Hatutan.com, (28 Novembru 2023), Díli—Prezidente Repúblika (PR), Jose Ramos-Horta hateten proklamasaun foun Independénsia Timor-Leste nian maka investimentu iha seitór impirtante sira, hanesan Agrikultura, Edukasaun, Saúde, bee-moos, independénsia iha indústria no iha enerjia atu garante sustentabilidade bá povu nia moris di’ak.
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2023/11/Ramos-Horta-Halo-Inspesaun-iha-Serimoni-28-Novembru-2023-300x166.jpeg)
Prezidente Repúblik, José Ramos-Horta hala’o inspesaun bá parada militár iha komemorasaun loron proklamasaun unilaterál independénsia Timor-Leste bá dala-XLVIII ne’ebé hala’o iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (28/11/2023). Foto: Elio dos Santos da Costa.
Ramos-Horta hato’o iha nia diskursu komemorasaun loron proklamasaun unilaterál independénsia Timor-Leste bá dala-XLVIII ne’ebé hala’o iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (28/11/2023).
Lee Mós: Independénsia Loloos Maka Povu Tenke Moris Haksolok
Xefe Estadu hatutan, komemorasaun aniversáriu ohin liu kuaze meiu sékulu, oan sira hosi rai ida-ne’e, ne’ebe impulsionadu ho hakarak bá autodeterminasaun no independénsia, hasa’e sira nia lian hamutuk, proklama soberania nasaun nian.
Ohin, la’ós fó-hanoin de’it momentu istóriku ida-ne’e, maibé mós haree bá futuru ho responsabilidade atu kria dalan foun ba independénsia iha área hotu-hotu.
Iha agrikultura, Timor-Leste konvokadu atu emansipa-an hosi limitasaun, dedika-an bá pratika sustentável no inovasaun teknolójiku.
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2023/11/Parada-Militar-F-FDTL-300x169.jpeg)
Parada militár iha komemorasaun loron proklamasaun unilaterál independénsia Timor-Leste bá dala-XLVIII ne’ebé hala’o iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (28/11/2023). Foto: Elio dos Santos da Costa.
Rai ne’ebe povu ne’e kuda la’ós de’it rai-isin, maibé fundasaun bá seguransa alimentár no prosperidade ekonómika. Hanesan mos, tasi no ai-laran ezije jestaun saudável no ekilibradu, atu prezerva rikeza naturál ne’ebe iha.
Esforsu atu hetan independénsia iha indústria no iha enerjia, importante tebes. Tenki aproveita enerjia verde no renovável, la’ós de’it hanesan kompromisu ambientál ida, maibé mós hanesan estratéjia ba emponderamentu enerjétiku. Rekursu petróleu no minarál ne’ebé iha, dádiva hosi rai laran, tenki esplora no transforma ho modu sustentável, hodi garante benefisiu ne’ebé duradouru ba povu ida-ne’e.
“Bee, essénsia ba moris, tenki jere ho sabedoria. Ita nia independénsia seiduak kompleta, se ita la bele fó garantia ba assesu justu no sustentável ba bee bá ema hotu-hotu. Ne’e dezafiu ida ne’ebe ita involve-an ho determinasaun, rekoñese katak jestaun efisiente ba rekursu ida-ne’e mak pré-rekezitu ida bá ita nia dezenvolvimentu,” Prezidente Repúblika José Ramos-Horta hateten.
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2023/11/Isar-bandeira-RDTL-iha-Palasiu-PR-2023-300x176.jpeg)
Isar Bandeira iha komemorasaun loron proklamasaun unilaterál independénsia Timor-Leste bá dala-XLVIII ne’ebé hala’o iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (28/11/2023). Foto: Elio dos Santos da Costa.
Maibé, essénsia loloos hosi proklamasaun foun independénsia mak iha juventude – forsa vital ne’ebé sei hanesan futuru rai ne’e nian.
Herdeiru hosi legadu ne’ebé konstrui hosi juventude sira iha tempu uluk, no agora, iha mundu ne’ebé dinámiku no komplikadu, responsabilidade lideransa iha jerasaun foun sira nia liman.
Jerasaun foun sira mak arkitetu bá loron oin mai, ne’ebé sai matadalan hosi koñesimentu tékniku no siénsia ne’ebé sei forma tranzisaun enerjétiku, sei loke odamatan ba kooperasaun ekonómiku sustentável no sei explora oportunidade sira ne’ebé boot.
Dezempregu no inseguransa alimentár, ne’ebé agrava iha períodu pandemia COVID-19 nian, impoin hanesan obstákulu signifikativu.
Impaktu globál hosi pandemia ne’e afeta la’ós saúde públika de’it, maibé mós estabilidade ekonómiku. Aleinde ida ne’e, funu iha Ukraina no presaun inflasionáriu ne’ebé sai kauza bá ida-ne’e kontribui ba volabilidade presu no distribuisaun ba bens esensiál sira, halo luta kontra pobreza sai komplikadu liu tán.
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2023/11/Isar-Bandeira-RDTL-28-Novemru-2023-300x158.jpeg)
Isar Bandeira iha komemorasaun loron proklamasaun unilaterál independénsia Timor-Leste bá dala-XLVIII ne’ebé hala’o iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (28/11/2023). Foto: Elio dos Santos da Costa.
“Ita tenki adota abordajen abranjente no inkluzivu. Investimentu iha edukasaun mak investimentu iha futuru. Ita tenki garante katak labarik hotu-hotu iha assesu ba edukasaun ne’ebé ho kualidade, kapasita sira atu hasoru dezafiu sekulu XXI no kontribui ba dezenvolvimentu sustentável. Subnutrisaun inan ho oan mak barreira ne’ebé signifikativu progresu. Ita presiza implementa polítika no programa ne’ebé garante seguransa alimentár, hodi insentiva pratika agríkola sustentável no promove assesu ba ai-han nutritive,” nia subliña.
Xefe Estadu hatutan, kriasaun oportunidade empregu, liuliu ba juventude sira, ne’e fundamentál atu garante tranzisaun jerasionál ne’ebé la’o di’ak no haforsa baze dezenvolvimentu.
Apoiu bá empreendedorizmu, promosaun seitór estratéjiku no dezenvolvimentu kapasidade sira mak xave ba prossesu hirak ne’e.
Atu Kumpri objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS) mak jornada ida ne’ebé refleta TL nia kompromisu la’ós de’it ho ita nia povo rasik, maibé ho komunidade globál.
“Ita determinadu loos atu aborda kestaun krusiál sira, hanesan erradikasaun pobreza, promosaun ba igualdade jéneru, garante assesu ba edukasaun no saúde ne’ebé ho kualidade, no konstrusaun ba sidade no polo dezenvolvimentu sustentável,” nia hateten tán.
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2023/11/PNTL-iha-parada-militar-300x183.jpeg)
Membru Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) partisipa iha parada militár iha komemorasaun loron proklamasaun unilaterál independénsia Timor-Leste bá dala-XLVIII ne’ebé hala’o iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (28/11/2023). Foto: Elio dos Santos da Costa.
Atu kumpre ho esperansa no obrigasaun hosi ASEAN, presiza reforsa infraestrutura rai laran. Konstrusaun ba instalasaun sira ne’ebé bele simu dignitáriu, delegasaun no espesialista sira mak esensiál. Melloria ida ne’e la’ós de’it hadi’a kapasidade ba servisu no ospitalidade, maibé mós iha implikasaun positivu bá seitór servisu sira, inklui otél, restaurante, transporte no komunikasaun.
“Konstrusaun ba Timor-Leste ne’ebé integradu iha komunidade internasionál presiza investimentu iha infraestrutura dizitál, telekomunikasaun efisiente no servisu transporte modernu. Konektividade la’ós de’it assuntu konveniénsia, maibé mós nesesidade ba partisipasaun ativa iha organizasaun internasionál,” nia tenik.
Bainhira Timor-Leste avansa tuir diresaun ba adezaun ba Asosiasaun Nasoens Sudeste AziáHku (ASEAN) no Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), TL iha fronteira foun ba independénsia – integrasaun rejionál.
TL tenki pozisiona-an atu sai membru ativu iha komunidade globál, kompartilla no absorve koñesimentu, partisipa iha parseiru estratéjiku no konstrui ponte sira ne’ebé liga TL ho mundu.
Jornalista: Vito Salvadór