Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

Xanana Enkoraza Emprezáriu Timoroan Dezenvolve-an Oferese Servisu bá Joven Sira

Published

on

Hatutan.com (23 Novembru 2023), Díli—Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão enkoraza emprezáriu Timoroan sira atu iha kapasidade hodi halo adaptasaun ho emprezáriu internasioánl sira, iha inovasaun bá negósiu atu bele oferese servisu barak liu tán bá jovens sira iha Timor Leste (TL).

Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hato’o diskursu abertura bá “Timor-Leste International Business Forum 2023” ho sub tema “Discovering Blue and Green Oportunities for Sustainable Investment” ne’ebé partisipa mós hosi emprezáriu bilionáriu internasionál 300-resin, inklui emprezáriu timoroan sira, iha salaun Multiuso, Grupu Media Nacional (GMN), Bebora-Díli, Kinta (23/11/2023). Foto: Tomé da Silva.

Primeiru Ministru enkoraza ne’e liu hosi diskursu abertura bá “Timor-Leste International Business Forum 2023” ho sub tema “Discovering Blue and Green Oportunities for Sustainable Investment” ne’ebé partisipa mós hosi emprezáriu bilionáriu internasionál 300-resin, inklui emprezáriu timoroan sira, iha salaun Multiuso, Grupu Media Nacional (GMN), Bebora-Díli, Kinta (23/11/2023).

Lee Mós: Governu Sei Promove Turizmu TL Iha “Forum Internasionál Ekonomia”

Xanana konsidera forum emprezariál ida-ne’e promove debate kona-bá ideia ho solusaun sira nu’udár emprezáriu sira hatene, hanesan primeiru pasu bá kriasaun kualkér oportunidade negósiu ho empreendedorizmu.

Advertisement

Ko’alia kona-bá oportunidades empresariál, la’ós de’it bá Timor-Leste, maibé bá rejiaun tomak ho hanoin katak Timor-Leste kria daudaun kondisoens atu sai hanesan parseiru ekonómiku ida ne’ebé ativu no dinámiku tebes, liu-liu iha ámbitu adezaun bá ASEAN no Organizasaun Mundiál bá Komérsiu (OMK).

Xanana dehan, dezafiu sira ne’ebé Timor-Leste hasoru nu’udár país joven ida, ema hotu-hotu hatene. Timor iha frajilidade barak iha ámbitu institusionál, infraestrutura no rekursu umanu inklui asesu bá koñesimentu no teknolojia.

“Ha’u hakarak aborda aspetu desizivu ida tantu bá emprézas, komu bá sosiedade timorense en-jerál. Ita-nia kapasidade bá adaptasaun! Faktu ida katak ita agora moris iha mundu ida ho mudansa ne’ebé fatóres-xáve mak hanesan kapasidade bá adaptasaun, inovasaun ho forsa traballu joven nian,” Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, hateten iha diskursu.

Xanana haktuir, ninia tempu, baibain ema dehan “burro velho não aprende novas línguas”. Katak, bainhira idade katuas no ferik ona komesa lakon matenek no vontade atu aprende tán.

Maibé, iha Timor-Leste, ninia rikéza prinsipál ida hotu mak forsa ho juventude Nasaun ne’e nian, no liu-liu kapasidade bá adaptasaun. Timor iha jovens sira ho kapasidade atu “aprende lian foun”, habilidade foun, kompeténsia foun ho teknolójia foun sira.

Advertisement

Jovens sira ne’ebé hakarak tebes hetan oportunidade sira iha dezenvolvimentu atu sira bele transforma sira-nia nan no mós transforma país.

“Ita asiste mudansas sosiais no teknolójikas, ne’ebé akontese ho velosidade impresionante (katak lais lahalimar, halo ita hakfodak) lori de’it fulan ka semanas. Emprésas sira tenke adapta sira-nia nan bá mudansas ne’e, no tenke kria modelus negósius modernus no inovadóres, ne’ebé jovens sira mak iha liu kapasidade atu halo mudansa ne’e,” Xanana hateten.

Tanba ne’e Xanana husu ema hotu atu fiar liu iha ninia joven sira. Tenke kria oportunidade barak bá joven sira, liu-liu iha seitór sira produtivus nasionais.

To’o ona tempu atu lansa startups iha Timor-Leste, estratéjia ne’ebé ema hotu koñese iha mundo tomak, bá jovens sira ne’ebé buka dezafius ho oportunidades. Jovens sira tenke hola inisiativa no Governu sei apoia emprázas lokais sira atu arranka no krese (ka dezenvolve), hanesan buat ne’ebé prevee tiha ona iha Polítika Nasional kona-bá Indústria ne’ebé Governu prepara daudaun.

La’os ne’e de’it, juventude nasaun ida ne’e nian, pontu forte seluk ida ne’ebé halo Timor-Leste diferente mak lokalização jeográfika. Situa iha Sudeste Aziátiku, maibé besik Austrália ho Pasífiku, Timor-Leste bele usufrui (ka aproveita) dinámika ekonómika ne’ebé vibrante (ka maka’as) tebetebes iha rejiaun ne’e.

Advertisement

ASEAN (Association of South East Asean Nation) foin daudaun ne’e mosu hanesan motor desizivu ida iha ekonómia globál. Ho merkado ida ho 2,3 milláres bá milloens dólares no ema millaun 600, ASEAN hanesan poténsia ekonómika ida ne’ebé transforma Sudeste Aziátiku.

Razaun ida tansá Timor-Leste servisu maka’as bá Adezaun iha ASEAN mak atu hola parte iha istória susesu boot ne’e. Adezaun plena (ka totál) iha ASEAN sei fó bá emprézas no bá investidóres estranjeirus sira konfiansa ho segurança atu investe iha ita-nia país ne’e.

Hosi sorin seluk, Xanana dehan, Timor-Leste iha mós lasu kle’an ne’ebé liga ho país sira hosi fatin barabarak iha globo, no jovem timoroan sira bele adapta-ann kulturalmente, no bele mós linguistikamente, ho mundo sira seluk.

Ne’e la’ós de’it vantájen boot ida, maibé mós oportunidade ida hotu atu aproveita potensial inovativu hosi ekonomia dezenvolvida sira ka emerjente sira ne’ebé namkari iha mundu tomak.

“Ita bele la domina inovasaun, maibé ita bele hetan fásil hela, sekarik ita hakarak halo ida-ne’e. Tanba ne’e, mak ha’u konsidera katak emprézas timorenses sira tenke aproveita oportunidades hirak-ne’e. Sira tenke buka modelus inovasaun diferensiadóres sira hanesan ne’e, hodi halo sira bele bá to’o iha setóres ho merkadus oioin,” Xanana fó hanoin.

Advertisement

Forum Internasionál Ekonómia

Haktuir bá nota informativu ne’ebé Hatutan.com asesu, ohin, kinta (23/11/2023) esplika katak, forum negósiu ne’e hanesan plataforma ida bá Timor-Leste atu promove, apoia no enkoraja investimentu no kresimentu esportasaun iha Timor-Leste.

Liuhosi aprosimasaun ida-ne’e hein katak sei garante koñesimentu no konsiénsia ne’ebé luan liu kona-bá poténsia investimentu no esportasaun Timor-Leste nian ne’ebé kumpre ona no esplora liután ba kooperasaun no integrasaun rejionál sira.

Objetivu espesífiku sira;

Forum ida ne’e maka, atu kria konsiénsia kona-ba prioridade ekonómika Governu nian, atu kria oportunidade investimentu iha Timor-Leste, atu promove no enkoraja empreza doméstika sira kresimentu no diversifika sira-nia atividade ekonómika liuhosi parseria ho empreza estranjeiru sira.

Advertisement

Ikus liu, atu hatudu oportunidade no valór ne’ebé aumenta Timor-Leste bele lori ba ekonómia rejionál no globál liuhosi prosesu adezaun bá Organizasaun Mundial Komérsiu (OMK) ASEAN no EPA.

Objetivu Prinsipal sira;

Primeiru, atu apoia partisipante sira atu hetan koñesimentu kle’an no luan kona-ba programa Governu nian no prioridade ekonómika sira. Segundu, atu hametin relasaun entre setór públiku no privadu hodi kolabora liután no responde ba dezafiu sira no aproveita oportunidade sira.

Terseiru, atu harii baze bá estrutura sustentável no mekanizmu institusionál sira atu perpetua dezenvolvimentu parseria públiku-privadu no envolvimentu setór privadu iha dezenvolvimentu ekonómiku Timor-Leste nian.

Foku Forum Negosiu nian;

Advertisement

Forum negósiu ida ne’e, atu hatudu no harii konsiénsia kona-bá prioridade ekonómika no oportunidade investimentu Timor-Leste nian.

Atu fornese plataforma ida ba investidór timoroan sira atu fahe esperiénsia halo negósiu iha Timor-Leste no atu fornese koñesimentu kona-ba ambiente negósiu Timor-Leste nian no mós atu hatudu oportunidade negósiu no investimentu nian ba empréza nasionál no internasionál sira seluk.

Enkuantu, forum internasionál ida ne’e, atu ko’alia liu kona-bá oportunidade sira iha setór sira tuir mai: (1) Infraestrutura (Strategiku ho Projetu PPP), (2) Industria Estrativa (Focus kona-ba projetu CCS no indústria minerais), (3) Turizmu (investimentu potensiál ba turizmu atu alkansa objetivu dezenvolvimentu sira ne’ebé hakerek iha Politika Nasional Turizmu), (4) Agrikultura no Peska.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Indonesia Salurkan Rp 4,4 Miliar Dukung Program Reformasi Manajemen Keuangan Timor-Leste

Published

on

Hatutan.com, (16 Mei 2024), Dili– Pemerintah Republik Indonesia melalui Lembaga Dana Kerja Sama Pembangunan Internasional (LDKPI) atau Indonesian AID menyalurkan bantuan dengan nilai Rp 4,4 miliar untuk pelaksanaan program reformasi manajemen keuangan Timor-Leste (Financial Management Reform Program): Development of Public and Private Accounting Standards dan Executive Development Program: Indonesian Government Financial Management System Training for Timor-Leste.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

18 Maiu 2024, Aero Dili Lansa Vou Dahuluk Díli-Oecusse

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli—Aviaun komersiál Timoroan nian, Aero Dili, Sábadu 18 fulan-Maiu 2024, halo inaugural flight ka lansa vou dahuluk bá Rejiaun Administrativu Espesiál Oe-Cusse Ambeno (RAEOA).

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

ENERPROCO Vs Timor Gap, Prontu Ona bá Tribunál Arbitrajen iha Singapura

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli—Kompañia konsultór  internasionál ENERPROCO  rejistu ona kazu disputa kontratuál hasoru empreza estatál Timor nian, Timor Gap tanba sira konsidera jestór atuál Timor Gap hapara sira-nia kontratu la tuir prosedimentu kontratuál inklui seidauk halo pagamentu bá sira tuir fatura ka invoices lima (5) ne’ebé mak sira submete ona bá Timor Gap.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending