Connect with us
Pakote Ahi

Polítika

Proposta Alterasaun Lei Kriasaun RAEOA-ZEESM Aprovadu Iha Finál Globál, FRETILIN “Walk Out”

Published

on

Hatutan.com, (20 Novembru 2023), DíliParlamentu Nasionál (PN) liu hosi plenária ordinária iha ambitu votasaun finál globál  aprova ona proposta Lei Kuarta Alterasaun Lei Kriasaun Rejiaun Administrativa Espesiál Oecusse Ambeno (RAEOA) ho Zona Ekonomia Espesiál Sosiál no Merkadu (ZEESM) ho Divizaun Administrativa, ho votu A-favor-41, Kontra-0, no Abstensaun-4.

Parlamentu Nasionál aprova proposta alterasaun datoluk bá Lei númeru 3/2014, loron 18 fulan-juñu, kona-bá Kriasaun Rejiaun Administrativa Espesiál Oecusse Ambeno (RAEOA) ho Zona Ekonomia Espesiál Sosiál Merkadu (ZEESM) no Ataúro iha jeneralidade ho votu afavór 37, kontra 19 no abstensaun 4, Tersa (24/10/2023). Foto: MPKM.

“Votasaun finál globál bá Propostas de Lei n°2/V1 (1å)-Terceira alteração à Lei 3/2014, de 18 de junho, que cria a Região Administrativa Especial de Oe-Cusse Ambeno e estabelece a Zona Especial de Economia Social de Mercado de Oe-Cusse Ambeno e Ataúro, e Lei n3/VI (1å)-Quarta alteração à Lei 11/2009, de 7 de outubro, que aprova a Divisão Administrativa do Território. Iha prosesu votasaun finál globál bá proposta alterasaun lei importante rua ne’e, Bankada FRETILIN lidera hosi Xefe Bankada Aniceto Guterres Lopes ho Deputadu sira, halai sai hosi Plenária,” Hatutan.com sita komunikadu, Segunda (20/11/2023).

Lee Mós: Proposta Alterasaun Da-toluk Lei Kriasaun RAEOA-ZEESM Aprovadu Iha Jeneralidade

Iha loron 25 Setembru 2023, Konsellu Ministru aprova projetu Proposta Lei ne’ebé aprova alterasaun datoluk  ba Lei n. 3/2014, loron 18 fulan-juñu, ne’ebé kria Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse Ambeno (RAEOA) no Estabelese Zona Espesiál Ekonomia sosiál Merkadu Oe-Cusse Ambeno no Ataúro.

Advertisement

Objetivu atu dudu dezenvolvimentu nasionál, atu estabelese kuadru jurídika ida ne’ebé adekuadu ba Zona Espesiál Ekonomia Sosiál no Merkadu iha territóriu tomak, promove bein-estár populasaun nian no solidariedade nasionál. Kona-ba ne’e, propoin atu halakon referénsia hotu iha Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu Oe-Cusse Ambeno no Ataúro, atu nune’e permite kria kuadru legál foun ida ba Zona espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu iha Timor-Leste ne’ebé bele aplika ba área oioin iha territóriu nasionál no la limita ba enklave Oe-Cusse Ambeno no ba Illa Ataúro de’it.

Tuir projetu Proposta Lei ne’ebé aprova daudaun ne’e, podér tutela nian kona-ba RAEOA nian eskluzivamente sei ezerse husi Primeiru-Ministru, envés husi Governu hotu. Hodi halakon referénsia zona ekonómika sira ne’ebé regula ho lejizlasaun espesiál ne’ebé sei aprova.

Podér regulamentu Rejiaun sei halo tuir Konstituisaun no Lei, no halakon konseitu estranjeiru sira no la tuir realidade nasionál.  Aprovasaun ba regulamentu administrativu sira husi Rejiaun nian depende ba paresér vinkulativu husi Primeiru-Ministru.  Orsamentu Rejiaun nian nu’udar parte integrante ida husi Orsamentu Jerál Estadu.

Impostu no taxa sira ne’ebé kobra iha Rejiaun ne’e nu’udar reseita rasik., tuir lejizlasaun ne’ebé sei aprova ne’ebé sei regula ninia afetasaun. Sasán sira husi domíniu públiku no privadu Estadu nian ne’ebé daudaun ne’e uza hela sei la entrega ba Rejiaun ne’e. Organizasaun no funsionamentu órgaun rejionál sei regula tuir dekretu-lei.

Nomeasaun membru sira Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse Ambeno nian sei halo husi Konsellu Ministrus, liuhosi proposta Primeiru-Ministru nian.  Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-kusi Ambenu sei hatán de’it ba Primeiru-Ministru, hodi garante separasaun podér sira.

Advertisement

Prezidente Autoridade Rejiaun sei hetan impedimentu legál ne’ebé define ona, hanesan ho deputadu sira Parlamentu Nasionál nian.  Iha kazu auzénsia ka impedimentu husi Prezidente Autoridade, nia sei substitui husi membru ne’ebé hili ona husi Primeiru-Ministru. Prosesu ezonerasaun Prezidente Autoridade nian sei regula iha artigu foun. Konsellu Konsultivu sei sai hanesan órgaun konsultivu Prezidente Autoridade nian. Sei bele indika reprezentante ida husi kada munisípiu Oekusi Ambenu ba Konsellu Konsultivu.

Reseita sira rejiaun nian sei investe iha rejiaun nu’udar prioritáriu, no investimentu seluk fora husi rejiaun presiza autorizasaun husi Governu. Elimina ona Rejime fiskál independente ne’e, maibé bele estabelese taxa impostu ne’ebé diferente iha rejiaun. Revoga ona Rejime espesiál aprovizionamentu, hodi agora aplika Rejime jurídiku aprovizionamentu nasionál. Autoridade sei la iha funsoins regulasaun no fiskalizasaun finanseira, no responsabilidade ne’e iha Banku Sentrál. La iha ona rejime aduaneiru rasik, maibé lei bele estabelese prosedimentu aduaneiru espesiál ka simplifikadu sira.

Jestaun Fundu Dezenvolvimentu Rezionál sei rehgula hosi dekretu-lei Governu. Rejime funsionárius públikus iha rejiaun ne’e sei aliña ho funsionáriu sira seluk hosi país ne’e, ho exesoins ne’ebé define ona hosi dekretu-lei. Governu sei regulamenta grau autonomia Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi-Ambenu. Norma sira relasiona ho mandatu Prezidente Autoridade nian, ne’ebé sei aplika ba membrus Autoridade seluk. Mandatu Autoridade no Prezidente nian automatikamente sei sesa bainhira lei foun sira vigora.

Kontratu sira ne’ebé selebra ona iha Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu Oe-Kusi Ambenu no Ataúro nia naran transfere automatikamente ba Rejiaun.

Nune’e mós, iha loron 19 Setembru 2023, Sorumutuk Konsellu Ministrus aprova ona projetu Proposta Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, kona-ba alterasaun dahaat ba Lei nu. 11/2009, loron 7 fulan Outubru, ne’ebé aprova Divizaun Administrativa Territóriu.

Advertisement

Programa Governu Konstitusionál IX prevee katak, alterasaun ne’e ho atensaun atu halakon Munisípiu Ataúru no kria fali divizaun administrativa eskalaun dahuluk foun ida, ne’ebé hanaran “Ataúru”, hanesan ne’ebé prevee ona iha artigu da-5 Konstituisaun Repúblika nian, hodi fó hatene katak Atauru goza tratamentu administrativu no ekonómiku espesiál.

Halo mós eliminasaun referénsia ba “Sukus” hanesan parte husi divizaun administrativa, tanba Sukus mak entidade ne’ebé liga ba Administraun Autónoma no la’ós hanesan parte husi divizaun administrativa territóriu nian.

Ho alterasaun ida ne’e, territóriu Repúblika Demokrátika Timor-Leste kompostu husi divizaun administrativa eskalaun dahuluk hanesan tuirmai ne’e: Ataúru; Munisípiu Aileu; Munisípiu Ainaru; Munisípiu Baukau; Munisípiu Bobonaru; Munisípiu Covalima; Munisípiu Díli; Munisípiu Ermera; Munisípiu Lautém; Munisípiu Likísa; Munisípiu Manatutu; Munisípiu Manufahi; Munisípiu Vikeke; no Rejiaun Administrativa Espesiál Oekuse Ambenu.

Partispia iha plenári ordinária ne’e maka Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira ho Vise Ministru Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa.

Jornalista Estajiária: Zita Menezes

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

Estrada iha Afaloicai-Uatulari Grave

Published

on

Hatutan.com, (13 Maiu 2024), Díli Deputadu Bankada CNRT iha Parlamentu Nasionál (PN), Anacleto Freitas preokupa ho kondisaun estrada iha Suku Afaloicai, Postu-Administrativu Uatulari, Munisípiu Viqueque ne’ebé daudaun grave no difikulta tebes movimentu populasaun nian.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Fujitivu Arnolfo Teves Jr La Elijivel bá Azilu Polítiku iha Timor-Leste

Published

on

Hatutan.com, (13 Maiu 2024), Díli- Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, deklara fujitivu Arnolfo Teves Jr la elejivel atu hetan azilu polítiku iha Timor-Leste.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Prezidente Repúblika Promulga Ona Alterasaun Lei CAC

Published

on

Hatutan.com, (13 Maiu 2024), DíliPrezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta promulga ona proposta Lei, 2ª alterasaun bá Lei n°8/2009, 15 de Jullu kona-bá Komisaun Anti-Korrupsaun (CAC siglá portugés), atu fasilita Parlamentu Nasionál (PN) halo eleisaun bá Komissáriu foun.

(more…)

Kontinua Le'e

Trending