halo apresiasaun preventiva kona-bá konstitusionalidade bá dekretu Parlamentu nian ne’e,” Hatutan.com sita komunikadu hosi JSMP.

Iha votasaun bá projetu Lei ne’e Bankada CNRT no PD vota afavór, hosi Bankada Opozisaun FFRETILIN, PLP no Bankda KHUNTO vota kontra no abstein.

Alkatiri Kontra

Advertisement

Eis Primeiru Ministru Mari Bim Amude Alkatri, preokupa ho aprovasaun Dekretu Lei ne’e  tanba konsidera ida-ne’e perigu tebes bá Estadu.

“Hosi Bankada CNRT no PD vota afavór ohin, bankadas Governu nian iha Parlamentu Nasionál aprova Lei ida perigu tebes ba ita nia Estadu Direitu no Sistema Judisiáriu,” Hatutan.com  sita preokupasaun Alkatiri nian ne’ebé hakerek iha ninia pájina ofisiál facebook.

Lei ne’e sira bolu Lei de Indultos no Komutasaun de Penas. Ba ne’e Alkatiri dehan, lolos sira devia bolu Lei ne’e ho naran Lei de Branqueamento de Crimes (Fase Krimis Oin-oin) ne’ebé ema boot polítiku halo korupsaun no ne’ebé hala’o atividade ekonómiku sira balun, hatama osan ilegál sira.

“Bele duni inklui mós sira ne’ebé hala’o prátika atividade seksuál ho labarik no viola sira nia dignidade no kondisaun seksuál ho atividade pedofilia no asédiu seksuál balun. Tanba ne’e, Lei kontra tebes ita nia Konstituisaun ka Lei Inan ka ita nia Lei Krime nian,” Alkatiri hateten.

Mari Alkatiri hein katak ema hotu sei brani atu ko’alia ho lian makás no frontál kontra Lei ida-ne’e.

Advertisement

Jornalista: Gloria Maia

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Xanana Enkoraza PCIC Servisu Onestu no Profisionál, Koopera ho PNTL-SNI

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão husu bá instituisaun Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC, sigla portugés) atu servisu ho onestu no profisionál.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Reforma Estrutura Lei Ne’ebé La Kompativel Bá PCIC no Iha Ona Relatóriu Reforma Justisa

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli-Iha serimónia pose bá membru IX Governu Konstitusionál nian, Sábadu 01 fulan-Jullu 2023, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão  deklara no kompromete halo re-estruturasaun bá Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC,sigla portugés) tanba la hatudu liu integridade no profisionalizmu.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Candice Teves Husu Estadu TL Salva Nia Kaben Fujitivu Arnolf Teves

Published

on

Hatutan.com, (12 Maiu 2024), DíliCandice Teves husu Estadu Timor-Leste (TL) atu salva nia kaben Fujitivu Arnolf Teves Jr hodi aseita no aprova pedidu aziliu politiku ne’ebé fujitivu ne’e husu.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending