Connect with us

Nasionál

Proklamasaun Foun Independénsia Maka Investimentu Iha Seitór Importante Sira

Published

on

Hatutan.com, (28 Novembru 2023), Díli—Prezidente Repúblika (PR), Jose Ramos-Horta hateten proklamasaun foun Independénsia Timor-Leste nian maka investimentu iha seitór impirtante sira, hanesan Agrikultura, Edukasaun, Saúde, bee-moos, independénsia iha indústria no iha enerjia atu garante sustentabilidade bá povu nia moris di’ak.

Prezidente Repúblik, José Ramos-Horta hala’o inspesaun bá parada militár iha komemorasaun loron proklamasaun unilaterál independénsia Timor-Leste bá dala-XLVIII ne’ebé hala’o iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (28/11/2023). Foto: Elio dos Santos da Costa.

Ramos-Horta hato’o iha nia diskursu komemorasaun loron proklamasaun unilaterál independénsia Timor-Leste bá dala-XLVIII ne’ebé hala’o iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (28/11/2023).

Lee Mós: Independénsia Loloos Maka Povu Tenke Moris Haksolok

Xefe Estadu hatutan, komemorasaun aniversáriu ohin liu kuaze meiu sékulu, oan sira hosi rai ida-ne’e,  ne’ebe impulsionadu  ho hakarak bá autodeterminasaun no independénsia, hasa’e sira nia lian hamutuk, proklama soberania nasaun nian.

Advertisement

Ohin, la’ós fó-hanoin de’it momentu istóriku ida-ne’e, maibé mós haree bá futuru ho responsabilidade atu kria dalan foun ba independénsia iha área hotu-hotu.

Iha agrikultura, Timor-Leste konvokadu  atu emansipa-an hosi limitasaun, dedika-an bá pratika sustentável no inovasaun teknolójiku.

Parada militár iha komemorasaun loron proklamasaun unilaterál independénsia Timor-Leste bá dala-XLVIII ne’ebé hala’o iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (28/11/2023). Foto: Elio dos Santos da Costa.

Rai ne’ebe povu ne’e kuda la’ós de’it rai-isin, maibé fundasaun bá seguransa alimentár no prosperidade ekonómika. Hanesan mos, tasi no ai-laran ezije jestaun saudável no ekilibradu, atu prezerva rikeza naturál ne’ebe iha.

Esforsu atu hetan independénsia iha indústria no iha enerjia, importante tebes. Tenki aproveita enerjia verde no renovável, la’ós de’it hanesan kompromisu ambientál ida, maibé mós hanesan estratéjia ba emponderamentu enerjétiku. Rekursu petróleu no minarál ne’ebé iha, dádiva hosi rai laran, tenki esplora no transforma ho modu sustentável, hodi garante benefisiu ne’ebé duradouru ba povu ida-ne’e. 

“Bee, essénsia ba moris, tenki jere ho sabedoria. Ita nia independénsia seiduak kompleta, se ita la bele fó garantia ba assesu justu no sustentável ba bee bá ema hotu-hotu. Ne’e dezafiu ida ne’ebe ita involve-an ho determinasaun, rekoñese katak jestaun efisiente ba rekursu ida-ne’e mak pré-rekezitu ida bá ita nia dezenvolvimentu,” Prezidente Repúblika José Ramos-Horta hateten.

Isar Bandeira iha komemorasaun loron proklamasaun unilaterál independénsia Timor-Leste bá dala-XLVIII ne’ebé hala’o iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (28/11/2023). Foto: Elio dos Santos da Costa.

Maibé, essénsia loloos hosi proklamasaun foun independénsia mak iha juventude – forsa vital ne’ebé sei hanesan futuru rai ne’e nian.

Herdeiru hosi legadu ne’ebé konstrui hosi juventude sira iha tempu uluk, no agora, iha mundu ne’ebé dinámiku no komplikadu, responsabilidade lideransa iha jerasaun foun sira nia liman.

Advertisement

Jerasaun foun sira mak arkitetu bá loron oin mai, ne’ebé sai matadalan hosi koñesimentu tékniku no siénsia ne’ebé sei forma tranzisaun enerjétiku, sei loke odamatan ba kooperasaun ekonómiku sustentável no sei explora oportunidade sira ne’ebé boot.

Dezempregu no inseguransa alimentár, ne’ebé agrava  iha períodu pandemia COVID-19 nian, impoin hanesan obstákulu signifikativu.

Impaktu globál hosi pandemia ne’e afeta la’ós saúde públika de’it, maibé mós estabilidade ekonómiku. Aleinde ida ne’e, funu  iha Ukraina no presaun inflasionáriu ne’ebé sai kauza bá ida-ne’e kontribui ba volabilidade presu no distribuisaun ba bens esensiál sira, halo luta kontra pobreza sai komplikadu liu tán.

Isar Bandeira iha komemorasaun loron proklamasaun unilaterál independénsia Timor-Leste bá dala-XLVIII ne’ebé hala’o iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (28/11/2023). Foto: Elio dos Santos da Costa.

“Ita tenki adota abordajen abranjente no inkluzivu. Investimentu iha edukasaun mak investimentu iha futuru. Ita tenki garante katak labarik hotu-hotu iha assesu ba edukasaun ne’ebé ho kualidade, kapasita sira atu hasoru dezafiu sekulu XXI no kontribui ba dezenvolvimentu sustentável. Subnutrisaun inan ho oan mak barreira ne’ebé signifikativu progresu. Ita presiza implementa polítika no programa ne’ebé garante seguransa alimentár, hodi insentiva pratika agríkola sustentável no promove assesu ba ai-han nutritive,” nia subliña.

Xefe Estadu hatutan, kriasaun oportunidade empregu, liuliu ba juventude sira, ne’e fundamentál atu garante tranzisaun jerasionál ne’ebé la’o di’ak no haforsa baze dezenvolvimentu.

Apoiu bá empreendedorizmu, promosaun seitór estratéjiku no dezenvolvimentu kapasidade sira mak xave ba prossesu hirak ne’e.   

Advertisement

Atu Kumpri objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS) mak jornada ida ne’ebé refleta TL nia kompromisu la’ós de’it ho ita nia povo rasik, maibé ho komunidade globál.

“Ita determinadu loos atu aborda kestaun krusiál sira, hanesan erradikasaun pobreza, promosaun ba igualdade jéneru, garante assesu ba edukasaun no saúde ne’ebé ho kualidade, no konstrusaun ba sidade no polo dezenvolvimentu sustentável,” nia hateten tán.

Membru Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) partisipa iha parada militár iha komemorasaun loron proklamasaun unilaterál independénsia Timor-Leste bá dala-XLVIII ne’ebé hala’o iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (28/11/2023). Foto: Elio dos Santos da Costa.

Atu kumpre ho esperansa no obrigasaun hosi ASEAN, presiza  reforsa infraestrutura rai laran. Konstrusaun ba instalasaun sira ne’ebé bele simu dignitáriu, delegasaun no espesialista sira mak esensiál. Melloria ida ne’e la’ós de’it hadi’a kapasidade ba servisu no ospitalidade, maibé mós iha implikasaun positivu bá seitór servisu sira, inklui otél, restaurante, transporte no komunikasaun.

“Konstrusaun ba Timor-Leste ne’ebé integradu iha komunidade internasionál presiza investimentu iha infraestrutura dizitál, telekomunikasaun efisiente no servisu transporte modernu. Konektividade la’ós de’it assuntu konveniénsia, maibé mós nesesidade ba partisipasaun ativa iha organizasaun internasionál,” nia tenik.

Bainhira Timor-Leste avansa tuir diresaun ba adezaun ba Asosiasaun Nasoens Sudeste AziáHku (ASEAN) no Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), TL iha fronteira foun ba independénsia – integrasaun rejionál.

TL tenki pozisiona-an atu sai membru ativu iha komunidade globál, kompartilla no absorve koñesimentu, partisipa iha parseiru estratéjiku no konstrui ponte sira ne’ebé liga TL ho mundu.

Advertisement

Jornalista: Vito Salvadór

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Tauk Povu Lakon Konfiansa Ba Tribunál, Komisaun La Públika Valór Ezame Kandidatu Juízes

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubro 2026), Díli – Membru Komisaun Rekrutamentu Juiz ba Tribunál Supremu Justisa (TSJ), Carmelita Caetano Moniz hatete, Kandidatu ne’ebé hetan valór ne’ebé to’o ba kritériu aprova sei hetan estatutu aptu, enkuantu sira ne’ebé la atinji valór ne’ebé determina sei konsidera la aptu, kandidatu sira ne’ebé la aptu iha direitu atu hato’o reklamasaun, no juri sei analiza reklamasaun hirak-ne’e antes foti desizaun.

Tuir Carmelita, servisu juis nian iha responsabilidade bo’ot iha sosiedade, tanba desizaun judisiál sira afeta diretamente direitu no moris sidadaun sira. Tanba ne’e, nia konsidera katak avaliasaun ba juis tenke hala’o ho kuidadu no tuir kritériu ne’ebé klaru.

“Valór ita labele tau, tanba sé juíz ida hetan valór ida ki’ik tebes, konfiansa povu nian ba tribunál oinsá? impaktu sosiál makas tanba ho ida ne’e mak juíz sira nia servisu la hanesan ita bai-bain. Juíz nia servisu ne’e servisu ida ne’ebé ita dehan depois de Maromak, segundu maromak iha mundu mak juíz sira ona, ema hotu-hotu tenki kumpri, sira haruka ba prizaun tenki ba, entaun ita tenki rezerva tebes sasan sira ne’e,” Dehan Membru Komisaun Rekrutamentu Juiz ba Tribunál Supremu Justisa (TSJ), Komisária Carmelita Caetano Moniz, iha Palásiu Governu, Kinta 15/10/2026.

Nia mós rejeita kona-ba diskriminasaun iha prosesu avaliasaun, nia afirma katak membru juri na’in tolu no sekretáriu ida mai husi Portugal, no sira la koñese kandidatu sira ne’ebé partisipa iha prosesu rekrutamentu.

“Primeiru la iha diskriminasaun ba valór tanba juri na’in 3 ho sira nia sekretáriu ida mai hotu husi ne’eba (Portugal) sira nein koñese kandidatu ida, ne’ebé ita atu ko’alia deskriminasaun husi ida ne’ebé? Afasta sira ne’e tanba valór la to’o, tuir regulamentu avaliasaun ne’ebé mak komisaun aprova katak ezame eskrita ne’e sira ne’ebé iha valór masimu di’ak liu ne’e mak 20,” Nia informa

Advertisement

Avaliasaun ba ezame eskrita hala’o tuir regulamentu ne’ebé komisaun aprova ona. Tuir nia, kandidatu ne’ebé hetan valór máximu 20 mak konsidera aptu ka pasa, enkuantu kandidatu ne’ebé hetan valór menus husi 10 la pasa.

Nia mós kompara sistema ne’e ho avaliasaun karreira iha instituisaun judisiál no Ministériu Públiku, ne’ebé uza kategoria kualifikadu no la kualifikadu. Nia konsidera katak publikasaun valór individual ba juis bele iha impaktu ba konfiansa públiku ba tribunál.

Vaga ne’ebé disponivel limitadu kompara ho númeru kandidatu sira, kandidatu na’in 32 kompete ba vaga ne’en (6) iha Tribunál Supremu Justisa, enkuantu kandidatu na’in 24 seluk kompete ba vaga sia iha Tribunál Rekursu.

Nia aumenta, kandidatu sira ne’ebé la hetan vaga iha faze ida bele hein oportunidade seluk atu partisipa iha prosesu seleksaun ba Tribunál Rekursu ka Tribunál Supremu Justisa, tuir vaga no kondisaun ne’ebé disponivel.

“Kandidatu sira ne’ebé la pasa iha prosesu seleksaun ba tribunál superior sira sei kontinua hala’o sira-nia funsaun nu’udar juis iha primeira instánsia, no bele partisipa fali iha konkorsu tuir regra no oportunidade ne’ebé disponivel,” Nia salienta.

Advertisement

Iha parte seluk, komisáriu José Pedro Camões, esplika, avaliasaun ba kandidatu sira hala’o tuir kritériu ne’ebé komisaun determina ona, ho rezultadu aptu no la aptu. Kandidatu sira ne’ebé la konkorda ho rezultadu avaliasaun bele uza sira-nia direitu atu hato’o reklamasaun.

“Ezame ne’e iha maneira rua atu fó valór tau aptu no la aptu, ida valór sufisiente ba leten mak aptu no ida númeru eskala ki’ik ne’e mak la aptu ne’ebé la’os buat foun ida, labele deskonfia, bai-bain dehan valór iha 6 ba leten ne’e valór ida di’ak, karik valór 5 mai kraik ne’e valór ida ladun di’ak, ne’ebé maneira atu avalia ne’e mak ida ne’e, se la aptu, sira bele uza sira nia direitu atu halo reklamasaun, depois juri sira sei hare’e sira nia reklamasaun ne’e atu fó fali desizaun seluk,” Esplika Membru Komisaun Rekrutamentu Juiz ba Tribunál Supremu Justisa (TSJ), José Pedro Camões.

Desizaun kona-ba prosesu avaliasaun no rekrutamentu juis nian tama iha kompeténsia Konsellu Superior Majistratura Judisiál, tuir lei no regulamentu ne’ebé vigora.

Jornalista: Maria Angelita Sandi Belo

 

Advertisement

Continue Reading

Nasionál

CAC Halo Sensibilizasaun ba PNTL Atu Prevene no Kombate Krime, Korupsaun Iha Timor-Leste

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubru 2026), Díli – Komisaun Anti-Korrupsaun (CAC) hala’o atividade sensibilizasaun no formasaun ba membru Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), iha Sentru Formasaun Polísia, Comoro, Díli, ho objetivu atu hametin kooperasaun entre instituisaun rua ne’e, iha esforsu prevensaun no kombate krime komún no korupsaun iha Timor-Leste.

Komisáriu Adjuntu ba Prevensaun no Sensibilizasaun CAC, Rosario Salsinha Araújo, hatete, formasaun ne’e importante atu hametin kooperasaun entre CAC no PNTL, liu-liu iha komprensaun kona-ba krime no korupsaun, no oinsá atu hadi’a sistema servisu polísia nian.

“Formasaun ida ne’e atu aproxima tan Polísia, liu-liu komandante sira, atu bele komprende oinsá servisu sira liga ho asuntu kriminál no korupsaun. Ita hare’e mós oinsá atu hadi’a sistema servisu polísia nian, tanba nasaun enfrenta problema oi-oin ne’ebé polísia tenke hasoru, iha servisu balun ne’ebé liga ho korupsaun no balun seluk liga ho krime komún. Tanba ne’e, presiza kooperasaun no vontade tomak atu prevene no kombate krime sira ne’e,” dehan Komisáriu Adjuntu ba Prevensaun no Sensibilizasaun CAC, Rosario Salsinha Araújo ba jornalista sira iha Akademia Polísia, Comoro, Kinta-feira (15/10/2026).

Nia mós subliña katak PNTL iha responsabilidade importante atu mantein fiar públiku, tanba komunidade konsidera polísia hanesan instituisaun ne’ebé iha kna’ar atu garante seguransa no kumprimentu lei.

Advertisement

Tanba ne’e, nia apela atu membru PNTL hotu-hotu evita hahalok koruptu no komprende di’ak lei penál sira ne’ebé liga ho krime korupsaun.

“Ita tenke fó hanoin ba ema hotu, liu-liu instituisaun PNTL ne’ebé povu fiar, atu labele iha tendénsia komete aktu korupsaun. Instituisaun PNTL, ho nia estrutura tomak, tenke hola parte, koopera no komprende asuntu sira lei penál nian ne’ebé liga ho korupsaun,” nia hatutan.

Iha parte seluk, Segundu Komandante Institutu Superior Sentru Polísia, Superintendente Xefe, Joni Viana, hatete formasaun ne’e importante tanba iha relasaun ho Lei Nú. 17/2020 kona-ba medida prevensaun no kombate korupsaun.

Nia esplika, hanesan ajente seguransa no parte husi aparellu Estadu, membru PNTL presiza iha koñesimentu sufisiente kona-ba lei sira ne’e, atu hala’o kna’ar no misaun iha terrenu tuir prosedimentu no padraun ne’ebé lo’os.

“Formasaun ida ne’e importante tebes tanba liga ho Lei Nú. 17/2020 kona-ba medida prevensaun no kombate korupsaun, hanesan ajente seguransa no parte husi aparellu Estadu, PNTL tenke iha koñesimentu kona-ba lei sira ne’e, atu iha ezekusaun no misaun iha terrenu labele sala, maibé tenke tuir padraun ne’ebé loos,” Joni Viana afirma.

Advertisement

Atividade sensibilizasaun no formasaun ne’e sai hanesan parte husi esforsu atu hasa’e koñesimentu membru PNTL kona-ba prevensaun korupsaun, kumprimentu lei no hadi’a kualidade servisu polísia nian iha Timor-Leste.

Jornalista: Felix Fernandes

Continue Reading

Justisa & Krime

PM Xanana Husu Juri Halo Avaliasaun ho Di’ak Atu Hetan Juízes Kualifikadu ba Supremu Tribunál Justisa

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubro 2026), Díli– Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão husu ba membru juri internasionál sira atu hala’o prosesu avaliasaun ba kandidatu juízes sira ho di’ak, independente no imparsiál, hodi asegura katak kandidatu sira ne’ebé sei tuur iha Supremu Tribunál Justisa (STJ) iha kualifikasaun no kapasidade adekuada.

Pedidu ne’e Primeiru-Ministru hato’o durante enkontru ho membru juri internasionál sira, ne’ebé responsavel ba prosesu seleksaun juízes, hafoin prosesu teste eskrita remata ona no prepara atu tama ba faze entrevista.

Iha enkontru ne’e, Xanana apresia servisu ne’ebé juri sira hala’o to’o agora, no husu atu kontinua hala’o knaar ho responsabilidade, tuir padraun no espetativa Estadu nian.

“Enkontru ida ne’e atu fó esperansa ba malu, Primeiru-Ministru hakarak juri sira halo servisu ho di’ak tuir prespetiva ne’ebé mak ita no estadu nia hakarak,” Dehan, membru Komisaun rekrutamentu Juiz STJ, Komisária Carmelita Caetano Moniz, iha Palásiu Governu, Kinta, 15/10/2026.

Advertisement

Primeiru Ministru konfia tebes juri sira nia integridade, imparsialidade, independensia no juri sira nian esperiensia ne’ebé mak bo’ot tebes.
Primeiru-Ministru mós hato’o konfiansa ba integridade, imparsiálidade, independénsia no esperiénsia profisionál membru juri sira nian. Nia subliña katak avaliasaun ne’ebé hala’o ho di’ak sei ajuda identifika kandidatu Timoroan sira ne’ebé iha kualifikasaun atu hala’o knaar nu’udar juízes iha Supremu Tribunál Justisa.

“Primeiru Ministru konfia tebes juri sira nia integridade, imparsialidade, independensia no juri sira nian esperiensia ne’ebé mak bo’ot tebes. Tanba ne’e Primeiru-Ministru husu atu ho kapasidade ne’ebé juri sira iha atu halo avaliasaun teste ida ne’ebé di’ak hodi hetan ita nia Timor oan sira ne’ebé kualifikadu hodi ba tu’ur iha Supremu Tribunál Justisa, ida ne’e mak PM husu tanba hakarak hari’i Supremu Tribunál Justisa ho juízes sira ne’ebé mak kualifikadu no juri sira mós komprometidu katak sei halo servisu ida ne’ebé mak di’ak ba rai ida ne’e,” Informa Komisária Carmelita.

Juri sira mós lori sira nia naran no instituisaun ne’ebé sira servisu antigamente dehan sira sei halo forma hotu-hotu ho di’ak atu hetan rezultadu ne’ebé di’ak.

Jornalista: Maria Angelita Sandi Belo

Advertisement
Continue Reading
Advertisement

Trending